) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Olles tutvunud portaalihalduri OÜ O poolt hallatava e-teenuste keskkonna laenutingimustega ning laenusaaja laenutingimustega, sõlmis kostja portaalihaldur OÜ O vahendusel 27.10.2020 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 300 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 33% aastas, perioodiks lepiti kokku 6 kuud. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu ütles laenuandja laenulepingu üles 08.03.2021 ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale OK Incure OÜ-le 08.03.2021. Tagasimakseid on kostja poolt tehtud kokku 0,1 eurot, mis on arvestatud intressi katteks. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevusi kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Eeltoodust tulenevalt on laenulepingu xxxx alusel olemasoleva põhivõla jäägiks 300,00 eurot, maksegraafikust tulenevalt tasumata intress perioodi 27.11.2020 kuni 27.02.2021 eest summas 24,81 eurot (ümardatult 5 kohta peale koma) mis on kujunenud alljärgnevalt: 27.11.2020 summas 8,14 eurot; 27.12.2020 summas 6,88 eurot; 27.01.2021 summas 5,57 eurot; 27.02.2021 summas 4,23 eurot; Viivist vastavalt laenusaaja laenutingimustele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe p.3 tulenevalt on 0,090% päevas. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 10,76 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 300 eurot, intress summas 24,81 eurot ja viivised summas 10,76 eurot ning jätta menetluskulud, sh riigilõiv summas 75 eurot, kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 2 jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.09.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 75 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 75 eurot, muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid menetluskulusid tsiviilasja materjalidest ka ei nähtu. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (75 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.