KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3128 Tsiviilasi R. S. hagi V. O.i

) § 1028 alusel. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas (

§ 1028lg 1).

Hageja väitel polnud tal kohustust tasuda kostjale rohkem kui 29 400,28 eurot, kuid 2 hageja tasus kostjale 31 994,52 eurot. Seega võib hagejal olla nõue kostja vastu

§ 1028lg 1 alusel enamtasutud summas.

9. Hageja väitel oli tal S. K.iga sõlmitud laenuleping, mille kohaselt sai ta laenu 318 345,35 krooni (20 345,98 eurot) ning kohustus tagastama 460 000 krooni (29 399,36 eurot). Hageja pidi laenu tagastama kostja arvelduskontole. Hagis esitatud asjaoludel vastab hageja ja S. K.i vaheline kokkulepe krediidilepingu tunnustele. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (

§ 401lg 1).

Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 1).

Juhul kui hageja tasus kostjale S. K.iga sõlmitud krediidilepingu täitmiseks rohkem, kui oli kohustatud, võib hagejal olla nõue kostja vastu alusetu rikastumise regulatsiooni alusel.

1. Vaidlus on selles millise summa pidi hageja kostjale tagastama. Käesoleval juhul kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja pidi kostjale tasuma vähemalt 29 400,28 eurot. Kostja ei võtnud 03.12.2020 istungil õigeks asjaolu, et hageja pidi kostjale tasuma üksnes 29 400,28 eurot (tl 77 pöördel). Tunnistaja S. K. andis ütlusi selle kohta, et sai raha tuttavalt ja S. K. andis hagejale
2. aastal 460 000 krooni. Hageja andis võlatunnistuse, mille kohaselt pidi hageja tasuma S. K.ile 460 000 krooni. S. K.ile tagastas 460 000 krooni hageja eest kostja (tl 78 pöördel). Tunnistaja S. K. andis ütlusi ka selle kohta, et kostja võttis pangalaenu selleks, et tagastada S. K.ile hageja poolt võetud laen. Hageja tasus võlga kostja arveldusarvele. Kostja ei osalenud kokkulepete sõlmimisel, tema võttis ainult pangalaenu (tl 79). Seega on tõendamist leidnud, et hageja pidi S .K.ile tasuma 460 000 krooni, so 29 400,48 eurot.
3. Kohus tuvastab, kas esines õiguslik alus kostjale rohkema raha tasumiseks. Kostja väitis, et õiguslik alus tulenes hageja ja kostja vahelisest kokkuleppest, millega kostja võttis hageja kohustuse täitmiseks pangalt laenu 460 000 krooni, kostja täitis hageja kohustuse S. K.i ees ning hageja kohustus kostjale tagastama laenu põhisumma ning kõik sellega kaasnevad kulud. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel vastas hageja ja kostja vaheline kokkulepe krediidilepingu tunnustele, mis võib anda aluse hageja poolt kostjale maksete tegemiseks suuremas ulatuses kui 29 400,28 eurot. Eeltoodud kokkuleppe olemasolu ja tingimusi pidi tõendama kostja.
4. Tunnistaja S.K.i ütluste kohaselt maksis hageja kostjale laenu tagasi ja kostja tagastas summad pangale. Hageja lubas täita kõik laenulepingust tulenevad kohustused kostja ees. Hageja pidi tasuma kostja pangalaenu ning A. B. pidi laenu tagastamise detaile ja maksegraafiku kohta hagejale selgitama (tl 79). S. K. andis ütlusi selle kohta, et tema ei tea pangaintressidest midagi aga kui inimene laenab 460 000 krooni, siis ta kohe kindlasti ei tagasta samaväärset summat (tl 80). Tunnistaja A. B.i ütlustega on tõendatud, et hageja lubas maksta iga kuu 3730 krooni (238 eurot) nagu graafikus oli kirjas. Alguses maksis graafiku alusel ja hiljem kui Euribor langes, tasus hageja rohkem ja ütles, et on kostjale hüvitiseks (tl 85 pöördel).
5. Tunnistajate ütlustega, hageja ja kostja pangakonto väljavõttega on tõendamist leidnud, et hageja hakkas kostjale võlga tasuma laenulepingu alusel. Hiljem muutus makse euribori languse tõttu väiksemekas, kuid hageja jätkas kostjale tasumist esialgses summas. Samuti on kohtu hinnangul laenulepingu alusel tasumine tõendatud asjaoluga, et pank kandis kostja arvele laenusumma 08.08.2008 (tl 29) ning hageja tegi kostjale esimese graafikujärgse laenumakse makse 15.09.2008 (tl 12). Tõendamist on leidnud, et hageja tasus kostjale algselt täpselt selles summas mis vastas kostja poolt võetud panglaenu suurusele. Samuti tõendab laenulepingu alusel tasumist hageja ja AS X vahel 07.08.2008 sõlmitud hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping, mille kohaselt on lepingu punktis 1.2.4 nimetatud hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded kostja vastu, mis tulenevad panga ja kostja vahel 01.08.2008 sõlmitud lepingust nr 08-108140-EV ja selle võimalikest lisades ning kõik panga 3 nõuded hageja ja kostja vastu, mis tulenevad panga ja kostja ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest (lepingu p-id 2.1.
6. ja 2.1.2.). Kohus on seisukohal, et juhul kui hageja ei tasuks kostjale laenulepingu alusel, ei oleks seatud hageja korterile hüpoteek. Samuti nähtub hüpoteegi seadmise lepingust, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud võlaõiguslik leping (07.08.2008 lepingu p 2.1.2). Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et poolte vahel oli kokkulepe, et hageja kohustus tasuma kostjale laenu põhisumma ja sellega kaasnevad kulud. Kuna hageja tasus perioodil 15.09.2008 kuni 15.10.2019 igakuiselt 3730 krooni (238,39 eurot), siis saab lugeda laenu kostjale tagastatuks ennetähtaegselt. Seega saab asuda seisukohale, et hageja tagastas kostjale 460 000 krooni (29 400,48 eurot) ja lisaks 2544,04 eurot kostjale tasuks (hüvitiseks) hagejale laenu andmise eest.
7. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikastunud hageja arvel ning hagi rahuldamisele ei kuulu.
8. Kohtu poolt käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtust ning seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. MENETLUSKULUD
9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
10. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
11. 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere Kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga. 4