← Eesti

2-14-52167/40

Obsah (6)§ 7§ 657§ 475§ 477§ 463§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 07.detsember 2021.a,

§ 7

, § 232 lg 1, § 463 lg 2, § 442 lg 8, § 436 lg- d 1-4) ja ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid, sh pankrotihalduri Kristo Teder 10.septembri 2014.a võlgniku pankrotivara nimekirja käesolevas tsiviilasjas. Samuti on kohus rikkunud PankrS §175 lg 2 p

  1. Kohus oleks pidanud keelduma võlgnikku tema kohustuste vabastamisest, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg 2 ja lg 3 kohustust, võlgnik usaldusisikuna on rikkunud PankrS § 172 lg 2 kohustust ning tekitanud sellega võlausaldajale kahju.
  2. Pankrotiasjas kogutud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et võlgnik esitas tahtlikult kohtule (sh vande all 10.septembril 2020.a) valed andmed nii oma tulude kui ka oma kohustuste täitmise kohta. Võlgnik usaldusisikuna on tahtlikult rikkunud PankrS § 172 lg 2 kohustust. Pankrotihaldur Kristo Teder andmete kohaselt seisuga 10.september 2014.a on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 39 775,10 eurot ja 10 võlausaldajat. Teadmata põhjusel on Harju Maakohtu 21.detsembri 2020.a määruse kirjeldavas osas märgitud, et võlgnikul oli 5 võlausaldajat ja nõuete kogusumma on 36 655,57 eurot. Määruskaebuse esitajal on põhjendatud teha järeldus, et seisuga 21.detsember 2020.a peab võlgniku 8 pankrotivõlausaldaja nõuete kogusumma, arvestades, et 2 neist on kustutatud, olema 39 066,41 eurot. Harju Maakohtu toimikus ei ole ühtegi tõendit, mis näitaks, et KÜ Stardi 3, Aktiva Finants OÜ, AS Elion ja MCB Finance Estonia OÜ loobuks oma nõuetest. See annab aluse järelduseks, et võlgnik on need nõuded rahuldanud ning usaldusisikuna varjab neid andmeid. Võlgnik on mitme aasta vältel kinnitanud, et väljamaksed võlausaldajatele puuduvad. Võlgnik täites usaldusisiku 3 2-14-52167 kohustusi, on rikkunud PankrS § 172 lg 2, kuna väljamaksete tegemine peab toimuma kõigile nendele võlausaldajatele, kes on jaotusettepanekus nimetatud, mitte valitud võlausaldajatele. Kohus on jätnud tuvastamata, millises ulatuses on erinevate võlausaldajate nõudeid võlgniku poolt täidetud.
  3. Määruse põhjendavas osas toodud võlgnikuga seotud asjaolud kajastavad, et perioodil 21.detsember 2015.a - 21.detsember 2020.a võlgnik tegutses ja elas eranditult oma isiklikes huvides ning ignoreeris jämedalt (so kahjustas) pankrotivõlausaldajate huve. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kohustusi, kuna ei ole sel perioodil tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ka kohtule tõendanud, et ta oleks nimetatud perioodil mõistlikult tulutoovat tegevust otsinud.
  4. Võlgniku 10.septembri 2020.a vandetekstis on märgitud mitteeksisteeriv õiguslik alus. KarS § 385 sätted ei sisalda lg-t
  5. Juhul, kui käesoleva pankrotiasja menetluses leiab tõendamist võlgniku süüline tegevus KarS § 385 tunnustega (füüsilisest isikust võlgniku poolt võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses), siis määruskaebuse esitaja arvamusel on põhjust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja alustada kriminaalmenetluse võlgniku suhtes.
  6. Juhul, kui käesoleva pankrotiasja menetluses leiab tõendamist võlgniku süüline tegevus, kuid võlgnik suudab kohut veenda, et see oli tema poolt vabandatav, siis peaks kohus PankrS § 176 lg 51 alusel jätma võlgniku kohustustest hetkel vabastamata ja pikendama võlgniku kohustustest vabastamise menetlust nii, et määrates uueks tähtajaks 21.detsember 2025.a (täiendavalt 5 aasta võrra ja arvestades PankrS § 176 lg 51 viimases lauses sätestatud maksimaalselt 7 aastast tähtaega). Menetlusosaliste seisukohad
  7. Puudutatud isik Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu leidis, et kohtu poolt hinnatud tõendid on puudulikud. Määrusest nähtub, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajatele makseid teinud. Töötamise registri andmetel on võlgnikul olnud sõlmitud järgmiste tööandjatega töölepingud:

