← Eesti

1-21-3450/17

Obsah (5)§ 238§ 180§ 233§ 173§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3450 Kohtukoosseis Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär

) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Ilmo Elias KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Ilmo Eliasele mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista Ilmo Eliase karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

  1. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Ilmo Eliase karistust 1 aastat vangistust Tartu Maakohtu 25.01.
  2. a otsusega nr 1-17-11891 mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 s.o 29 (kahekümne üheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista Ilmo Eliase liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Lugeda liitkaristuse kandmise alguseks käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 23.08.
  3. 4.

§ 180

lg 1 ning § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 alusel mõista Ilmo Eliaselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 435,36 eurot ja sundraha 876 eurot, s.o menetluskulud kokku 1311,36 eurot. 5.

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tuleb Ilmo Eliasel tasuda menetluskulud kokku 1311,36 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 109,28 eurot.

  1. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
  2. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse toimetamiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Jätta määratud kaitsja tasu 114 eurot riigi kanda.
  4. Vabastada aresti alt Tartu Maakohtu 26.03.
  5. a määrusega nr 1-19-2333 arestitud Ilmo Eliasele kuuluv xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tagastada nimetatud sõiduauto Ilmo Eliasele. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
  6. Ilmo Eliast süüdistatakse KarS § 213 lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 26.05.2018 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx seisnud sõiduautost ema M. U. kannatanu teadmata, s.o omavoliliselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Swedbank AS-i pangakaardi ja PIN-koodi. Seejärel võttis I. Elias kannatanu tahte vastaselt ja varalise kasu 2 saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel KÜ Lepalinnu pangakontolt nr EE862200221066936845: -27.05.2018 kell 01:38 Võru linnas Vilja 6 Swedbank AS pangaautomaadist nr HAN00325 sularaha 150 eurot; -27.05.2018 kell 04:42 Tartu linnas Turu 6 Swedbank AS pangaautomaadist nr HAN00030 sularaha 160 eurot; -06.06.2018 kell 21:45 Põlva maakonnas Kanepi vallas Saverna külas Swedbank AS pangaautomaadist nr HAN00200 sularaha 300 eurot; -07.06.2018 kell 04:20 Tartu linnas Aardla 114 Swedbank AS pangaautomaadist nr HAN00389 sularaha 600 eurot; -07.06.2018 kell 04:44 Tartu linnas Turu 6 Swedbank AS pangaautomaadist nr HAN00030 sularaha 40 eurot; -08.06.2018 kell 00:15 Tartu linnas Kalda tee 1 Swedbank AS pangaautomaadist nr HAN00410 sularaha 600 eurot; -08.06.2018 kell 00:33 Tartu linnas Jaama 173 SEB Pank AS pangaautomaadist nr EYP00114 sularaha 30 eurot. Oma tegevusega põhjustas Ilmo Elias KÜ-le Lepalinnu varalist kahju kokku 1880 eurot ja pani toime KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad
  7. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles I. Eliase süüditunnistamist ja karistamist KarS § 213 lg 2 p 1 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista I.

Eliase karistuseks 1 aasta vangistust. Juhindudes KarS § 65 lg-st 2, mõista liitkaristus ja suurendada 1-aastast vangistust Tartu Maakohtu 25.01.

  1. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Samuti mõista I. Eliaselt välja menetluskuludena kaitsjatasu ja sundraha. Vabastada aresti alt asitõend mootorsõiduk Audi 80 registreerimisnumbriga 471 MFG ja tagastada see omanikule I. Eliasele.
  2. Kohus teatas kannatanu Lepalinnu KÜ juhatuse liikmele K. I. toimumise aja ja koha ning kannatanu esindaja teatas kohtule, et ei soovi istungist osa võtta. K. I. osalenud kohtuistungil.
  3. Süüdistatav I. Elias kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, tunnistas end süüdi, nõustus lühimenetlusega ega soovinud enda ristküsitlemist. Viimases sõnas kahetses I. Elias tehtut, lootis, et enam nii ei juhtu, ja palus võimalikult väikest karistust. Ta nõustus tegema üldkasulikku tööd.
  4. I. Eliase kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel leidis, et süüdistus on põhjendatud ja I. Eliase tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg 2 p 1 järgi. Seoses karistusega märkis kaitsja, karistust kergendavad asjaolud on puhtsüdamlik kahetsus ja kahju vabatahtlik hüvitamine. Raskendavaid asjaolusid pole. Samuti pani I. Elias kuriteo toime
  5. aastal, millest möödub varsti 3 aastat. I. Elias pole vahepeal uusi kuritegusid toime pannud, ta on hüvitanud tekitatud kahju ja kannab eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistust. Karistus peab olema vältimatu ja kiire ning mõjutama süüdlast tulevikus hoiduma kuritegude toimepanemisest. Praeguses asjas võiks selleks karistuseks olla miinimum, s.o 1 aasta vangistust, mida tuleb

