← Eesti

2-21-8692/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-8692 Tsiviilas

) § 159 lg 2 järgi ei loeta aegumist katkenuks kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks, täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi või kui tehtud täitetoiming tühistatakse. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (315 SE) on rõhutatud, et olukorras, kui täitemenetlus on sissenõudja avalduse alusel lõpetatud ja sama dokument esitatakse uuesti täitmiseks, langeb vahepealne aegumise katkemine (tagasiulatuvalt) ära ja uue avalduse esitamine peab mahtuma aegumistähtaja sisse, mille arvestamine algab nõude sissenõutavaks muutumisest. Kehtiv regulatsioon küll võimaldab täitmise aegumist pikendada, kuid mitte lõpmatuseni. Seega ei saa olla vaidlust, et

§ 159

lg 1 kohaselt on täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkenud alates uue täitmisavalduse esitamise hetkest ning aegumine (s.o

§ 157lg 1 kohaselt 10 aastat) on samast hetkest alates alanud uuesti.

MAAKOHTU LAHEND

  1. Tartu Maakohus rahuldas
  2. septembri
  3. a määrusega avalduse ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.

§ 157lg 1 kuni 4.

aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on

§ 157

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat.

§ 157

lg-s 1 nimetatud nõude 2 täitmise aegumistähtaeg algab

§ 157

lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Võlaõigusseaduse (VÕS),

ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse

§ 157lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 1.

märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 1. märtsi 2011 kehtinud

§ 157

lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 1. märtsi 2011 kehtinud

§ 157lg-t 1.

Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne

  1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
  2. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja
  5. detsembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Täitedokumendist tulenevad nõuded oleksid

§ 157lg 1 kuni 4.

aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem

  1. ja
  2. aastal. Täitedokumentidest tulenevad nõuded ei olnud seega
  3. märtsil 2011 aegunud. Aegumistähtaja ümberarvutamise alguskuupäevaks on VÕSRS (
  4. märtsi 2016 redaktsioon) kohaselt
  5. aprill 2011, seega sai täiteasjas nr 084/2021/2850 nõude täitmine aeguda kõige varem alates
  6. aprillist
  7. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab

§ 159lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

Täitemenetluse registrist nähtuvalt esitati kohtutäiturile täitmisavaldus täitmisasjas nr 084/2021/2850

  1. veebruaril 2021 ning
  2. veebruaril 2021 koostati täitmisteade. Samad nõuded oli täitmisel täiteasjas nr 084/2009/2781, mis algatati
  3. augustil 2009 ja täiteasjas nr 084/2010/3887, mis algatati
  4. detsembril
  5. Mõlemad täitemenetlused lõpetati sissenõudja avalduse alusel
  6. veebruaril
  7. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega esmakordsel esitamisel
  8. augustil
  9. Täitedokumendist tulenevate nõuete osas esimest korda täitemenetluse alustamisest on möödunud enam kui

§ 157lg 1 kohane aegumistähtaeg.

TMS § 2231 lg 1 kohaldamiseks tuleb arvestada kuupäeva, millal täitedokument anti esimest korda täitmisele. Asjaolu, et vahepeal on esialgsest täitemenetlusest loobutud ning algatatud järgmine, ei oma mõju täitemenetluse aegumisele, sest tulenevalt täitemenetluse lõpetamise ja uue täitemenetluse alustamise ajal kehtinud

-i redaktsiooni § 159 lg-st 2 (

  1. mai
  2. märts 2021), ei loeta aegumist katkenuks, kui täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi.
  3. aprillist 2021 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on

§ 159

lg 1 sõnastus järgmine: „Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.“ Nimetatud seadusemuudatus tehti

-is täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldas sätte varem kehtinud sõnastus (enne 1. aprilli 2021 kehtinud redaktsioon) praktikas luua sellise olukorra, kus täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel ning algatatakse uuesti sama täitedokumendi korduvalt täitmisele esitamisel. Seletuskirjas on selgitatud, et selline tõlgendus ei ole seaduse eesmärgiga kooskõlas ega vasta ka kehtivale kohtupraktikale. Riigikohus on selgitanud, et

