Obsah (6)

§ 152§ 151§ 121§ 268§ 124§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2021, Tallinn Haldusasja number 3-18-648 Haldusasi AS Eesti Keskkonnateenused kaebus AS Väätsa Prügila

§ 152

lg 1 p 4 alusel, st põhjusel, et kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebuses vaidlustatud haldusaktiks on käesoleval juhul 21.12.2016 leping, mis on kompromissi korras lõpetatud. Kaebaja menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista. 7.2. Vastustaja, AS Väätsa Prügila leiab, et kaebus tuli juba enne vaidlusaluse 21.12.2016 lepingu tsiviilasjas 2-20-5285 kompromissiga lõpetamist jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 alusel (kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki) või alternatiivselt lõpetada kaebuse menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Vastustaja selgitab, et seejuures ei olnud kaebuse eesmärgi saavutamine tingitud kaebuse esitamisest. Isegi kui nõustuda kaebajaga, et menetlus tuleks hoopis lõpetada

§ 152

lg 1 p 4 alusel alles 21.12.2016 lepingu kompromissi korras lõpetamise tõttu, tuleks kaebaja ja vastustaja menetluskulud jätta ikkagi kaebaja kanda, sest antud juhul ei olnud 21.12.2016 lepingu kompromissi korras lõpetamine kuidagi seotud käesolevas asjas kaebuse esitamisega. Kaebaja ja kolmas isik lõpetasid selliselt hoopis omavahelise tsiviilvaidluse lepingu täidetavuse ja sealt tulenevate õiguste üle. 7.3. Kolmas isik, OÜ R-S Valdus on seisukohal, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel ainuüksi seetõttu, et vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Alternatiivselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata

§ 151lg 2 p 1 ja 121 lg 2 p 1 alusel seoses kaebeõiguse ilmse puudumisega.

Asjaolu, et 21.12.

1. a võlaõiguslik leping on lõppenud tsiviilasjas nr 2-20-5285 kinnitatud kompromissiga, kinnitab seejuures kaebeõiguse ilmselget puudumist. Kaebajal oli endaga seotud isiku kaudu võimalik osaleda
2. a septembris läbi viidud AS-i Väätsa Prügila aktsiate avalikul enampakkumisel. Seega on kaebaja saanud teda huvitava vara omandamisel osaleda. Teise alternatiivina tuleb kaebus jätta

§ 121

lg 1 p 4 ja

§ 151

lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata seoses sellega, et kui kohus nõustub kaebaja käsitlusega lepingust kui teenuste kontsessioonist, siis ei ole kaebaja kinni pidanud kohustuslikust kohtueelsest (VAKO) menetlusest ning menetlust ei oleks saanud

§ 268lg 1 kohaselt alustadagi, juba algatatud menetlus tuleb aga lõpetada.

Kolmanda alternatiivina tuleb menetlus lõpetada

§ 124lg 2 alusel seoses kaebetähtaja ületamisega.

Menetluskulud peaks hüvitama kaebaja. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Leian, et menetlus tuleb lõpetada

§ 152

lg 1 p 4 alusel, st põhjusel, et kaebuse esitamise põhjustanud 21.12.2016 võlaõiguslik leping on lõppenud. Siinjuures rõhutan, et minu hinnangul tuleb

§ 152

lg 1 p-s 4 viidatud haldusakti tühistamisena käsitada just kompromissi sõlmimist 2 tsiviilasjas 2-20-5285, millega leping lõpetati, sest kuni kompormissi sõlmimiseni eksisteeris võimalus, et võlaõiguslikule lepingule võib ikkagi järgneda tehingu lõpuleviimine ja asjaõiguslepingu sõlmimine. Konkurentsiamet oli teinud koondumise osas küll keelduva otsuse, kuid vaidlus selles asjas oli pooleli haldusasjas nr 3-18-2010, kus menetlus lõpetati kaebusest loobumise tõttu alles peale kompromisslepingu sõlmimist.

1. Vastuseks kolmanda isiku seisukohale selgitan järgnevat: 9.
2. Halduskohtu pädevuse küsimust olen analüüsinud juba 03.07.2018 määruses, millega võtsin kaebuse menetlusse (määruse p 25). Jään nende seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid üle korrata. Samuti ei näe ma menetluse lõpetamiseks põhjust kaebetähtaja ületamise tõttu, kuivõrd asjas puuduvad selged tõendid selle kohta, et kaebaja oleks saanud lepingust teada varasemalt, kui seda on kaebuses viidatud. Isegi juhul, kui tühistamiskaebus tuleks lugeda esitatuks tähtaega rikkudes, on kaebaja esitanud alternatiivse tuvastamisnõude, mille puhul näeb seadus ette kolmeaastase kaebetähtaja. 9.
3. Ka ei nõustu ma kolmanda isiku seisukohaga kaebeõiguse puudumise osas, sest kaebeõigust kontrollitakse kaebuse esitamise seisuga ning kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud ei võta üldjuhul kaebeõigust. Seega ei saa asjaolu, et 21.12.2016 leping on tänaseks lõpetatud mõjutada kaebaja kaebeõigust kaebuse esitamise hetkel. Ma ei jaga ka kolmanda isiku seisukohta menetluse lõpetamise osas kohtueelsest menetlusest kinni pidamata jätmise tõttu, sest küsimus, milline iseloom oli 21.12.2016 sõlmitud võlaõiguslikul lepingul, on asja sisulise arutamise küsimus, mida ei saa lahendada käesoleva määrusega.
4. Olen seisukohal, et käesoleval juhul on mõistlik jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 10.1.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 10.2.

§ 108lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Tln

RnKo 3-20-583, p 15).

§ 108

lg 6 kohaldamisel tuleb hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel haldusakt kehtetuks tunnistatakse. Vastustaja ei pea kandma kaebaja menetluskulusid, kui kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. 10.

1. Jagan vastustaja seisukohta, et 21.12.2016 lepingu kompromissi korras lõpetamist ei saa seostada käesolevas asjas kaebuse esitamisega. Kaebaja ja kolmas isik lõpetasid kompromissiga omavahelise vaidluse tsiviilasjas nr 2-20-5285 lepingu täidetavuse ja sealt tulenevate õiguste üle. Kaebaja ei olnud selles asjas menetlusosaline. Seega tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. 10.
2. Kuivõrd haldusasja lõpetamise aluseks on

§ 152

lg 1 p 4, ei kuulu vastustaja menetluskulud

§ 108lõikest 6 tulenevalt kaebajalt väljamõistmisele.

Vastustaja menetluskulud jäävad seega vastustaja enda kanda. 10.5.

§ 108

lg 8 kohaselt tuleb ka kolmanda isiku menetluskulud jätta kolmanda isiku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 3