← Eesti

3-21-2339/9

Obsah (8)§ 111§ 44§ 207§ 119§ 204§ 104§ 201§ 112

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2339 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 30. juuli 2021 o

) § 119 lg 1, § 235 lgd 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vanglas registreeriti 28.06.2021 X pöördumine, milles X tegi taotluse-ettepaneku tagada piiramatu juurdepääs arvutiruumile (internetile) avatud osakonnas, jättes ruumi uks kõigile soovijatele interneti kasutamiseks lahti.
  2. Tallinna Vangla jättis 30.07.2021 otsusega nr 5-8/21/16902-2 X taotluse piiramatuks interneti kasutamiseks rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) §-st 311 tulenevalt peab arvuti vahendusel õigusaktidega tutvumine toimuma vanglateenistuse järelevalve all, mis omakorda tähendab, et interneti kasutamine peab olema korraldatud viisil, mis võimaldaks teostada selle protsessi üle kontrolli. Vanglateenistusel peab olema ülevaade, kes ja mis aegadel on saanud internetti kasutada, et tagada seda, et kõikide kinnipeetavate õigused oleksid selles osas kaitstud, samuti, et võimaliku vanglavara kahjustamise (või muu keelatud tegevuse 3-21-2339 arvutivõrgus) korral oleks võimalik operatiivselt tuvastada rikkuja. Lähtudes eeltoodust on õigusaktidega tutvumine võimalik kinnipeetava vastavasisulise pöördumise alusel, mis on tagantjärgi kontrollitav. Samas puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda vanglas mis tahes ukse lahti tegemist või kõikidele kinnipeetavatele mõeldud ressursi piiramatut kasutamist.
  3. X esitas Tallinna Vangla 30.07.2021 otsusele vaide, mille Tallinna Vangla jättis 07.09.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/401 rahuldamata. Kuna eluosakonnas on ainult üks arvuti, mis on mõeldud tutvumiseks õigusaktidega, pääseks sellele piiramatu juurdepääsu korral ruumi mitu kinnipeetavat korraga ning selliselt juhul ei oleks hiljem võimalik tuvastada, kes kinnipeetavatest võis nt kahjustada vangla vara või panna arvutit (internetivõrku) kasutades toime mõne muu rikkumise. Samuti võib tekkida olukordi, kus üks kinnipeetav kasutab kõigile kinnipeetavatele ettenähtud ressurssi põhjendamatult pika aja jooksul, mille tagajärjel võib teine kinnipeetav sellest võimalusest ilma jääda ning selle pinnalt võib tekkida konfliktolukord.
  4. X esitas 13.10.2021 (Tallinna Vanglale üle antud 11.10.2021) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 30.07.2021 otsuse nr 5-8/21/16902-2 ja 07.09.2021 vaideotsuse nr 515/21/401-2 tühistamiseks ning kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  5. Tallinna Halduskohus jättis 16.12.2021 määrusega menetlusabi taotluse

§ 111

lg 1 alusel rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu 15 eurot tasumiseks 15-päevase tähtaja (resolutsiooni p 2). Kaebuse eduväljavaated on peaaegu olematud. Tallinna Vangla on õigesti osutanud VangS §le 311, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud internetti kasutada, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registritele, Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehele, kusjuures kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda vanglas mis tahes ukse lahti tegemist või kõikidele kinnipeetavatele mõeldud ressursi piiramatut kasutamist. Samas ei nähtu kaebusest, et kaebajale endale oleks keeldutud juurdepääsust nendele andmebaasidele, mis on seadusega lubatud. Vastavalt

§ 44lg-le 1 võib kaebuse esitada üksnes oma õiguse kaitseks.

Kuna kaebuse rahuldamine oleks väga ebatõenäoline, siis ei ole alust menetlusabi taotlust rahuldada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. X palub 29.12.2021 määruskaebuses (täiendatud 30.12.2021) tühistada Tallinna Halduskohtu 16.12.2021 määruse resolutsiooni p
  2. Põhjendamatu on vangla kartus, et avatud arvutiruumi korral toimub sinna meeletu tung. Ruumi saab lubada ka ühekaupa. Otsitud on ka põhjus, et mõni kinnipeetav kasutab ära kogu ettenähtud ajaressursi. Kaebaja ei ole saanud viimased kaks korda internetti kasutada, kuigi esitas vastava taotluse. Kaebajal on pooleli mitu haldus- ja tsiviilasja. Seega on vastav huvi põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab määruskaebuse lahendada. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 1042

(3)3-21-2339 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse vaatab läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (

§ 201lg 1 esimene lause).

  1. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 16.12.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust.
  2. Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata kaebuse vähese edulootuse tõttu (

§ 111lg 1).

Määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks menetlusabi taotlust lahendades hinnanud kaebaja majanduslikku seisundit.

§ 112

lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile ning muud vältimatud kulutused. Kaebuse ja määruskaebuse lisadeks olevate kaebaja isikukonto väljavõtete (periood 12.06.2021‒ 13.10.2021) kohaselt oli kaebaja sissetulek sel ajavahemikul 1582,13 eurot. Sellest tuleb maha arvata igakuised kulutused kuni 5% ulatuses töötasu alammäärast (Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15, p 51), mis 2021. a-l on 29,20 eurot (4 × 29,20 = 116,80). Samuti tuleb kaebaja sissetulekust maha arvata kinnipidamised vabanemis- ja nõuete fondi kokku 1093 eurot. Järelikult on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul olnud 186,16 eurot [(1582,13 – 116,80 – 1093) : 4 × 2 = 186,16]. Kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa seega kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata juba

§ 112lg 1 p 1 alusel.

10. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul puudub ka alus eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas (

§ 111lg 1).

Kaebaja soovib vaba juurdepääsu vangla avatud osakonna arvutiruumile selliselt, et ruumi uks oleks avatud kõigile soovijatele seal asuvas vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutis interneti kasutamiseks. VangS §-st 311 tulenevalt peab arvuti vahendusel õigusaktide andmebaasidega, kohtulahendite registriga, Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehega tutvumine toimuma vanglateenistuse järelevalve all. Seetõttu toimub arvuti kasutamine kinnipeetava pöördumise alusel. See võimaldab anda vanglateenistusele ülevaate, kes ja millistel kellaaegadel arvutit kasutab, tagab kõigile soovijatele võrdse võimaluse arvuti kasutamiseks ning võimaldab tuvastada operatiivselt vanglavara kahjustamise või muu keelatud tegevuse. Eelneva tõttu ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada kuigi suureks ning riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmine on põhjendatud ka

§ 111lg 1 kohaselt.

Kui kaebaja leiab, et talle on õigusvastaselt keeldutud arvuti kasutamisest, saab ta vaidlustada vangla konkreetsed toimingud. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.