(1)02.november 2015.a-20.november 2017.a F AS (registrikood XXXXXXXX);
(2)02.aprill 2018.a-31.mai 2018.a K OÜ (registrikood XXXXXXXX);
(3)alates 01.septembrist 2017.a L OÜ (registrikood XXXXXXXX), ametinimetus hambaarst ning tööaja määr 1,
  1. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik teeninud kohustustest vabastamise menetluse ajal rohkem kui seadusega kehtestatud töötasu miinimumäär (vt tabel 1). Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul ka ülalpeetavaid. Seega oleks võlgnik saanud ja seaduse järgi ka pidanud võlausaldajatele vastavalt ettenähtud jaotisele väljamakseid tegema. Tabelist nähtub, et kohtu poolt välja toodud võlgniku sissetulekud ei vasta sissetulekutele, mida on deklareerinud võlgniku tööandjad. Antud asjaolu viitab sellele, et võlgnik on oma sissetulekuid kohtu eest varjanud. Ka fakt, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal esitanud ühelgi aastal füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, võib viidata asjaolule, et võlgnik soovib oma tulusid võlausaldajate eest varjata. Lisaks ei ole kohus andnud hinnangut PankrS § 176 lg-s 2 nimetatud kohustuste vabastamisele. Nimelt on Maksu- ja Tolliameti nõude (summas 2108,53 eurot) aluseks Narva Linnakohtu otsus kriminaalasjas nr XXX, mille kohaselt mõisteti võlgnik süüdi KrK § 1481 lg 1-4 ning § 1484 osas ning kohustati X hüvitama maksuhaldurile tekitatud materiaalne kahju. Seega on Maksu- ja Tolliameti nõude näol tegemist õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mille hüvitamise kohustus PankrS § 176 lg 2 kohaselt täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe. Eelpool toodud asjaolud annavad aluse asja uueks läbivaatamiseks. 4 2-14-52167
  2. Võlgnik leidis, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole õige, see tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Võlgnikul ei ole enam tõesti ülalpeetavaid. Võlgnik on elanud üüripinnal, üür on kasvanud detsembrist 2015.a 320 eurost 380 euroni. Seetõttu ei ole võlgnikul olnud võimalik kõigi võlausaldajate nõudeid täita, sest isegi võlgnik peab kusagil ja millestki elama, töötasu miinimummäärast ei oleks olnud võimalik tasuda üüri ja ka veel muid ellujäämiseks vajalikke kulutusi. Võlgnik ei saa vastutada selle eest, mida on Maksu- ja Tolliametile deklareerinud tema tööandjad. See ei viita sellele, et võlgnik on oma sissetulekuid kohtu eest varjanud. Võlgnik saab tõendada seda, detsembri 2020.a töötasu oli tööandja raamatupidaja poolt deklareeritud valesti koos jaanuari 2021.a puhkusetasuga. Võlgnikule ei ole arusaadav, millisel põhjusel oleks ta pidanud eraldi füüsilise isiku deklaratsiooni esitama, kui seda tegi tööandja ja rohkem sissetulekuid võlgnikul pole mida tuleb eraldi deklareerida. Võlgnik ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud ega oma sissetulekuid varjanud. Määruskaebuse esitajal tuleb tõendada võlgniku tahtlus esitada ebaõigeid andmeid oma majandusliku olukorra kohta, samuti see, kuidas on võlgnik talle tahtlikult tekitanud kahju summas 1994,56 eurot. Määruskaebuse esitaja poolt nimetatud võlausaldajad olid (täiturite kaudu) võlgniku selleaegsele tööandjale, Tallinna Keskhaigla raamatupidamisse, esitanud täitmisteated töötasu osalise arestimise kohta juba enne pankrotimenetluse algust. Võlgnikul puudub vähimgi teave, kuidas tööandja raamatupidamine kinnipeetud töötasu võlausaldajate vahel jagas, seega ei ole võlgnik tahtlikult ühtegi pankrotiseaduse paragrahvi rikkunud ega kellelegi kahju tekitanud. Menetluse edasine käik
  3. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Määruskaebus rahuldatakse selle alternatiivnõude osas. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

