Obsah (5)

§ 392§ 436§ 173§ 162§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2021.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14050 Tsiviilasi Global Real Est

§ 392

lg 3 alusel kostjale tähtaja kuni 05.03.2021 nõuetekohase vastuhagi, täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

1. 07.05.2021 kirjaga lõpetas kohus eelmenetluse 07.05.
2. Kohtuistung
3. 14.05.2021 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde ja palus vastuhagi jätta rahuldamata. Kostja palus hagi jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 21.05.
4. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus, tutvunud poolte esitatud menetlusdokumentidega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4

1. Asjas puudub vaidlus, et kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) on hageja ja kostja kaasomandis viisil, mille kohaselt hagejale kuulub 2/3 mõttelist osa (tl 4-7) ja kostjale kuulub 1/3 mõttelist osa kinnistust (tl 7, pöördel).
2. Hageja on esitanud kostja vastu nõude kinnistu kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille kohaselt jääb kinnistu hageja ainuomandisse ning hageja tasub kostjale omandi kaotuse eest hüvitise. Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid taotleb vastuhagis, et kinnisasi jagataks reaalosadeks.
3. Kohus märgib, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud. Seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks.
4. Täiendavalt osundab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus oma varasemas praktikas lahendis nr 3-2-1-46-06 p-s 19 ja lahendis nr 3-2-1-143-04 p-s 16 kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.
5. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
6. Kinnisasja suuruseks on 911 m2 (tl 161). Kostja on märkinud, et kehtiva Viimsi valla üldplaneeringu (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1) kohaselt paikneb kinnistu väikeelamute maal, tiheasustusalal. Kinnistule ei ole kehtestatud detailplaneeringut (tl 158-160). Kostja soovib kaasomandi lõpetada selliselt, et kinnistu jagatakse kaheks tükiks, millest 1/3 suurune tükk 303,66 m2 (koos väärtusetu suvemajaga) jääks talle ja 2/3 suurune tükk 607,34 m2 jääks hagejale (tl 157). Konkreetse piiri saab maamõõtja maha märkida hiljem katastriüksuste moodustamise käigus. Kaasomandi lõpetamine kostja poolt pakutud viisil on õiglane, kuna kostja on xxxx ja on elanud kinnistul paiknevas suvemajas aastaringselt 15 aastat. Pärast xxxx vajab kostja elamist värskes õhus ja vaba väljapääsu tänavale, kus ta saaks harjutada käimist. Maa erastati kostja raha eest. Hageja vaidleb nõudele vastu ning leiab muuhulgas, et kaasomandi lõpetamine kinnisasja jagamisega reaalosadeks ei ole võimalik. Kohus selgitab, et kinnisasja jagamisel tuleb arvestada sellega, kas jagamine on üldse võimalik. Arvestada tuleb eelkõige maakorralduslike nõuetega, pidades silmas, et jagamisel tuleb moodustada uued katastriüksused. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 13 lg 1 kohaselt saab kinnisasja jagada vaid tingimusel, et pärast jagamist saab iga osa olla iseseisev kinnisasi. MaaKS § 13 lg 4 kohaselt on kinnisasi on jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Arvestada tuleb ka muid asjaolusid, näiteks juurdepääsuvõimalust, kiildumise ja ribasuse vältimist, planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid jms. Kohustusliku detailplaneerimise piirkonnas tuleb uute katastriüksuste moodustamiseks eelnevalt läbi viia vastav detailplaneerimine. Kohus võib kaasomaniku taotlusel jagada kinnisasja reaalosadeks, kuid selle eeldusena on vaja välja selgitada, kas kinnisasja jagamine reaalosadeks on üldse eeltoodud maakorralduslikke jm nõudeid järgides võimalik. 5 Viimsi Vallavalitsus on 01.04.2021 seisukohas (tl 177-179, 180-182) märkinud, et Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatud ,,Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ teemaplaneeringu kohaselt on Xxxx minimaalne lubatud uue elamukrundi suurus 1500 m
7. Kinnistu Xxxx suurus on 911 m
8. Päringu all oleval plaanil on näidatud kinnistu Xxxx jagamisel moodustatavate uute katastriüksuste suurusteks 607,34 m2 ja 303,66 m
9. Moodustatavate katastriüksuste suurused ei vasta Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringus toodud nõuetele. Ühtlasi pole kinnisasja jagamisel arvesse võetud maakorralduse nõudeid (tagatud pole katastriüksustele selgeid ja lihtsaid piire, jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele). Kõiki eespool toodud asjaolusid arvestades ei ole kinnisasja Xxxx reaalosadeks jagamine ja uute katastriüksuste (suurustega 607,34 m2 ja 303,66 m2) moodustamine kooskõlas õigusaktidega ja kehtiva teemaplaneeringuga, mistõttu Xxxx kinnistu jagamine kaheks elamumaa katastriüksuseks pole võimalik. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et kinnistu jagamine reaalosadeks oleks võimalik. Mis puudutab kostja väiteid selle kohta, et kinnisasja jagamine reaalosadeks on kostja huvides, juhib kohus kostja tähelepanu Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-61-12 punktile 12, mille kohaselt ei pruugi kaasomandi lõpetamine reaalosadeks jagamise teel olla kaasomanike huvides. Kuigi kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja olulist põhjust (vt nt Riigikohtu
10. mai
