← Eesti

1-21-2042/63

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. detsember 2021 Kohtuasja number 1-21-2042 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Mario Maasiku (isikukood 38909266518) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
  2. novembri 2021 määrus Määruskaebuste esitajad süüdimõistetu Mario Maasik ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Priit Tõnisson Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
  3. Jätta rahuldamata Mario Maasiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks.
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  6. Määrata osaühingule Valga Advokaadibüroo määruskaebemenetluses Mario Maasikule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot, sealhulgas käibemaks 10,80 eurot.
  7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Mario Maasikult Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  8. Tartu Maakohtu
  9. aprilli 2021 otsusega tunnistati Mario Maasik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati vangistust 1 aasta 5 kuu ja 10 päevani. Karistuse kandmise aja alguseks loeti M. Maasiku kahtlustatavana kinnipidamine
  10. veebruaril 2021 ning karistusaeg lõppeb
  11. juulil
  13. Tartu Vangla esitas
  14. novembril 2021 Tartu Maakohtule materjalid M. Maasiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  15. Tartu Vangla ega prokuratuur M. Maasiku vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  16. Tartu Maakohus jättis
  17. novembri 2021 määrusega M. Maasiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  18. Formaalsed eeldused M. Maasiku vabastamiseks on täidetud.
  19. M. Maasik on nõus alluma vabanemisel elektroonilisele valvele. Tal on võimalik asuda elama MTÜ-sse Lootuse küla, kuhu saab paigaldada elektroonilise valve seadme. M. Maasiku lähivõrgustikku kuuluvad tema ema, isa ja õde. M. Maasiku suhted nendega on aga jahedad. Samuti on M. Maasikul poeg. M. Maasik omandas
  20. aastal Tartu Vanglas karistust kandes keevitaja eriala ning alates
  21. septembrist 2021 õpib ta Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi
  22. klassis. M. Maasikul on olnud mitmeid lühiajalisi töökohti. M. Maasiku enda sõnul elatus ta vabaduses oma sissetulekutest ja töövõimetuspensionist. Vangistuses toetab teda rahaliselt ema. K-Raha andmetel on M. Maasikul 25 143,60 euro ulatuses võlgu. Vabanemisfondis on tal 20 eurot. Vangla iseloomustuses on märgitud, et M. Maasik asub vabanedes tööle Lootuse külla. Kohtuistungil selgitas M. Maasik ise, et tööle on tal tõepoolest võimalik asuda Lootuse külas või ka mõnes selle küla lähedal asuvas kohas. Kohtule saabus M.K. i e-kiri, milles M.K. kinnitab, et tema OÜ Marmarest omanikuna on valmis pakkuma M. Maasikule töökohta. M.K. iseloomustab M. Maasikut kiire, täpse ja vastutustundliku koostööpartnerina. Kuna selline kinnitus on allkirjastamata, ei tõenda see kohtu arvates usaldusväärselt, et M. Maasikule on vabanemise korral töökoht kirjas viidatud äriühingus garanteeritud. Samas ei sea kohus kahtluse alla seda, et Lootuse külla elama asudes on M. Maasikul suure tõenäosusega võimalik tööd saada. Elukoha olemasolu, erialased oskused, tahe töötada ning haridustee jätkamine iseloomustavad M. Maasikut positiivselt ning räägivad tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud üles M. Maasikut positiivselt iseloomustava teabe.
  23. M. Maasik pole suutnud vangistuse ajal käituda õiguskuulekalt. Seda ilmestavad korduvad distsiplinaarkaristused nii noomituste kui kartseri näol. Vangla kinnitusel on M. Maasikul üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Arvukate distsiplinaarkaristuste olemasolu viimastel kuudel osutab asjaolule, et M. Maasik pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Tegemist on sarnaste rikkumistega. Enamasti pole M. Maasik täitnud vanglaametniku korraldust loenduse ajal voodist püsti tõusta. Korra jättis M. Maasik allumata korraldusele nimesilt rinda panna ning korra ka korraldusele ravimi manustamise kontrollimiseks suu avada. Eraldi võttes pole tegemist raskete rikkumistega, kuid et rikkumisi on sedavõrd arvukalt, on ilmselge, et M. Maasik eirab järjekindlalt vangla korda. 2

(5)
  1. M. Maasikul on karistusregistri väljatrüki kohaselt neli kehtivat kriminaalkaristust: teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes ja süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest ning lisaks sellele omastamise eest. Temale mõistetud vangistust on varem jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid katseajal jätkas ta kuritegude toimepanemist. See näitab, et hirm karistuse täitmisele pööramise ees ei hoidnud teda kuritegude toimepanemisest eemale. Samuti on M. Maasik varem kandnud reaalset vangistust, kuid seegi ei olnud mõjus tema kuritegelikult teelt eemale hoidmisel, sest veidi enam kui pool aastat pärast vangistuse kandmiselt vabanemist pani ta toime uued kuriteod. Seega on M. Maasik selgelt näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning ka kriminaalhooldust ei saa pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtul puudub alus arvata, et M. Maasiku suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud.