§ 159

lg 2 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks mh juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel (täitedokument võetakse tagasi). Riigikohtu hinnangul tuleb „täitedokumendi tagasivõtmiseks“ viidatud sätte tähenduses lugeda eelkõige TMS § 48 lg 1 p 1 järgset täitemenetluse lõpetamist sissenõudja avaldusel alusel ning sel juhul ei loeta aegumist katkenuks, vaid aegumist arvestatakse täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast. Nii välditakse 3 korduva täitemenetluse algatamisega aegumise ebamõistlikult pikaks venitamist (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29). Seega olukorras, kui täitemenetlus on sissenõudja avalduse alusel lõpetatud ja sama täitedokument esitatakse uuesti täitmiseks, langeb vahepealne aegumise katkemine (tagasiulatuvalt) ära ja uue avalduse esitamine peab mahtuma aegumistähtaja sisse, mille arvestamine algab nõude sissenõutavaks muutumisest. Kehtiv regulatsioon küll võimaldab täitmise aegumist pikendada, kuid mitte lõpmatuseni. Eelnõu eesmärk on ka selline võimalus kaotada ja välistada olukord, kus sama täitedokumendi korduva täitmiseks esitamisega oleks kunstlikult võimalik aegumistähtaega pikendada rohkem kui 10 aastat. Seadusega ei tohiks luua olukorda, kus üks pool saab menetlustoimingutega mõjutada aegumistähtaja pikkust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29). Eeltoodust tulenevalt on täitedokumendist tulenevate nõuete osas nii täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumisest kui ka esimest korda täitemenetluse alustamisest möödunud enam kui 10 aastat ja täitedokumendist tulenevad nõuded seetõttu aegunud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning selle tulemusena asunud ekslikule seisukohale, et täitedokumendist tulenev nõue on aegunud. Maakohus on ekslikult jätnud tähelepanuta, et

§ 159lg 1 kehtib viidatud sõnastuses alates 1.

aprillist 2021, ent kohaldada tuleb sõnastust, mis kehtis seisuga 22. veebruar 2021 ning mis nägi ette, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Käesoleval juhul on

§ 159

lg 1 (s.o kuni 01.04.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt täitedokumendist tuleneva nõude aegumine katkenud alates sissenõudja poolse uue täitmisavalduse esitamise hetkest (22. veebruaril 2021) ning aegumine (s.o

§ 157lg 1 kohaselt 10 aastat) on samast hetkest alates alanud uuesti.

Riigikohus on eelviidatud olukorra kohta selgitanud, kehtiv õigus ei piira sissenõudja võimalust esitada TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt avaldust käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel uuesti kohtutäituri poole täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks (vt Riigikohtu 13. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16664, p 21).

§ 159

lg 2 järgi ei loeta aegumist katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks, täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi või kui tehtud täitetoiming tühistatakse. „Täitedokumendi tagasivõtmiseks" viidatud sätte tähenduses tuleb lugeda eelkõige TMS § 48 lg 1 p 1 järgset täitemenetluse lõpetamist sissenõudja avalduse alusel. Sel juhul ei loeta aegumist samuti katkenuks ja aegumist arvestatakse täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast. Nii välditakse korduva täitemenetluse algatamisega aegumise ebamõistlikult pikaks venitamist (Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29 ja eelviidatud otsus nr 2-15-16664, p 21). Eelnevat on selgitatud ka täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (315 SE).
  3. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist. Avaldaja hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud, samuti on maakohus õigesti kohaldanud nii materiaal- kui ka menetlusõigust. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).
  5. Asjas on peamine vaidlus selle üle, kas täitedokumentidest tulenevate nõuete täitmise aegumine katkes ja algas uuesti sissenõudja poolt samade täitedokumentide alusel uue avalduse esitamisel ning
  6. veebruaril 2021 kohtutäituri poolt uue täitemenetluse algatamisega.
  7. aprillist 2021 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on

§ 159

lg 1 sõnastus järgmine: „Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.“ Kuivõrd sissenõudja esitas täitmisavalduse enne 1. aprilli 2021, tuleb praeguses asjas kohaldada

§ 159lg 1 enne 1.

aprilli 2021 kehtinud redaktsiooni. Sissenõudja 22. veebruari 2021 täitmisavalduste kohtutäiturile esitamise ajal kehtis

§ 159

lg 1 järgmises redaktsioonis „Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega“.

