KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-18372 Tsiviilasi XX avaldus pankroti v

§ 31

lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 2-21-18372

1. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
2. Menetluskulud jätta võlgniku XX kanda.
3. Määrata ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot.
4. Hüvitada ajutise halduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot riigi vahenditest ning kanda see OÜ Sentire M.K. arvelduskontole nr EE452200221011718199 Swedbank AS-is. Ülejäänud pankrotihalduri tasu mõista välja pankrotivara arvelt.
5. Saata käesolev kohtumäärus võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile ning resolutsiooni punkti 13 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
6. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Võlgnik XX esitas 23.11.2021 Pärnu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks (avalduse täpsustus 14.12.2021). 16.12.2021 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo, määras menetleda käesolevat pankrotiasja kirjalikus menetluses, ajutisele haldurile tähtaja kirjaliku aruande esitamiseks ning võlgnikule tähtaja aruandele seisukoha esitamiseks. Ajutine pankrotihaldur esitas 27.12.2021 kohtule järgneva aruande: Ajutise halduri aruande kohaselt omab võlgnik arvelduskontot AS-is SEB Pank, mille saldo seisuga 17.12.2021 oli 49,44 eurot, ning mis oli enne ajutise halduri nimetamist arestitud 8 erineva kohtutäituri poolt 10 erineva täitemenetluse raames ning arvelduskontot Swedbank ASis, mille saldo seisuga 20.12.2011 oli 13,80 eurot, ning mis oli enne ajutise halduri nimetamist arestitud 8 erineva kohtutäituri poolt 12 erineva täitemenetluse raames. Ajutine pankrotihaldur andis võlgnikule õiguse kasutada arvelduskontot AS-is SEB Pank, seega ei kuulu arvelduskonto jääk võimaliku pankrotivara hulka. Võlgnik ei ole esitanud tuludeklaratsioone 2018 ja 2019 aastate kohta ja on esitanud 2020 eest. Ajutisele haldurile aruande kohaselt võlgnikul teadaolevat vara ei ole ning kohustusi on kokku vähemalt 37 529,89 eurot. Võlgniku vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 12 aktiivset täitemenetlust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puuduvad. Kuna võlgnik on kohtule esitanud kohustustest vabastamise avalduse, 2

§ 173

sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Juhul, kui pärast pankrotimenetluse lõpetamist algatab kohus kohustustest vabastamise menetluse, siis peab võlgnik arvestama järgmise asjaoluga:

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot. Ajutise halduri tasu palub haldur mõista välja OÜ Sentire M.K. kasuks. Kohus küsis võlgnikult seisukohta ajutise halduri aruandele ja tasule. Võlgnik kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Kooskõlas

§ 31

lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes on andnud nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 21.01.2022 kell 11:00, Pärnus, Rüütli tn 19 asuvas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja saalis nr 1. Tulenevalt

§ 33

lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteate halduri määramise ja kohtuistungi aja ja koha kohta. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

§ 31lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 85

järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning 3

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 36lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul.

Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

§ 91

lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara, olenemata selle hinnast. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (

§ 2

). Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist. Juhul kui kohus pankrotimenetluse lõpetamisel otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatada, otsustab kohus kohustustest vabastamise üldjuhul pärast 5 aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid tähtaega võib ka pikendada 7 aastani (

§ 175lg 1 ja 51).

Menetluskulud

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesolevas menetluses ajutise halduri aruande koostamise ajal oli ajutise halduri tunnitasu ülemmäär x eurot.

§ 23

lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 3 ja § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Ajutine haldur palub tasuks määrata x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (arvestusega x tundi tunnihinnaga x eurot + käibemaks), kokku x eurot. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata x eurot koos käibemaksuga.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende 4

§ 23

lg 51 sätestab, et

§ 23

lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas ajutise halduri aruande koostamise ajal kehtinud Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus x tunni eest (pooltunde x x x eurot) oleks x eurot.

§ 23

lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt ning vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus ajutise halduri tasust x eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt ajutise halduri taotlusele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ Sentire M.K. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 5