§ 238lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra.

Nii kujuneb I. Eliase karistuseks 8 kuud vangistust, mida tuleb suurendada eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse võrra. Kuna I. Eliase liitkaristus on alla 2 aasta, võib kõne alla tulla ka selle asendamine üldkasuliku tööga. Puutuvalt menetluskulude hüvitamisesse tõi kaitsja välja, et I. Elias kannab vangistust ja tal puudub sissetulek. Juhul, kui I. Elias jääb edasi vanglasse, on ilmselge, et talle käib menetluskulude tasumine üle jõu isegi 3 ositi 1 aasta jooksul. Tuginedes

§ 180lg-le 3, palus kaitsja jätta 2/3 menetluskuludest riigi kanda.

Kohtu seisukoht 6.

§ 233

lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. I. Elias esitas kohtueelses menetluses prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsja ja prokuratuur nõustusid sellega ning käesolev kriminaalasi saadeti kohtusse lühimenetluses. Kohtu hinnangul on lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjalid on kriminaalasja lahendamiseks piisavad ja I. Elias tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Süüdistus KarS § 213 lg 2 p 1 järgi

  1. Kannatanu KÜ Lepalinnu esindaja M. U. menetluses antud ütluste kohaselt on I. Elias M. U. . M. U. sisse kirjutatud Lepalinnu majas ja on maja korteriühistu esinaine, kuid M. U. elab I. Elias. Korteriühistul on Swedbank AS-is arveldusarve nr EE862200221066936845 ja deebetkaart, mis on M. U. . 26.05.2018 pani M. U. pangakaardi koos PIN-koodiga oma rahakotti ja rahakoti autosse, kuid avastas 27.05.2018, et rahakott on autost kadunud. M. U. rahakoti sauna eesruumist laualt. Kõik M. U. olid olemas, aga ta ei pannud ühistu pangakaarti tähele. 26.05.2018 ei käinud kedagi võõrast maja juures, ainult I. Elias käis korraks. Kui M. U. 08.06.2018 ühistu arveid maksma, avastas ta internetipangas, et arvelt on kaardiga sularaha välja võetud. Raha oli välja võetud 27.05.2018 kell 01:38 150 eurot, 27.05.2018 kell 04:42 160 eurot, 06.06.2018 kell 21:45 300 eurot, 07.06.2018 kell 04:20 600 eurot, 07.06.2018 kell 04:44 40 eurot, 08.06.2018 kell 00:15 600 eurot ja 08.06.2018 kell 00:33 30 eurot. Kokku võeti välja sularaha 1880 eurot ning kaarditoimingute teenustasude ja infopäringutega tekitati lisakahju 10,32 eurot. Kokku tekitati KÜ-le Lepalinnu varalist kahju 1890,32 eurot. M. U. kuriteos I. Eliast, sest I. Elias sai kaardi ära võtta. Samuti ütles I. Elias 08.06.2021 M. U. S. L. , et ema sai teada ja et ta maksab kuu aja jooksul raha tagasi (tl 2). M. U. juurde lisatud KÜ Lepalinnu Swedbank AS-i konto nr EE862200221066936845 väljavõttest nähtuvalt võeti kõnealuselt kontolt välja sularaha M. U. aegadel ja summades (tl 4). KÜ Lepalinnu konto väljavõtte, Swedbank AS-i kodulehe väljavõtete ja AS-i SEB Panga kodulehe väljavõtte kohaselt võeti 27.05.2018 kell 01:38 sularaha välja Võru linnas Vilja 6 pangaautomaadist nr HAN00325, 27.05.2018 kell 04:42 ja 07.06.2018 kell 04:44 Tartu linnas Turu 6 pangaautomaadist nr HAN00030, 06.06.2018 kell 21:45 Põlva maakonnas Kanepi vallas Saverna külas pangaautomaadist nr HAN00200, 07.06.2018 kell 04:20 Tartu linnas Aardla 114 pangaautomaadist nr HAN00389, 08.06.2018 kell 00:15 Tartu linnas Kalda tee 1 pangaautomaadist nr HAN00410 ja 08.06.2018 kell 00:33 Tartu linnas Jaama 173 pangaautomaadist nr EYP00114 (tl 4-9).
  2. I. Elias ei taotlenud kohtuistungil enda ülekuulamist ja tunnistas end süüdi. Kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt tunnistas I. Elias end süüdi ja selgitas, et ta läks 26.05.2018 oma ema M. U. . Emal oli uus auto, mis seisis maja kõrval, ja I. Elias läks seda vaatama. I. Elias nägi autos ema käekotti ning ta tuli mõttele võtta sealt ema rahakott ja rahakotist ühistu pangakaart. I. Elias teadis, et ema hoiab korteriühistu pangakaarti oma rahakotis. I. Elias võttis rahakotist korteriühistu Swedbanki kaardi, mille ümber oli paber, millel oli kirjas PIN-kood, ning pani rahakoti ja käekoti tagasi autosse. Ema ei näinud pangakaardi võtmist ja I. Elias ei rääkinud sellest talle, sest ema poleks lubanud kaarti võtta. I. Elias võttis kaardi, sest tal polnud tol ajal raha. I. Elias oli paar kuud elanud vaid valla 140-eurosest toetusest. Varem sai ta ka muid toetusi. I. Elias võttis kahtlustuses märgitud aegadel, kohtades ja summades sularaha, et sõbraga pidutseda. Samuti ostis I. Elias
  3. a juuni alguses ühistu kontolt välja võetud raha 4 eest K. K. värvi sõiduauto xxxxxxxxx oli 700 eurot. I. Elias tunnistas 08.06.2018 õele S. L. , et ta võttis ema rahakotist ühistu pangakaardi ja võttis kaardiga raha välja. I. Elias nõustus ülekuulamisel antud ütlustes, et temalt võetakse auto ära ja müüakse maha, et ta saaks sellega ühistule tekitatud kahju tagasi maksta. Ülejäänud kahju saab I. Elias tagasi maksta siis, kui xx xxxxxxxxxxxxxxxx puhkused lõpevad ning ta saab sinna ametlikult tööle minna (tl 26-27). Tunnistaja K. K. kohaselt ostis ta 12.05.2018 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx müüs selle paar-kolm nädalat hiljem I. Eliasele (tl 66).
  4. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusväärsed. Tuginedes neile tõenditele kogumis, tuvastab kohus, et I. Elias võttis 26.05.2018 M. U. .o kannatanu KÜ Lepalinnu esindaja) teadmata KÜ Lepalinnu pangakaardi ja PIN-koodi. Järelikult sai I. Elias need esemed enda valdusesse kannatanu nõusolekuta. Edasi võttis I. Elias kaardi ja koodi abil 27.05.-08.06.2018 KÜ Lepalinnu Swedbank arvelduskontolt nr EE862200221066936845 välja eurot sularaha kokku
  6. KarS § 213 lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Pidades silmas, et I. Eliasele polnud usaldatud KÜ Lepalinnu pangakaarti ja PIN-koodi (s.o juurdepääsu KÜ Lepalinnu arvelduskontol olevale rahale), sisestas ta järelikult pangakaardi ja PIN-koodi abil sularaha välja võttes arvutiprogrammi ebaseaduslikult andmeid KarS § 213 mõttes. Kuna eelkirjeldatud tegevuse tagajärjel vähenes KÜ Lepalinnu vara välja võetud sularaha summa võrra, tekitas I. Elias kannatanule 1880 eurot varalist kahju. Seega pani I. Elias toime KarS § 213 lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.
  7. Kohtu arvates on täidetud ka KarS § 213 lg 1 subjektiivsed tunnused. Pidades silmas, et I. Elias võttis KÜ Lepalinnu pangakaardi ja PIN-koodi ära, sest tal polnud tol ajal raha, tegutses I. Elias sularaha välja võttes varalise kasu saamise eesmärgil. Kuna I. Elias teadis, et M. U. luba tal KÜ Lepalinnu raha kasutada ning võttis kaardi ja koodi ära salaja, realiseeris I. Elias KarS § 213 lg 1 objektiivsed tunnused tahtlikult.
  8. I. Eliase karistusregistri väljavõtte ja Tartu Maakohtu 25.01.
  9. a otsuse nr 1-17-11891 kohaselt tunnistati I. Elias nimetatud otsusega süüdi muu hulgas KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 10-kuuline vangistus. Kohtuotsus jõustus 10.02.2018 (tl 12 ja 20). Eelnevast tulenevalt oli I. Elias pannud enne 26.05.
  10. a arvutikelmust toime varguse, mistõttu on täidetud ka KarS § 213 lg 2 p-s 1 sätestatud kvalifitseeriv tunnus. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, tuleb I. Elias KarS § 213 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistada. Karistus
  11. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 213 lg 2 sätestab karistusena 1 kuni 5 aastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on seega 3 aastat vangistust.
  12. Asudes analüüsima I. Eliase süü suurust, märgib kohus, et I. Elias tekitas KÜ-le Lepalinnu 1880 eurot varalist kahju. Pidades silmas, et KarS § 213 lg 1 kohaldub olukorras, kus varaline kahju ületab 200 eurot (vrd KarS § 218), kuid jääb alla 40 000 euro (vrd KarS § 121 p 2 ja 5 § 213 lg 2 p 3), on I. Eliase tekitatud kahju keskmisest väiksem ja pigem alammäära lähedal. Samas pani I. Elias KarS § 213 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime üksnes 5 kuud pärast Tartu Maakohtu 25.01.
  13. a otsusega määratud katseaja algust. Kuigi viimati märgitu suurendab mõnevõrra I. Eliase süüd, jääb süü suurus kohtu hinnangul siiski alla keskmise.
  14. I. Eliase kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt avaldas ta kohe valmisolekut hüvitada KÜ-le Lepalinnu tekitatud kahju (tl 27) ja KÜ Lepalinnu juhatuse esimehe M. U. .03.
  15. a kinnituse kohaselt hüvitas I. Elias tekitatud kahju täielikult 09.11.2020 (tl 116). Eelnevast tulenevalt esineb praeguses asjas KarS § 57 lg 1 p-s 2 sätestatud karistust kergendav asjaolu, s.o kahju vabatahtlik hüvitamine. I. Elias kahetses kohtuistungil toimepandud kuritegu. Pidades silmas, et ta hüvitas vabatahtlikult kannatanule tekitatud kahju, on see kahetsus kohtu hinnangul siiras. Järelikult esineb karistust kergendav asjaolu ka KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistust raskendavaid asjaolusid pole.
  16. Mis puudutab eripreventiivseid kaalutlusi, siis I. Elias pani KarS § 213 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime ajal, mil tal oli 4 kehtivat kriminaalkaristust, sh KarS §-de 199, 200, 215 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest. Seejuures jäeti Tartu Maakohtu 25.01.
  17. a otsusega nr 1-17-11891 mõistetud 10-kuuline vangistus esialgu KarS § 74 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Eelnevast tulenevalt polnud I. Elias varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist kriminaalhooldusest hoolimata.
  18. Kuigi käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on KarS § 213 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest möödunud peaaegu 3 aastat ja 3 kuud, pole I. Elias ka vahepeal korrektselt käitunud. Nimelt pöörati Tartu Maakohtu 20.01.
  19. a määrusega Tartu Maakohtu 25.01.
  20. a otsusega I. Eliasele karistuseks mõistetud 10-kuuline vangistus täitmisele, sest ta lahkus
  21. a mais kriminaalhooldusametniku loata Soome Vabariiki, asus seal elama ja töötama ega täitnud sellest ajast alates ühtki kriminaalhoolduse nõuet. Tartu Maakohtu 10.12.
  22. a määrusega kuulutati I. Elias tagaotsitavaks, 15.01.2020 koostati tema suhtes Euroopa vahistamismäärus, 22.11.2020 peeti ta Soomes kinni ja 14.01.2021 toimetati ta Eestisse (tl 105-115 pöördel).
  23. Kohus märgib, et seega ei ilmunud I. Elias alates
  24. a maist kriminaalhooldaja juurde ega täitnud ühtki kriminaalhoolduse nõuet. I. Elias oli tagaotsitav alates 10.12.2019 kuni 22.11.2020 (s.o peaaegu 1 aasta), misjärel ta peeti Soomes kinni ja toimetati 14.01.2021 (s.o veidi enam kui 7 kuud tagasi) Eestisse. I. Elias on alates 22.10.2020 viibinud vanglas. Eelnevast nähtuvalt ei osuta vahepealsete süüditunnistamiste puudumine I. Eliase õiguskuulekale käitumisele, vaid ta ei viibinud lihtsalt Eestis ja hoidis kriminaalhooldusest kõrvale. Kokkuvõtlikult ei väljenda ka I. Eliase viimase aja käitumine tema õiguskuulekust. I. Elias ei teinud kriminaalhooldusest vajalikke järeldusi ja kriminaalhooldusest ei piisanud tema käitumise muutmiseks.
  25. Arvestades kõiki ülal toodud asjaolusid kogumis, pole võimalik I. Eliast karistada KarS § 213 lg 2 sanktsiooni alammääras, s.o 1-aastase vangistusega. Kohtu hinnangul tuleb I. Eliasele mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendab kohus lühimenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Arvestades eelnevat, tuleb I. Eliasele mõistetavat karistust (s.o 1 aastat ja 6 kuud vangistust) vähendada 1/3 (s.o 6 kuu) võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista 1 aasta vangistust. 6

