KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2022 a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-8612 Kohtuasi X avaldus ko

) § 9 lg-le

1. Avaldaja D-viisa lõpeb
2. juulil
3. Avaldaja jaoks on oluline sõlmida abielu enne nimetatud tähtaega, et avaldajal tekiks õiguslik alus saada Eesti elamisluba. Avaldaja laps on Eesti alaline elanik. Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju Maakohus keeldus
5. mai
6. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. 2.
7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta TsMS § 371 lg 2 p-i 2 kohaselt menetlusse võtmata, kuna avaldaja puhul ei ole täidetud

§ 39lg-s 5 sätestatud tingimused.

Avaldaja on elanud Eestis alates juulist 2020, seega rohkem kui kuus kuud. Seega puudub kohtul õiguslik alus avalduse rahuldamiseks ning avaldajale abiellumisloa andmiseks. 2.

1. Maakohus selgitas täiendavalt, et kuna avaldaja viibib Eestis viisa alusel, s.o seaduslikult, oli tal võimalus Eestis viibimise ajal oma elukoht registreerida. Asjaolust, et avaldaja ei ole soovinud vähemalt alates
2. a augustist Eestis elukohta registreerida, ei teki õiguslikku alust lugeda avaldaja Eestis elamise aeg lühemaks kui kuus kuud. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 ning § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning anda avaldajale luba ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks kohtu määratud aja jooksul või alternatiivselt saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on ekslikult leidnud, et avaldaja oleks Eestis viibimise ajal saanud registreerida oma elukohana Eesti. Avaldaja lisas määruskaebusele Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõuniku selgituse, mille kohaselt viisa alusel Eestis viibiv isik ei saa endale Eestisse elukohta registreerida, kuna elukoha registreerimine eeldab Eestis püsivat elamist. Elukohateate esitaja peab olema rahvastikuregistri andmesubjekt rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-i 5 tähenduses. Elukoha aadressina kantakse rahvastikuregistrisse inimese peamise või alalise elukoha aadress (RRS § 65). Välismaalane saab Eestis püsivalt elada, kui tal on Eestis viibimiseks elamisõigus või elamisluba. Avaldajal puudub Eestis elamiseks elamisluba, seega ei ole ta rahvastikuregistri subjektiks RRS § 5 lg 3 alusel ning ei saa seetõttu oma elukohta Eestisse registreerida. Kuna

§ 39

käsitleb Eestis elamise perioodi enne abiellumisavalduse esitamist, mitte Eestis ajutiselt viibimise perioodi, siis on perekonnaseisuasutus tuginenud õigetele alustele, suunates avaldaja abiellumiseks loa taotlemiseks kohtusse.

§ 9lg 51 kohaselt on isiku elukoht isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht.

2 2-21-8612

1. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
3. mai
4. a määrus tuleb § 667 lg 2 kohaselt tühistada ning saata avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
5. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et avaldaja puhul ei ole täidetud

§ 39

lg-s 5 sätestatud nõuded, kuna avaldaja on elanud Eestis kauem kui 6 kuud ning oleks võinud Eestis viibimise ajal oma elukoha registreerida. 7.

§ 39

lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. Sama sätte lg 3 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Sama sätte lg 5 kohaselt välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud.

§ 9

lg 51 kohaselt on isiku elukoht

-i tähenduses isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht. RRS § 5 p-3 kohaselt on rahvastikuregistri andmesubjektiks (isikuks, kes saab oma elukoha rahvastikuregistrisse kandmist taotleda) Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalane. Välismaalaste seadus (VMS) sätestab välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise alused. VMS § 7 kohaselt on Eestis ajutine viibimine välismaalase Eestis viibimine ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta. VMS § 43 lg 1 p-i 1 alusel on üheks Eestis seaduslikul alusel viibimise aluseks Eesti pädeva asutuse antud viisa. 8. Avaldaja selgitas avalduses, et tal puudub Eestis elamise luba ning ta viibib Eestis ajutiselt D viisa alusel. Samuti selgitas avaldaja, et Vene Föderatsioon ei väljasta abieluvõimetõendit. Kuna avaldaja viibib Eestis ajutiselt ning rahvastikuregistri seaduse kohaselt ei saa ta taotleda Eestis oma viibimise koha elukohana registreerimist ning tal ei ole võimalik Vene Föderatsioonist abieluvõimetõendit taotleda, siis on avaldaja puhul

§ 39lg-s 5 sätestatud eeldused kohtult abiellumisloa taotlemiseks täidetud.

VMS-i ja RRS-i sätetest tulenevalt ei saa avaldaja D viisa alusel Eestis viibimist lugeda Eestis elamiseks. Seega keeldus maakohus põhjendamatult avalduse menetlusse võtmisest.

1. Eelneva tõttu tühistab kolleegium maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja saadab avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
2. Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 3