Obsah (5)

§ 637§ 442§ 639§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-108418 Tsiviil

) §-s 2 sätestatud 3 tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12;
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (

§ 442lg 5).

1. Maakohus tugines hagi rahuldamata jätmisel sellele, et kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping on liigkõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud selle kohta vastuväiteid. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud vastuväiteid üksnes maakohtu järeldusele, et hageja rikkus kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr ületas enam kui kolm korda Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust rahuldada isegi juhul, kui hageja väited selle kohta, et ta ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, vastaksid tõele. Kostjaga sõlmitud leping on maakohtu tuvastatud asjaoludel, mida hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud, nagunii VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine.
2. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades, ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. 8.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. 9. Ringkonnakohtu andmetel ei ole hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu, mistõttu ei teki küsimust ka riigilõivu tagastamisest. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

10. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (

§ 638lg 9).

4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin