← Eesti

1-22-278/3

Obsah (5)§ 385§ 199§ 208§ 200§ 30

1-22-278 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-278 (21231602145) Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud lahend Ri

§ 385p 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kriminaalasjas nr 21231602145 alustati
  2. septembril 2021 X kuriteokaebuse alusel menetlust karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 tunnustel selles, et
  3. septembril 2021 ähvardas tema abikaasa Y teda maha lüüa.
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur lõpetas kriminaalmenetluse
  5. oktoobril 2021, millele Põhja Ringkonnaprokuratuur andis loa
  6. oktoobril
  8. novembril lisas uurimisasutus määruse juurde põhjendused. Kriminaalmenetlus lõpetati

§ 199lg 1 p 1 ja § 200 alusel kuriteo tunnuste puudumise tõttu.

Uurimisasutus leidis, et juhtunu kohta õnnestus kriminaalmenetluses koguda vaid vastuolulise sisuga ütlusi. Objektiivsed tõendid puuduvad. Puuduvad tõendid, et kahtlustatav oleks olnud kannatanu suhtes vägivaldne. Puuduvad ka muud asjaolud, mida viitaksid kannatanu suhtes reaalse vägivallateo toimepanemise võimalikkusele. Pole võimalik sedastada asjaolusid, mille alusel pidada ähvardust reaalseks.

  1. Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustas Riigiprokuratuuris
  2. novembril 2021 X esindaja vandeadvokaat E. Landberg. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
  3. Riigiprokuratuur jättis
  4. detsembri 2021 määrusega kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuur nõustus uurimisasutuse põhjendustega kriminaalmenetluse lõpetamisel, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub alus. Riigiprokurör selgitas, et KarS § 120 lg 1 järgi karistatava ähvarduse puhul peab tegu olema tõsiseltvõetava ähvardusega. Järgnevalt analüüsis riigiprokurör kannatanu X ütlustest, samuti tema esitatud helisalvestistest nähtuvat ja kuuldavat. Nimetatud tõendite analüüsimisel jõudis 1