  1. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Kuna I. Elias pani KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pärast Tartu Maakohtu 25.01.
  2. a otsuse nr 1-17-11891 kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb praeguses asjas mõistetud karistust (s.o 1 aastat vangistust) suurendada Tartu Maakohtu 25.01.
  3. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.
  4. I. Elias kannab Tartu Maakohtu 25.01.
  5. a otsusega karistuseks mõistetud 10-kuulist vangistust alates 22.11.
  6. Seega on tal käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks (s.o 23.08.2021) ära kandnud 9 kuud ja 1 päev vangistust ning kandmata on 29 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 65 lg-le 2, mõistab kohus I. Eliase liitkaristuseks 1 aasta ja 29 päeva vangistust. Selle karistuse algusajaks tuleb lugeda käesoleva kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o 23.08.
  8. Kuigi I. Eliase kaitsja palus kohtul kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, pole KarS § 69 kohaldamine kohtu hinnangul võimalik. Pidades silmas, et I. Elias ignoreeris täielikult kriminaalhoolduse nõudeid ja ta saadi kätte pärast 1-aastast tagaotsimist, pole kohtul alust I. Eliast usaldada ja arvata, et ta on valmis täitma üldkasuliku tööga kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid. Kriminaalmenetluse kulud ja muud küsimused 23.