  1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule seoses menetlusõiguse normide olulise rikkumisega. Maakohtule saab ette heita eelkõige asjaolude väljaselgitamise ja määruse põhjendamise kohustuse rikkumist, mida ringkonnakohus põhjendab alljärgnevalt.
  2. Käesoleval juhul tuli maakohtul lahendada võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. Selline avaldus seondub pankrotimenetlusega ning on

§ 475lg 1 p 12² kohaselt hagita asjaks.

Hagita asja läbivaatamist reguleeriva

§ 477

lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 463

lg2 ja § 442 lg 8 koosmõjust tulenevalt tuli maakohtul määruse põhjendavas osas mh märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas ning tõendeid analüüsida. 5 2-14-52167

  1. Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist reguleeriva PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgniku peamisteks kohustusteks tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui võlgnikul sellist tegevust ei ole, siis seda otsida ning kohtule ja usaldusisikule viivitamatult teatada igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjata saadud tulusid ning vara, samuti anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
  2. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt asus maakohus mh seisukohale, et võlgnik on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning tema käitumises ei ole võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Maakohtu määrusest ei ole aga arusaadav, mille alusel kohus selle tuvastas. Sealhulgas ei ole maakohus ka põhjendanud, millest tulenevalt saab järeldada, et võlgnik on tegelenud PankrS § 173 lg 1 mõttes mõistlikult tulutoova tegevuse või selle otsimisega. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohtupraktika kohaselt on pankrotivõlgnik üldjuhul kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.oktoobri 2019.a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p-d 18 ja 19).
  3. Võlgnik avaldas 10.septembri 2020.a ärakuulamisel, et talle tehti operatsioon ning ta töötab natuke vähem kui 40 tundi nädalas (I kd, tlk 196 pöördel). Protokollist ei nähtu, et maakohus oleks töötundide tegeliku suuruse välja selgitanud või võlgnikult selle kohta täiendavate andmete esitamist nõudnud. Maakohus ei ole määruses ka põhjendanud, miks ei pidanud kohus neid asjaolusid oluliseks, arvestades, et ärakuulamise järgselt esitatud aruandele lisatud 01.septembri 2017.a töölepingu kohaselt töötab võlgnik täistööajaga (II kd, tlk 8) ning samasugune kokkulepe sisaldub ka 01.aprilli 2018.a töölepingus (I kd, tlk 162).
  4. Võlgniku poolt esitatud aruannete ja andmete kohaselt on tema töötasu olnud 01.aprillist 2015.a-01.aprillini 2018.a ca 600 eurot, alates 01.aprillist 2018.a 570 eurot (I kd, lk 149, 196 pöördel) ning 600-700 eurot (II kd, tlk 4), 01.jaanuari 2020.a–30.novembri 2020.a palgatõendist nähtuvalt jäänud aga vahemikku 639,84-1157,22 eurot (neto). Maakohus ei ole välja selgitanud võlgniku sissetuleku tegelikku suurust kohustustest vabastamise menetluse vältel, kuigi oleks pidanud märkama andmete vastuolulisust ja ebamäärasust isegi ilma maksuhaldurist võlausaldaja poolt määruskaebusmenetluses esitatud informatsioonita (II kd, tlk 48-49). Maakohus ei ole määruses ka põhjendanud, miks kohus seda oluliseks ei pea. Jälgitav ega arusaadav pole menetluslik otsustus, loobuda võlgniku ärakuulamisel temalt tuludeklaratsioonide ja pangakonto väljavõtete esitamisest (I kd, tlk 196 pöördel).
  5. Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku tööaja mahu ning töise sissetuleku tegeliku suuruse väljaselgitamine on käesoleval juhul vältimatult vajalik ja oluline, kuivõrd ainult nende andmete alusel on maakohtul võimalik kontrollida ja tuvastada, kas võlgnik on täitnud talle PankrS § 173 lg-test 1 ja 2 tulenevaid kohustusi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud, kui ta rikub tahtlikult PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.juuni 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15) ning PankrS § 173 lg 2 mõttes annab võlgniku võlgadest vabastamise menetluse lõpetamiseks alust tulude ja vara varjamine (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.novembri 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16, p 15). 6 2-14-52167
  6. Eelnevast tulenevalt on maakohtu otsustus, vabastada võlgnik tema kohustustest, olnud ennatlik, mistõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule.
  7. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt välja selgitada kõik võlgniku töötamisega seotud olulised asjaolud (sh tegelik tööaeg ja saadud töötasu) ning nõuda võlgnikult tema väidete põhistamiseks tõendeid. Vajadusel saab maakohus asjas ka ise

