Obsah (12)

§ 466§ 487§ 306§ 150§ 3401§ 663§ 340§ 310§ 338§ 696§ 372§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-124600 Kohtuasi Osaühingu Ak

) § 487 lg 1 alusel hagi, põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu. Maakohus selgitas määruses, et kuna

§ 466

lg 1 kohaselt ei tule puuduste kõrvaldamise määrust menetlusosalisele kätte toimetada, teeb maakohus määruse hagejale nähtavaks ning seega ei hakka 14-päevane menetlustähtaeg kulgema määruse kättetoimetamisest, vaid puudused tuleb kõrvaldada määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Maakohtu hinnangul on hageja puhul tegemist professionaalse menetlusosalisega, kelle esindajateks kohtus on õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi omavad isikud. Seega eeldab kohus, et hageja esindajatel on teadmised tsiviilkohtumenetluse tähtaegadest. Maakohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei esita nõude põhjendust või ei tasu täiendavat riigilõivu tähtaegselt, keeldub kohus

§ 487lg 3 alusel hagi menetlusse võtmisest.

Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus keeldus
2. novembri
3. a määrusega hagi menetlusse võtmisest tuginedes

§ 487lg-le 3.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohustus hageja esitama

§ 487kg 1 alusel hagi ning tasuma täiendava riigilõivu hiljemalt 3.

novembriks

1. Maakohus tegi määruse etoimiku kaudu nähtavaks
2. oktoobril 2021.

§ 306lg-st 5 ning §-st 487 tulenevalt ei pidanud kohus 19.

oktoobri 2021. a määrust hagejale kätte toimetama. Hageja maakohtu määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud ning täiendavat riigilõivu ei tasunud. Seetõttu keeldus maakohus

§ 487lg 3 ja § 371 lg 1 p-i 10 alusel hagi menetlusse võtmisest.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning määrata hagejale uue tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Hageja palus määruskaebuse rahuldamise korral tagastada

§ 150lg 1 p-i 5 kohaselt määruskaebuselt tasutud riigilõivu.

Määruskaebuse väidete kohaselt on e-toimikust võimalik tuvastada, et hageja on määruse etoimikus avanud

1. novembril
2. Maakohus ei ole määruse kättetoimetamist nõudnud ning ei ole vastusenõude tähtaega pannud sõltuvusse kohtumääruse kättetoimetamisest, vaid arvestas tähtaega määruse tegemisest ja e-toimikus selle nähtavaks tegemisest. Maakohus tõlgendas

§ 487lg-t 1 kitsendavalt.

Viidatud sätte kohaselt tuleb avaldajal esitada nõuetekohane hagiavaldus 14 päeva jooksul. Kui kohus ei arvesta menetlustähtaega määruse kättetoimetamisest, siis ei ole avaldajale tagatud õigust esitada hagi 14 päeva jooksul. Juhul, kui hageja lepinguline esindaja viibib korralisel puhkusel, haiguslehel vms, siis võib tekkida olukord, kus hagejal ei olegi võimalik hagi tähtaegselt esitada. Kui menetlustähtaja arvestamine algab kohtumääruse tegemise päevast, muutub

§ 487

lg 1 sisutühjaks, kuna sel juhul ei ole hagejal võimalik nõuetekohast hagi 14 päeva jooksul esitada. Tsiviilkohtumenetluse praktika kohaselt arvestatakse menetlustähtaja kulgemist alates menetlusdokumendi kättetoimetamisest. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

§ 487

lg 1 sisu sarnaneb

§ 3401

lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt tuleb määrata tähtaeg menetlusdokumendilt puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaeg määratakse määrusega, mis tuleb avaldajale kätte toimetada. Seega ei saa puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakata kulgema enne 2 2-21-124600 määruse avaldajale kättetoimetamist. Seetõttu eeldas ka hageja, et menetlustähtaeg hakkas kulgema määruse kättetoimetamisest ning oleks pidanud saabuma 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. 5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb § 667 lg 2 kohaselt tühistada ning saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
2. Määruskaebuses tugineb hageja sellele, et maakohus on põhjendamatult keeldunud hagi menetlusse võtmisest hagiavalduselt puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, kuna hageja ei saanud maakohtu määrust, millega teda kohustati puudusi kõrvaldama, õigeaegselt kätte. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas maakohtu
3. juuni
4. a määrus oli hagejale nõuetekohaselt edastatud.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohtule kohustust

§ 487

lg 1 koosmõjus

§ 340

¹ lg-ga 1 alusel tehtav puuduste kõrvaldamise määrus hagejale kätte toimetada (

§ 466lg 1).

Menetlusdokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (

§ 310lg 1).