  2. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Maasiku kuritegude põhjuseks puudulik probleemilahendusoskus, mõtlematus, impulsiivsus, hoolimatus, ükskõiksus enda tegude tagajärgede suhtes ja omastamise puhul soov teenida majanduslikku kasu. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. M. Maasik suhtub alkoholi tarvitamisesse kui lõõgastumisviisi ega ole ilmutanud motivatsiooni alkoholist loobumiseks. M. Maasik ei näe joobes juhtimises midagi negatiivset ning on märkinud, et ka kained juhid sõidavad inimesi surnuks. Kohtuistungil aga väitis M. Maasik end olevat alkoholsõltlase. Ta pole varem seda endale tunnistanud või on arvanud, et saab ise hakkama. Oma kuritegusid peab ta mõtlematuteks ning vabanemisel soovib ta läbida Lootuse külas 10-kuulise rehabilitatsiooniprogrammi ja alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile (paigaldada nn ampulli).
  3. Korduvad joobes juhtimised ning M. Maasiku poolt kohtuistungil avaldatu viitavad tema kalduvusele alkoholiga liialdada. See, et M. Maasik tunnistas kohtuistungil alkoholsõltuvust, avaldas soovi alustada alkoholiraviga ning osaleda rehabilitatsiooniprogrammis, annavad aga alust järeldada, et M. Maasik on muutnud oma suhtumist alkoholi. Arvestades M. Maasiku varasemat suhtumist alkoholi, ei saa aga olla veendunud, et ta vanglast vabanedes alkoholi liigtarvitamise lõpetab. M. Maasik ei ole varem vabaduses olles pidanud vajalikuks pöörduda sõltuvusravile ning sõltuvusest ei ole tal aidanud vabaneda ka varasem vangistuses viibimine. Vangla iseloomustuse kohaselt läbis M. Maasik eelmise vangistuse kandmise ajal
  4. aastal programmi „Eluviisitreening“, mille tagasiside kohaselt oli M. Maasik valmis loobuma alkoholi tarvitamisest. See programm aga oma eesmärki ei täitnud. Seega võib M. Maasik nüüdki alkoholi tarvitamist jätkata.
  5. Prokuröri arvamuses on viidatud, et M. Maasiku suhtes on menetluses veel üks kriminaalasi, st M. Maasikut kahtlustatakse uutes kuritegudes. M. Maasik end neis kahtlustustes süüdi tunnistanud pole. Praeguses menetluses ei saa kuriteokahtluse põhjendatust hinnata, mistõttu kohus pooleli olevat kriminaalasja arvesse ei võtnud.
  6. Korduv karistatus, kalduvus alkoholiga liialdada ja arvukate distsiplinaarrikkumiste toimepanemine iseloomustavad M. Maasikut negatiivselt ning räägivad tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Seega ei ole M. Maasiku vabastamine põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Määruskaebused
  7. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused M. Maasik ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem. M. Maasik esitas määruskaebusele lisaks ka taotluse, et ringkonnakohus korraldaks asja läbivaatamiseks kohtuistungi. 3
(5)
  1. M. Maasiku määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. Tal on olemas ema, isa, õde, elukaaslane, poeg, õemees, õelapsed, ristiemad ja ristiisad. Tema suhted oma lähedastega ei ole jahedad. Rahaliselt toetavad teda tema ema ja tema elukaaslane ning ka M.K. . Arusaamatuks jäävad vangla väited, et M. Maasik ei ole ilmutanud motivatsiooni alkoholist loobumiseks, ei näe joobes juhtimises midagi negatiivset ning on leidnud, et ka kained juhid sõidavad inimesi surnuks. Psühholoogi hinnangul on M. Maasikul soov muutuda. M. Maasikul on diagnoositud depressioon ja ta saab vastavat ravi. Ta peab õppima oma alkoholisõltuvusega toime tulema. Seetõttu soovib ta minna Lootuse külla. Arvestamata on jäetud see, et M. Maasik on olnud covidist tulenevalt juba 53 päeva isolatsioonis ning istub pidevalt kambris. Kui tema vabanemine ei ole järkjärguline, on tagasilangus kiire. M. Maasik on leidnud endale kaks eeskuju, kes on sama probleemiga hädas nagu temagi: M.A. ja J.U.. Nemad on paigaldanud endale disulfiraami depoopreparaadi ja seda plaanib ka tema. See ei võimalda alkoholi tarvitada ja selle mõju on kolm aastat. M. Maasikul pole kunagi olnud alkoholi tarvitamise keeldu ning teda ei ole varem ennetähtaegselt vabastatud. Karistuse tingimisi mõistmine ja vanglast tingimisi vabastamine on erinevad asjad. Pealegi on M. Maasik saanud nüüd vanemaks ja statistika kohaselt vähendab see kuritegude toimepanemise riski. Seda vähendab ka üldhariduse omandamine. Vanglas on M. Maasik kokku viibinud 5,5 aastat. Ka avavanglas viibimisest hoolimata ei ole talle antud võimalust end tõestada.