§ 159

lg-t 1 muudeti

-is täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I,

  1. märts 2021, 1). Seaduse eelnõu seletuskirja (315 SE) kohaselt võimaldas sätte varem kehtinud sõnastus (enne
  2. aprilli 2021 kehtinud redaktsioon) praktikas luua sellise olukorra, kus täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 p-i 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel ning algatatakse uuesti sama täitedokumendi korduvalt täitmisele esitamisel. Seletuskirjas on selgitatud, et selline tõlgendus ei ole seaduse eesmärgiga kooskõlas ega vasta ka kehtivale kohtupraktikale. Asja materjalide kohaselt esitas sissenõudja täitemenetluste nr 084/2009/2781 ja nr 084/2010/3887 lõpetamise avalduse kohtutäiturile
  3. veebruaril
  4. Kohtutäitur lõpetas täitemenetlused
  5. veebruari
  6. a otsustega. Sissenõudja esitas uue täitmisavalduse täitemenetluste algatamiseks
  7. veebruaril 2021 ehk enne täitemenetluste lõpetamise otsuse tegemist.
  8. Ringkonnakohus leiab, et sissenõudja tõlgendus, mille kohaselt katkestas tema nõude aegumise täitmisavalduse tagasivõtmine ja uue täitmisavalduse esitamine, ei ole

§ 159

lg 1 eesmärgiga kooskõlas ja nõustub maakohtu seisukohaga, et 10-aastane aegumistähtaeg ei katkenud ega alanud uuesti veebruaris

  1. Nähtuvalt eelviidatud seaduseelnõu seletuskirjast, on ka seadusandja olnud seisukohal, et vaatamata enne
  2. aprilli 2021 kehtinud

§ 159

lg 1 sõnastusele, ei olnud seaduse mõttega kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt sai sissenõudja täitmisavalduste korduva esitamisega aegumistähtaega kunstlikult pikendada. Praeguses asjas ei ole sissenõudja põhjendanud, miks ta palus esimese täitemenetluse lõpetamist ning esitas seejärel kohe uue täitmisavalduse. Ringkonnakohtu hinnangul saab sissenõudja tegevusest järeldada seda, et sissenõudja eesmärgiks oli üksnes nõude aegumise tähtaega kunstlikult pikendada, mis ei ole seaduse eesmärgiga kooskõlas. Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada praeguses asjas enne 1. aprilli 2021 kehtinud

§ 159

lg-t 1, vaatamata selle sõnastuslikule erinevusele, sarnaselt praegu kehtiva

§ 159

lg-ga 1, st ka varem kehtinud

§ 159lg 1 kohaselt katkestas aegumise üksnes esmakordne täitmisavalduse esitamine.

  1. Teistsugusele järeldusele ei anna alust asuda ka määruskaebuses viidatud Riigikohtu praktika. Vastupidi ka Riigikohus on pidanud ebamõistlikuks võimalust pikendada aegumistähtaega korduva täitmisavalduse esitamisega (vt Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29). Määruskaebuses viidatud Riigikohtu
  4. detsembri
  5. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-16664 (p 21) on Riigikohus leidnud, et kehtiv õigus ei piira 5 sissenõudja võimalust esitada TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt avaldus käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel uuesti kohtutäituri poole täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks. Riigikohus ei võtnud selles otsuses seisukohta, et uue täitmisavalduse esitamine katkestab nõude aegumise, vaid leidis, et sel juhul tuleb aegumist arvestada nõude sissenõutavaks muutumisest.
  6. Kuna jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõudele kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg alates
  7. aprillist 2011 (

§ 157lg 1), aegus vaidlusalune nõue igal 5.

aprillil

  1. Seega on maakohus avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldanud põhjendatult. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1). Avaldajal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur Peeter-Liin

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.