(3)1-22-278 riigiprokurör järeldusele, et Y suhtlusstiil ja eneseväljendus on ebameeldivad, ent need ei võimalda rääkida tõsiseltvõetavast ähvardusest kuriteo mõttes. Riigiprokurör arvestas seejuures, et Y on kahtlustatavana ülekuulamisel süüd eitanud. KarS § 120 lg 1 kuriteokoosseisu puhul peab kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Kuna tegemist on objektiivse koosseisu tunnusega, tuleb asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, eraldi tuvastada (RKKK 3-1-1-59-11 p 9.2). Need võivad nt olla ähvardusega kaasnevad teod ja süüdlase psüühiline seisund (nt hoiatuslasud ja alkoholijoove, RKKK III-1/1-34/94), samuti süüdlase isikuomadused ja varasem käitumine (nt karistatus vägivallakuriteo eest ja kannatanule teadaolev vägivald kolmanda isiku suhtes; RKKK 3-1-1-59-11 p 10.2). Nõue tuvastada kannatanu kartuse aluseks olevad objektiivsed asjaolud tähendab mh, et ähvarduse veenvuse hindamisel tuleb lisaks kannatanule lähtuda ka objektiivsest kõrvalseisjast. Üldjuhul saab ähvardust lugeda veenvaks siis, kui see lisaks kannatanule tunduks reaalne ka keskmisele mõistlikule inimesele (RKKK 3-1-1-59-11 p 9.2). Veenvuse nõude abil saab vaadeldava süüteokoosseisu toimealast kõrvaldada nt praalivad väljaütlemised, mida üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise eesmärgil. Riigiprokuröri hinnangul võib Y väljaütlemised liigitada nimelt viimaste hulka ning ka kannatanu reaktsiooni põhjal pole alust arvata, et ta oleks tundnud reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast.
  1. septembri 2021 vestluse puhul näiteks rääkis kannatanu kahtlustatavaga rahulikul toonil edasi pärast seda, kui Y küsis kannatanult vestluse käigus nagu muuseas, kas ta peab ta tõesti maha lööma. Riigikohus on oma praktikas viidanud, et tõsiseltvõetavust ähvardusele võib lisada see, kui kahtlustatav on varasemalt kannatanu suhtes vägivaldne olnud (RKKK 3-1-1-59-11 p 10.2).Kannatanu ütluste kohaselt on kahtlustatav varasemalt kannatanu suhtes vägivaldne olnud, ent seda ei ole kunagi fikseeritud. Nimelt on kannatanu avaldanud, et kooselu alguse poole, kui kannatanu keeldus Y-ga seksimast, siis Y peksis kannatanut. Y oli vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne. Y kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda umbes 40 aastat tagasi, kui kannatanu oli rase. Viimane kord oli Y kannatanut löönud 10 aastat tagasi. Samuti oli Y kasutanud füüsilist vägivalda nende ühiste laste suhtes, ent kannatanu ei ole kunagi varem politsei poole pöördunud. Riigiprokurör märkis, et kõik need väidetavad vägivallateod on tänaseks aegunud ja neid pole võimalik arvestada. Viimasest väidetavast vägivallateost on möödunud rohkem kui 10 aastat. See vähendab Y väljaütlemiste tõsiseltvõetavust. Kannatanu ütluste kohaselt eskaleerus konflikt paar aastat tagasi, kui kannatanu jäi ilma tööta. Ei nähtu, et selle aja sees ja selle konflikti raames oleks Y kannatanu vastu füüsilist vägivalda kasutanud. Y on küll ennast väljendanud äärmiselt ebameeldivalt, väljendades mõtteid seoses kannatanu surmaga, kuid ei nähtu, et Y poolne käitumine oleks eskaleerunud füüsiliseks vägivallaks või ohuks, et ta võib kannatanule reaalselt viga teha. Arvestades, et tänaseks kannatanu ja kahtlustatav enam koos ei ela, on sellise riski realiseerumise tõenäosus veelgi väiksem. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE
  2. Riigiprokuratuuri
  3. detsembri 2021 määrusele esitas kaebuse X valitud esindaja vandeadvokaat Epp Landberg, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Kaebuse põhiseisukohad on järgmised. Kriminaalmenetlus lõpetati põhjendamatult. Kannatanu ütlustest nähtuvalt ähvardas Y teda. Y võttis kätte noa. Tema käitumine tingis selle, et kannatanu lahkus kodust. See kinnitab tema ähvarduse tõsidust. Määrusest nähtub, et kannatanu on ütluste andmisel kirjeldanud vähemalt nelja juhtumit, kus Y kannatanu teda ähvardas:
  4. augustil 2021 kl 11.00 (käskis kannatanul üles puua),
  5. augustil 2021 kl 15.00 (noaga ähvardamine),
  6. septembril 2021 kell 10.00-11.00 (Y ähvardus: „ma mõtlesin, kuidas ma sind maha löön“) ja
  7. septembril 2021 (Y küsis, kas kannatanu loodab veel homme elada). Tuleb arvestada kannatanu isikut, kes on pikalt kannatanud perevägivalla all ning kes on 68-aastane, kellel oma kodust lahkumine ei saanud olla kerge. Määrusest nähtub, et
  8. septembril 2021 küsis Y kannatanu käest, et kas kannatanu loodab, homme elab veel. Selle peale oli kannatanu otsustanud kolida poja juurde ning lahkus Y juurest järgmisel päeval. Seega lahkuski kannatanu kodust ning asus elama poja juurde. Kaebajale jääb selgusetuks, miks ei olnud kannatanu antud helisalvestiste CD-plaati 2
(3)1-22-278 kriminaalasja materjalide juures ja miks seda ei tehtud nähtavaks teiste materjalidega. Järgnevalt on kaebuses korratud kannatanu väiteid Y varasema vägivallatsemise kohta. Sellest sügisest mõjutas Y kannatanut enesetappu tegema, ähvardas noaga. Nii tekkis kannatanul põhjendatud hirm elu pärast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohtunik jätab kaebuse rahuldamata. 7.