§ 180

lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt

§ 173

lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). 24.

§ 179

lg 1 p 2 sätestab, et sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kuna I. Elias tunnistati süüdi teise astme kuriteos, on sundraha suurus 876 eurot (1,5 x 584 = 876). Määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 387,36 (109,68+163,68+114=387,36) eurot (tl 33, 70 ja 119). Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 162 eurot, mille kohus rahuldas täies ulatuses. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kokku 549,36 eurot (387,36+162=549,36). Kriminaalmenetluse kulud on 1425,36 eurot (876+549,36=1425,36)

  1. Kriminaaltoimikust nähtuvalt määrati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 18.03.
  2. a määrusega kohtueelses menetluses kindlaks kaitsjatasu 114 eurot selle eest, et I. Eliase kaitsja osales kriminaalasja kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, mille tulemusel sõlmiti 18.03.
  3. a kokkulepe (tl 117 pöördel-121). Arvestades, et Tartu Maakohtu 01.04.
  4. a määrusega tagastati kõnealune kokkulepe prokuratuurile, sest kokkuleppes märgitud karistus väljus KarS § 213 lg 2 sanktsiooniraamidest (tl 123-123 pöördel), pole kohtu hinnangul põhjendatud kokkuleppe läbirääkimistel osalemise eest kindlaksmääratud kaitsjatasu välja mõistmine I. Eliaselt. Kuna kokkulepe tagastati prokuratuuri (s.o riigi) eksimuse tõttu, tuleb kõnealune menetluskulu 114 eurot jätta sõltumata kriminaalmenetluse lõpptulemusest riigi kanda.
  5. Seega tuleb

§ 180lg 1 alusel kõne alla I.