  2. Kaitsja määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. Maakohtu määrus ei sisalda selgeid põhjendusi, missugused konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed tingivad M. Maasiku vabastamata jätmise ning miks kaaluvad need üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kohus märkis õigesti, et M. Maasiku kuriteod on paljuski seotud alkoholi liigtarvitamisega. Seega on tema edasise õiguskuuleka käitumise ja resotsialiseerumise tagamiseks esmatähtis just selle probleemi lahendamisega seotud meetmete rakendamine. M. Maasik on viimaks tunnistanud oma alkoholiprobleemi ja tahab oma sõltuvusest vabaneda. Ka on M. Maasik valmis alluma alkoholivastasele ravile. Lootuse külas on sõltuvusest vabanemine võimalik. M. Maasiku tuleks alluda elektroonilisele valvele ning ta peaks suunama alkoholismivastasele ravile. M. Maasik on asunud omandama keskharidust. Ta hakkaks oma osalise töövõime tõttu saama pensionit. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. KrMS § 390 lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses, mistõttu jääb M. Maasiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
  4. M. Maasiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusessesekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
  6. Ringkonnakohus leiab, et M. Maasikut vabastamata jättes ei teinud maakohus kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa M. Maasikut ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebuste argumentidele vastab ringkonnakohus vaid järgmist. 4
(5)
  1. Iseenesest on positiivne, et M. Maasik on säilitanud suhted lähedastega. Siiski ei tingi see tema vabastamist: lähedased olid M. Maasikul olemas juba varem, kuid nad ei hoidnud ära tema kuritegelikku käitumist. Määravat tähtsust ei ole sellelgi samuti iseenesest positiivsel asjaolul, et M. Maasik on vanglas haridusteed jätkanud: kuritegusid panevad toime erineva haridustasemega inimesed ning haridustee jätkamine ei näita veel tingimata muutust eluviisis ja suhtumises õiguskorda. Ka M. Maasiku vanusel ei ole ennetähtaegse vabastamise kontekstis olulist tähtsust. Viimase kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod pani praeguseks 32-aastane ehk endiselt veel üsna noor M. Maasik toime vähem kui aasta tagasi, mis tähendab, et neist tegudest ei ole märkimisväärset aega möödunud. Ka võimalus saada osalise töövõime toetust ei maanda M. Maasiku uute kuritegude toimepanemise riski oluliselt. Seda põhjusel, et eelkõige on temalt karta liikluskuritegude toimepanemist, mis ei seondu otseselt tema majandusliku olukorraga.
  2. Peamiseks M. Maasiku uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks on tema võimalik alkoholi tarvitamine. Tõsi, M. Maasik tunnistab oma alkoholisõltuvust ja on valmis sellega tegelema. Seda leidis ka maakohus, viidates M. Maasiku alkoholi suhtumisse muutumisele. Siiski ei olnud maakohtul veendumust, et M. Maasiku motivatsioon alkoholist hoiduda on piisav. Seda seisukohta jagab ka ringkonnakohus. Ei ole sugugi tavapäratu, et sõltuvust tunnistav inimene jätkab sõltuvuskäitumist. Ka ei saa eeldada, et alkoholi tarvitamisega seonduvat riski maandab vajalikul määral rehabilitatsioonikeskusesse asumine ning soov tegeleda alkoholiraviga. Liiatigi on M. Maasik varemgi lubanud alkoholist hoiduda, ent pole seda lubadust pidanud. Alkoholi tarvitamisega seonduvat riski ei saa maandada ka võimalike lisakohustustega. Eelkõige võiks kõne alla tulla alkoholi tarvitamise keelamine. Et M. Maasik on aga sõltlane, ei pruugi ta alkoholi tarvitamise keeldu täita suuta. Riik ei saa nõuda inimeselt ennetähtaegse vabastamise raames võimatut. Seetõttu ei ole lahenduseks mitte M. Maasiku vabastamine ilma alkoholi tarvitamise keeluta, vaid tema vanglasse jätmine. Kui M. Maasikul on tõsine motivatsioon oma alkoholiprobleemiga tegeleda ja ta vajab selleks tuge, on tal võimalik pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse ning saada alkoholivastast ravi ka pärast karistuse ärakandmist.
  3. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  4. novembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
  5. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, selle vaidlustamise otsustamisele ja määruskaebuse esitamisele kulus tal 30 minutit ning määruskaebuse koostamisele 30 minutit. Selle eest soovib ta kokku tasu 54 eurot, millele lisandub käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu M. Maasikult riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.