Obsah (6)

§ 157§ 158§ 171§ 176§ 170§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur Peeter-Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. september 2021 Tsiviilasja number 2-19-12208 Tsiviilasi

) § 153 lg l p 2). Tegemist on solidaarkohustusega, solidaarvõlgnik on O.K.. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. Maakohus vabastas pankrotihalduri tema kohustustest, kinnitas ja mõistis välja pankrotivara arvelt pankrotihalduri vajalikud kulutused 128 eurot, millele lisandub käibemaks 25 eurot 60 senti ja pankrotihalduri tasu 171 eurot, millele lisandub käibemaks 34 eurot 20 senti. Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Maakohus märkis, et deposiidi jääk 799 eurot 20 senti tuleb tagastada deposiidi tasunud võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

§ 157

p-i 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul täitmata maksuotsus. Maksuotsuse aluseks on asjaolu, et võlgnik oli tunnistatud süüdi

1. veebruari
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-
3. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksualane kuritegu. Võlgnik on pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist kuid enne võlgniku pankroti väljakuulutamist esitanud kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158

lg-s 4 sätestatud juhul või 2 lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku (KarS) §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises.

§ 171

lg 2 p 1 järgi on süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on registris kanne tema karistatuse kohta, kui ka isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud ja üle kantud arhiivi (Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-13, p 10). Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on täitmata maksuotsus. Maksuotsuse aluseks on asjaolu, et võlgnik oli tunnistatud
3. veebruari
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-12490 süüdi KarS § 258 lg 1 p 2 (riigipiiri ja ajutise kontrollijoone ebaseaduslik ületamine grupi poolt), KarS § 391 lg 2 p 2 (deklareeritava kauba toimetamisel deklareerimata jätmine suures koguses grupi poolt) ning KarS § 376 lg 1 järgi (maksumärgiga märgistamata tubakatoodete hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine suures koguses grupi poolt). Seega on tuvastatud, et võlgnik on mõistetud süüdi maksualases süüteos, mistõttu esinevad

§ 171

lg 2 p-s 1 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. Kohustustest vabastamise menetlus ei täida oma eesmärki, sest

§ 176lg 2 kohaselt ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue.

Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud vaid ühe võlausaldaja nõue, mis tuleneb eelpool nimetatud kohtuotsusest. Maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-79-11, p 21;
3. jaanuari
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-06, p 13). Võlausaldaja nõude puhul on tegemist võlgniku poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõudega. Seega on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõue oma sisult õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõue, mis ei lõpeks ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole kriminaalasjadest tulenevatest nõuetest ega riiklikest maksudest vabastamine. Maksude tasumisest kõrvale hoidmine saab olla vaid tahtlik tegu. Kuna võlgnik on mõistetud süüdi maksualases kuriteo toimepanemises ja kahju on likvideerimata, ei ole tema suhtes vastavalt

§ 171

lg 2 p 1 kohustusest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud ja kohustusest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. MÄÄRUSKAEBUS

1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata ja saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt on võlgnik küll tunnistatud kokkuleppemenetluses süüdi Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-12490 KarS § 258 lg 1 p 2, § 391 lg 2 p 2 ja § 376 lg 1 järgi, kuid kohtuotsuses on sõnaselgelt kirjas, et sõlmitud kokkuleppe kohaselt ei ole võlausaldaja kriminaalasjas nõuet esitanud, kahju puudub, tsiviilhagi esitatud ei ole. Seega on võlausaldaja kinnitanud, et tal puudub nii kahju kui ka varalised nõuded võlgniku vastu.

§ 171

lg 2 p 1 kohaldamisel on kohtul kaalutlusruum ja kohtul puudub kohustus jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kuigi võlgnik oli süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-12-12490 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega, on õiglane algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus olukorras, kus võlausaldaja oli sama otsuse kohaselt kinnitanud nõuete puudumist võlgniku vastu, kuid teinud hilisemalt maksuotsuse. Võlgnik ei ole õigusvastaselt kahju tekitanud ning kohustustest vabastamise menetlus täidab oma eesmärki. Võlausaldaja tegevus võlgniku suhtes on vastuoluline ja taunitav. Praegusel juhul ei oleks

§ 176

lg-s 2 sätestatu kohaldatav, kuna kohtuotsuses on sõnaselgelt 3 toodud, et kahju puudub. Seega ei ole võlgniku vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Võlgnik on nii pankrotimenetluse väliselt kui ka pärast pankrotimenetluse algatamist teinud võlausaldajale ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, täitmaks maksuotsusest tulenevat nõuet, kuid võlausaldaja ei nõustunud võlgniku poolt pakutud kompromissiga.

1. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu. Asjaolu, et võlausaldaja ei esitanud võlgniku suhtes toimunud kriminaalmenetluses kahju nõuet, ei muuda olukorda, et pankrotimenetluses on tunnistatud võlausaldaja nõue, mis on tekkinud muuhulgas kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolude alusel. Samuti ei muuda see asjaolu, et võlgnik on tunnistatud süüdi maksualases kuriteos, mis on üheks aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik.
2. Võlausaldaja ei ole määruskaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud võlgniku kanda.
4. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud

§ 171

lg 2 p-des 1–5.

§ 171

lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises.

§ 171lg 2 p 1 kohaldub juhul, kui võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos.

Viidatud sätte kohaldamine ei sõltu isiku karistatusest. Maksualased süüteod on reguleeritud KarS

1. peatüki
2. jaos (§-d 386–393). Tuvastatud asjaoludel on võlgnik süüdi mõistetud maksualases kuriteos. Kriminaalasjas nr 1-12-12490 on võlgnik muuhulgas tunnistatud süüdi KarS § 391 lg 2 p 2 järgi, s.o deklareeritava kauba toimetamine üle Euroopa Ühenduse territooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, suures koguses grupi poolt. Seega on täidetud

§ 171

lg 2 p 1 eeldus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

§ 170

lg 2 järgi peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik reaalselt teinud mingeid samme nende kohustuste täitmiseks.

1. Vastuseks määruskaebuse väitele selgitab ringkonnakohus järgmist. 4 Asjaolu, et võlausaldaja ei ole kriminaalmenetluses kokkuleppe menetluse raames tsiviilhagi esitanud ei välista võlausaldaja nõude esitamist väljaspool kriminaalmenetlust. Nimelt sätestab KrMS § 381 lg 2 viimane lause, et avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine kriminaalmenetluses välistab sama nõude maksmapaneku muus menetluses. Käesolevas vaidluses ei ole võlausaldaja nõuet kriminaalmenetluses esitanud, seda kinnitab ka võlgnik määruskaebuses. Nõude maksmapaneku muus menetluses välistaks just nõude esitamine. Võlausaldaja tsiviilhagi menetluses esitanud ei ole. Võlausaldaja käitumine ei ole olnud vastuoluline ega taunitav.
2. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Asjas kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur Peeter-Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 5