Eliaselt 1311,36 euro (sundraha 876 eurot + kaitsjatasu 435,36 eurot) väljamõistmine. Kohtuistungil palus kaitsja jätta

§ 1807 lg-le 3 tuginedes 2/3 menetluskuludest riigi kanda, sest I.

Elias kannab vangistust ja tal puudub praegu sissetulek. Juhul, kui I. Elias jääb edasi vanglasse, on ilmselge, et isegi ositi 1 aasta jooksul menetluskulude tasumine käib talle üle jõu. 27. Kohtu hinnangul pole kaitsja taotlus põhjendatud.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Süüdistataval on võimalik tõendada töökoha või vara puudumist näiteks töötuna arvel oleku ja erinevate vara registrite väljavõtetega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.07.2020. a otsus nr 1-16-9323, p 24). 28.

§ 233

lg 1 järgi lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Praegusel juhul on I. Eliase varalise seisundit puudutavate tõenditena kriminaaltoimikus üksnes tõend tema maksustatava tulu kohta, teatis tema keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ning I. Eliase AS-i SEB Panga kontode väljavõtted. Maksustatava tulu tõendist nähtuvalt oli I. Eliase

  1. a tulumaksuga maksutatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 574 eurot (tl 10). Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt oli
  2. aastal I. Eliase keskmise päevasissetuleku suurus -8,56 eurot (tl 11). Ning I. Eliase AS-i SEB Panga kontode väljavõte puudutab ajavahemikku 01.09.2017-06.07.2018, mil konto nr EE881010031575989220 väljavõtte kohaselt oli kontol vabasid vahendeid -8077,26 eurot (tl 44-47).
  3. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et aastatel 2017-2018 (s.o 4-3 aastat tagasi) polnud I. Eliase majanduslik seisund kuigi hea. Hilisema aja kohta pole kriminaaltoimikus aga ühtki I. Eliase vara või sissetulekuid puudutavat otsest tõendit. Kaudselt viitab I. Eliase majandusliku seisu paranemisele aga KÜ Lepalinnu juhatuse esimehe M. U. , et I. Elias hüvitas kannatanule tekitatud kahju 1890,32 eurot täielikult 09.11.2020 (tl 116). Samuti on praeguses kriminaalasjas kannatanu tsiviilhagi tagamiseks arestitud I. Eliasele kuuluv sõiduauto, mille kohus vabastab aresti alt ja tagastab I. Eliasele. Seega pole I. Elias varatu.
  4. Kuigi I. Elias viibib praegu vanglas, pole kriminaaltoimikus tõendeid tema muu vara kohta. Arvestades, et isikul tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ja I. Eliase varatus pole tõendatud, pole kohtul ainuüksi sissetulekute puudumist arvestades alust jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Seega tuleb I. Eliaselt välja mõista kriminaalmenetluse kulud 1311,36 eurot. Võimaldamaks I. Eliasel oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus menetluskulude tasumine siiski ositi 12 kuu jooksul.
  5. Tartu Maakohtu 26.03.
  6. a määrusega nr 1-19-2333 arestiti KÜ Lepalinnu tsiviilhagi tagamiseks I. Eliasele kuuluv xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 61). KÜ Lepalinnu juhatuse esimehe M. U. 18.03.2021, et I. Elias hüvitas tekitatud kahju täielikult 09.11.2020 ja KÜ-l Lepalinnu pole I. Eliase vastu varalisi nõudeid (tl 116). Arvestades eelnevat, tuleb I. Eliasele kuuluv sõiduk aresti alt vabastada ja tagastada I. Eliasele. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.