← Eesti

2-21-10502/11

Obsah (8)§ 142§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-10502 Lahendi tegemise aeg ja koht 26. november 2021.a, Narva kohtumaja Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi Pl

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

  1. Hageja PlusPlus Capital AS esitas 02.07.2021 Viru Maakohtule hagi A Oi vastu võlgnevuse 9726,42 euro, viivise 881 euro ja sissenõudekulu 35 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 16.12.
  2. a kompromissilepingu-võlatunnistuse nr
  3. Hagejal oli võlgniku vastu nõue laenulepingust nr L28032017/0081, 28.03.2017, mille alusel kostja võlgnes hagejale 6025,55 eurot ja viiviseid 5156,42 eurot. Kuna kostja võlga koguulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromissileping-võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest 5,55 eurot ja võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 11176,42 eurot. Summale lisandus lepingu punktis 5.
  4. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõude 1480,00 eurot, millest 30,00 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.
  5. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 1450,00 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 4575,55 eurot ja viivised 5150,87 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.
  6. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees. Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa kohe sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses ei tasunud. Lepingu sõlmimisel hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega hilineb, on võlausaldajal õigus nõuda kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.08.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.
  7. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele allakirjutamisega kinnitas kostja, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 113² lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saa2

(4)2-21-10502 detud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kokku kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 9726,42 eurot. Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust. PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja toimetas teenusena kolm võlateatist 24.07.2020, 29.12.2020, 31.05.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 113² lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kokku 35 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 4575,55 euro osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 321 x 0,06 % päevas = 881 eurot. Hageja arvutas viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (4575,55* 0,06 % päevas * 365 päeva = 1002,05 eurot), kuid viiviseid kokku mitte rohkem, kui lepingus märgitud põhivõla summa. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: - 16.12.2019 lepingust 24858898 tulenev võlgnevus kompromissisummas 9726,42 eurot, s.h põhinõue 4575,55 eurot, enne 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 5150,87 eurot, viivised põhinõudelt 4575,55 eurot alates 16.08.2020 kuni 02.07.2021 summas 881 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; - hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4575,55 eurolt alates 03.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; - tsiviilasja menetluskulud: 600 eurot riigilõivu ja 420 eurot õigusabikulu; - väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

  1. Viru Maakohus saatis 06.07.2021 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, mis toimetati kostjale isiklikult kätte 26.08.
  2. Kostja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud. Kostja kohtule ei vastanud ega esitanud kirjalikke vastuväiteid. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole 3

(4)2-21-10502 tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi rahuldada kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud osaliselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-ga 2, §-dega 76, 100, 101, 108, 113 lg-ga 1 ja

§-ga 367. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud 4. Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud kokku 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 600 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 100 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 1 tund. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 700 eurot, s.h riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.