§ 477lg 7 ja § 230 lg 3 alusel tõendeid koguda.

See võib osutuda vajalikuks, kui võlgnik kohtu nõudmisel oma tütre konto väljavõtteid, millele kanti võlgniku kinnitusel tema töötasud (I kd, tlk 196 pöördel), ei esita ega oska ka selgitada, millistel põhjustel erinevad tema esitatud 2020.a palgatõendil toodud andmed maksuhalduril olemasolevate andmetega tema töötasu osas. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et maksuhalduri poolt esile toodu kohaselt on töötamise registrist nähtuvalt võlgnikul alates 01.septembrist 2017.a sõlmitud tööleping Läänemere Hambakliinik OÜ-ga, ametinimetus hambaarst ning tööaja määr 1,0 (II kd, tlk 48 pöördel), mistõttu võib vajada selgitamist ka see, kellena võlgnik on töötanud. Tsiviilasja materjalides sisalduvatest töölepingutest nähtuvalt on võlgnik asunud nimetatud kliinikus tööle hambaarsti assistendina (I kd, tlk 162 ja II kd, tlk 8).

  1. Kui maakohus on eelnimetatud olulised asjaolud välja selgitanud ning kontrollinud võlgniku poolt PankrS § 173 lg-test 1 ja 2 tulenevate kohustuste täitmist, tuleb kohtul edasi kontrollida ka seda, kas on alust nõustuda määruskaebuse esitaja seisukohaga, et võlgnik usaldusisikuna on rikkunud ka PankrS § 172 lg-st 2 ja § 173 lg-st 3 tulenevaid kohustusi teavitada võlausaldajad ja teha neile võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotise alusel üks kord aastas väljamakseid. Ringkonnakohus juhib eeltooduga seoses tähelepanu, et kuigi võlgnik on ärakuulamisel, viimases aruandes ja vastuses määruskaebusele tuginenud sellele, et kannab oma kulud ise (I kd, tlk 196 pöördel, II kd tlk 5), nähtub perioodi 2015-2018 aruandest, et võlgniku kõik kulud (sh üür) kannab tema tütar (I kd, tlk 151).
  2. Arvestades, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, tuleb maakohtul võtta seisukoht ka seoses maksuhalduri väitega, et võlgnikku ei ole alust vabastada Eesti Vabariigi ees täitmata kohustusest.
  3. Seoses määruskaebuse esitaja väitega, et kohtu toimikus ei ole ühtegi tõendit, mis näitaks, et KÜ Stardi 3, Aktiva Finants OÜ, AS Elion ja MCB Finance Estonia OÜ loobuks oma nõuetest, on ringkonnakohus seisukohal, et neid ei peagi olema. Nimelt nähtub asja materjalidest, et pankrotihalduri 10.septembri 2014.a aruande kohaselt oli võlgnikul teadaolevalt 10 võlausaldajat nõuete kogusummaga 39 775,10 eurot (I kd, tlk 70). Edasi nähtub nõuete kaitsmise protokollidest, et kaitstuks osutusid ainult 5 võlausaldaja (Era Liisingu Inkassoteenused AS, EV Maksu- ja Tolliameti kaudu, Raha24 OÜ, NKC KONSULTATSIOONI OÜ ja PALCET GRUPP OÜ) poolt esitatud nõuded (I kd, tlk 79- 91), mille alusel kinnitas maakohus 26.märtsi 2015.a määrusega ka jaotusettepaneku (I kd, tlk 100). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 28.

§ 173

lg 3 teise lause alusel jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada. 29. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing. tööjaotusplaani asendab 7 2-14-52167 (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.