§ 208

lg 6 võimaldab ringkonnakohtul tühistada prokuratuuri kohtueelses menetluses tehtud otsustus kriminaalmenetlus lõpetada. Seda sätet tuleb aga lugeda koosmõjus

§ 208

lg-s 8 sätestatuga, mille kohaselt on ringkonnakohtul võimalik esitada prokuratuurile kohustuslikke seisukohti üksnes õigusnormi tõlgendamise ja kohaldamise osas. Kaebuse pinnalt ei ole vaidlust mõne õigusnormi sisu tõlgendamise ega kohaldamise osas. Uurimisasutus ja prokuratuur analüüsisid oma lahendites kriminaalasjas kogutud tõendeid ja jõudsid järeldusele, et kogutud tõendid on ebapiisavad selleks, et rääkida Y tõsiseltvõetavast ähvardusest KarS § 121 lg 1 koosseisu tähenduses. Menetleja argumendid on asjakohased, vastavad seadusele ja kohtupraktikas omaks võetud arusaamadele. Kaebuses esitab X esindaja omapoolse nägemuse tõenditele antavatest hinnangutest ja järeldab neist, et kannatanu ütlustest nähtuvad asjaolud lubavad siiski pidada Y ähvardusi tõsiseltvõetavateks KarS § 121 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohtunik selgitab, et kohtul puudub seaduslik alus kirjutada prokuratuurile ette, kuidas too peab hindama tõendeid. Kaebuses taotleb X esindaja prokuratuuri menetlusotsustuse tühistamist ja seda, et ringkonnakohus kohustaks prokuratuuri kriminaalmenetlust jätkama. Ringkonnakohus tõdeb, et ringkonnakohtute praktikas on peetud võimalikuks süüdistuskohustusmenetluses prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise otsustuse tühistamist olukorras, kus on jäetud tegemata mõni elementaarne menetlustoiming (vt nt TlnRngm 1-21-1966, p 9; TartRngm 1-18-8029, p 6; TrtRngm 1-14-10883, p 8). Kaebuses ei ole nimetatud ühtegi menetlustoimingut, mida tuleks kriminaalmenetluse jätkumisel teha. Menetleja arvestas menetluse lõpetamisel, et väidetavate ähvarduste kohta on olemas kannatanu ütlused, kahtlustatava ütlused, milles ta eitab süüd, ja kannatanu helisalvestised, millelt kuuldu viitas küll tülitsemisele ja ebameeldivatele väljaütlemistele Y poolt, ent mis ei võimaldanud rääkida tõsiseltvõetavast ähvardamisest. Ringkonnakohtul ei ole samuti alust arvata, et kriminaalasjas on võimalik koguda tõendamiseseme seisukohalt uut ja väärtusliku tõendusteavet. Seega on kaebuse taotlus kriminaalmenetluse jätkamiseks perspektiivitu. Olukorras, kus kõik tõendid on kogutud, tuleb menetlejal otsustada, kas need on piisavad süüdistuse esitamiseks. Kui need on menetleja hinnangul ebapiisavad, võimaldab

§ 200menetlejal kriminaalmenetlust lõpetada.

Nii tuleb kaebuse taotlust kriminaalmenetluse jätkamiseks mõista sellisena, et kuivõrd kõik asjassepuutuvad tõendid on kogutud, siis tuleb prokuratuuril esitada Y-le süüdistus.

§ 30

lg 1 kohaselt juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Viidatud menetlusnormist tuleneb, et prokuratuur kohtueelse menetluse juhina otsustab, kas tõendid on piisavad süüdistuse esitamiseks ja kohtusse saatmiseks. Seega puudub ringkonnakohtul alus Riigprokuratuuri 17. detsembri 2021 määruse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Kujunenud olukorras, kus läbi on viidud võimalikud ja vajalikud menetlustoimingud, ent tõendid on süüdistuse esitamiseks ebapiisavad, lõpetas menetleja õigustatult kriminaalmenetluse

§ 199lg 1 p 1, § 200 alusel kuriteo tõendamatuse tõttu.

8. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 208lg-st 1 jätab ringkonnakohus kaebuse Riigiprokuratuuri 17. detsembri 2021 määrusele rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.