Seega ei sõltu maakohtu määratava tähtaja algus puuduste kõrvaldamise määruse kättetoimetamisest. Kohtul tuleb sellegipoolest valida puuduste kõrvaldamise määruse edastamiseks selline viis, mis eelduslikult tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada määruses viidatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks määratud tähtajast. Juhul, kui hageja ei saa puuduste kõrvaldamisest teada, ei saa ta realiseerida oma õigust esitada nõuetekohane hagiavaldus seaduses sätestatud 14 päeva jooksul. Kuna seadus ei keela kohtul toimetada puuduste kõrvaldamise määrust menetlusosalisele kätte ka

1. osas sätestatud korras ja seada puuduste kõrvaldamise tähtaja algust sõltuvaks menetlusdokumendi kättetoimetamisest, siis on kohtul võimalus seda asjaoludest lähtuvalt igakordselt kaaluda.
2. Praegusel juhul tegi maakohus puuduste kõrvaldamise määruse
3. oktoobril 2021 ning samal päeval tegi maakohus määruse hageja lepingulisele esindajale Alla Žulinskajale kohtute infosüsteemi kaudu nähtavaks. Määruse kättetoimetamise kohta saadeti
4. oktoobril 2021 teavitus hageja lepingulise esindaja e-posti aadressile xxx@gmail.com. Seda asjaolu on ringkonnakohtule
5. jaanuaril 2022 kinnitanud avaliku e-toimiku haldur. Hageja esindaja selgitas määruskaebuses, et avas määruse e-toimikus
6. novembril 2021, mil puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli juba saabunud ning maakohus oli juba
7. novembri
8. a määrusega hagi menetlusse võtmisest keeldunud. E-toimikust ei nähtu, et maakohus oleks püüdnud hageja esindajale määrust mõnel muul viisil edastada.
9. Kolleegiumi hinnangul ei olnud maakohtu valitud viis puuduste kõrvaldamise määruse edastamiseks praeguse asja asjaolude tõttu nõuetekohane. Ehkki praegusel juhul saadeti määruse kohtute infosüsteemis nähtavaks tegemise kohta samal päeval teavitus hageja lepingulise esindaja e-posti aadressile xxx@gmail.com, ei olnud see asjaolusid arvestades kohane teavitamise viis. Üldjuhul tuleks menetlusdokumendi või teate edastamiseks kasutada neid kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule avaldanud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkinud nii hageja lepingulise esindaja e-posti aadressi kui ka menetlusposti aadressiks yyy@julianus.ee. Sellises olukorras ei olnud põhjendatud saata puuduste kõrvaldamise määrust hageja esindaja teisele e-posti aadressile, mida hageja ega tema esindaja praeguses asjas kohtule ei avaldanud. Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-posti aadressile, ei saa kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõuab. Selliselt saadetud teavituse saab 3 2-21-124600 ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu.
10. Kolleegium märgib, et praegust olukorda ei oleks tekkinud, kui hageja esindaja oleks e-toimikusse märkinud sama e-posti aadressi, mille ta oli kohtule oma e-posti aadressina avaldanud. Selliselt toimides ei täitnud hageja esindaja

§ 338

lg 1 p-s 1 ja § 200 lg-s 4 sätestatud nõuet teavitada kohut oma sidevahenditest ja/või nende muutumisest. 12. Praegusel juhul on maakohus eksinud ka menetlustähtaja minimaalsele pikkusele kehtestatud nõuete vastu. Hagejale hagiavalduse esitamiseks antav tähtaeg peab

§ 487lg 1 kohaselt olema vähemalt 14 päeva.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on e-posti aadress „xxx@gmail.com“ hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud lepingulise esindaja rahvastikuregistrijärgne ja seega eelduslikult isiklik e-posti aadress. Ringkonnakohus leiab, et saates menetlusdokumendi või selle e-toimikus nähtavaks tegemise kohta teavituse füüsilise isiku e-posti aadressile, mis ei ole seotud isiku majandus- või kutsetegevusega, tuleb kohtul arvestada sellega, et isik ei pruugi oma e-posti iga päev kontrollida. Seega tuleb kohtul juhul, kui seadusega on kehtestatud menetlusdokumendis antava tähtaja minimaalne pikkus, arvestada tähtaja määramisel ka mõistliku ajaga, mis isikul kulub menetlusdokumendist või selle etoimikus nähtavaks tegemisest teadasaamiseks. Selleks tuleks kohtul määrata seadusega ettenähtud miinimumtähtajast pikem tähtaeg. Sellisel juhul on isikule pärast menetlusdokumendiga tutvumist ka tegelikult tagatud seaduses ettenähtud pikkusega ajavahemik kohtu nõutud toimingute tegemiseks. Mõistlikuks ajaks, mis füüsilisel isikul võib kuluda e-posti teel saadetud menetlusdokumendi või teatega tutvumiseks, võiks üldjuhul olla vähemalt kolm päeva. Seega, ehkki praegusel juhul määras maakohus hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkuseks 14 päeva (maakohus tegi määruse 19. oktoobril 2021 ning maakohtu määratud tähtaeg lõppes 3. novembril 2021), ei vastanud selle tähtaja pikkus, maakohtu valitud edastusviisi arvestades,

§ 487lg 1 nõuetele.

13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 150

lg 1 p 5 alusel rahuldada hageja taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamiseks.

§ 150

lg 4 kohaselt tuleb riigilõiv kanda Julianus Inkasso OÜ LHV panga arveldusarvele nr EE147700771000526428. Hageja palus ülekande selgitusse lisada praeguse tsiviilasja numbri. 14.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale Riigikohtule kaevata. Kuna ringkonnakohus rahuldas avaldaja taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks, ei saa ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata ka osas, millega ringkonnakohus lahendas avaldaja riigilõivu tagastamise taotluse (

§ 150lg 8).

15. Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 4