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4506, p 19), saab kohus kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestada mh poolte suhete ja senise läbisaamisega. Olukorras, kus pooled ei ole saavutanud kinnisasja kasutamise kokkulepet, võib asja reaalosadeks jagamine olla ebamõistlik ja kaasomanike huvide vastane. Hageja on täiendavalt selgitanud, et kostja poolt pakutud jagamise viis arvestab ainult tema huve ja hageja huve eiratakse täielikult. Vaidlust ei ole antud juhul selles, et elamu on elamiskõlbmatu ja vajab investeeringuid või lammutamist (tl 8, pöördel). Kostja väide, et ta soovib seal elada, on vastuolus tegeliku olukorraga. Olemasolev elamu asub krundi keskel, seetõttu ei ole kinnistu reaalosadeks jagamine võimalik. Tuleohutusnõuete järgi peab elamute vahel olema vähemalt 8 meetrit. Kui olemasolevast majast 8 meetrit igale poole eraldada, siis ei ole hagejale pakutavale kinnistule üldse mingit ehitist ehitada võimalik. Kohus on seisukohal, et ka juhul, kui kinnisasja reaalosadeks jagamine oleks võimalik, on ebamõistlik kinnisasja kaasomand lõpetada selle reaalosadeks jagamisega, kuna pooled ei ole saavutanud kinnisasja kasutamise kokkulepet ja pooled ei suhtle omavahel. Eeltoodud lahendus oleks näilik ja formaalne- see ei lahendaks kohtu hinnangul poolte vahelisi probleeme ning kinnisasja kasutamine jääb endiselt keeruliseks. Seega leiab kohus, et kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
12. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist selliselt, et saab kostjale makstava hüvitise vastu kinnistu ainuomanikuks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-17 p-s 13 rõhutanud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma. Hageja on kinnitanud, et ta on nõus kostjale tema osa rahas välja maksma. Eelviidatud kohtupraktikast tulenevalt ei ole vaja maksevõimet tõendada, piisab poole kinnitusest. Lisaks puudub võimalus, et omandist ilmajääv isik kaotab selle ilma hüvitist saamata- hüvitise tasumine on ainuomandi tekkimise eelduseks.
13. Kuivõrd pooled ei ole taotlenud kaasomandi lõpetamist muudel viisidel, tuleb rahuldada hageja nõue lõpetada Xxxx kinnistu kaasomand selliselt, et kinnistu ainuomanikuks saab hageja ning hageja tasub kostjale omandikaotuse eest hüvitise.
14. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kaasomandit lõpetav kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13 p 12). Hageja on palunud kohtul asendada ka kostja tahteavaldus 6 kinnistu omandiõiguse üleandmiseks hagejale. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt kinnistusraamatuseadus § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
15. Vaidlust ei ole, et kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (vt Riigikohtu 09.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9). Võlaõigusseadus (VÕS) § 111 lg 1 alusel kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 7 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik sama sätte lg 1 alusel keeldub, kohaldatakse asja lahendamisel VÕS § 110 lg-s 5 sätestatut. VÕS § 110 lg 5 kohaselt kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kuna kostja peaks vastavad tahteavaldused kinnistu kaasomandi üleandmiseks hagejale andma vaid juhul, kui hageja on talle maksnud hüvitise kaasomandi osa kaotuse eest, siis on põhjendatud kohtuotsuses kostja tahteavalduste andmise sidumine kaasomandi üleandmiseks ja omaniku kande muutmiseks hagejalt raha saamisega. Kohus määrab kostja tahteavalduste andmise sõltuvaks hüvitise saamisest, sest kostjale peab olema tagatud hüvitise saamine võimalikult samaaegselt omandi kaotusega.
16. 23.01.2021 esitas hageja kohtule hinnangu kinnisasja turuväärtuse osas, mille kohaselt moodustab kinnistu turuväärtus 56 000 eurot (tl 127-144). 14.05.2021 toimunud kohtuistungil kostja eeltoodud asjaolu ei vaidlustanud. Seega ei vaidle pooled, et Xxxx kinnisasja turuväärtus on 56 000 eurot. Kuivõrd kostja osa on 1/3, kuuluks kostjale hüvitamisele 18 666,70 eurot.
17. Kohus rahuldab hageja esitatud hagi ning lõpetab poolte kaasomandi kinnistule asukohaga Xxxx viisil, mille kohaselt jääb kinnistu hageja ainuomandisse. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja hüvitise omandikaotuse eest summas 18 666,70 eurot. Kohus kohustab kostjat andma nõusoleku kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks, kaasomandiosa üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatusse kinnisasja ainuomanikuna hageja sisse kandmiseks eeldusel, et hageja on tasunud eelnimetatud hüvitise. Kohus asendab kostja nõusoleku käesoleva kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus 23.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 24. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb 7 üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu lahend 3-2-1-70-10). Kuna nii hageja kui kostja on taotlenud kaasomandi lõpetamist, siis on kohtu arvates kaasomandi lõpetamine poolte huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.

§ 190

lg 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3– 6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 31.12.2021 määrusega anti V. A.ile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Eesti Advokatuur määras riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaat Andres Lusmägi. 21.05.2021 määrusega rahuldas kohus taotluse osaliselt ja määras vandeadvokaat Andres Lusmägi poolt kohtu määramisel tsiviilasja 2-20-14050 menetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 642 eurot. 19.03.2021 määrusega rahuldas kohus V. A.i poolt esitatud menetlusabi taotluse ja vabastas V. A.i vastuhagilt tasumisele kuuluva riigilõivu 450 euro tasumisest. Kohus leiab, et kuna V. A.i majanduslik olukord on halb, tuleb V. A. vabastada menetluskulude summas 1092 eurot (642 + 450) riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 8