Obsah (8)

§ 422§ 50§ 59§ 58§ 57§ 55§ 56§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 13. detsembril 2021 Kriminaalasja number 1-21-3588 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kriminaalasi Igor Ale

§ 422lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 22.

septembri

1. a osaotsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Igor Alekseevi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli apellatsioon Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Igor Alekseev, isikukood 36910102721; viibib vahi alla Viru Vanglas ringkonnaprokurör Silva Rood kannatanu M.P. ja tema esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik kannatanu A.M. Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Tartu Maakohtu
3. septembri
4. a osaotsus muutmata.
5. Igor Alekseevi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 103 (ükssada kolm) eurot 20 senti, sh käibemaks 17 (seitseteist) eurot 20 senti, vandeadvokaat Anu Pärtelile süüdistatav Igor Alekseevile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
7. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulu 103,20 eurot jätta Igor Alekseevi kanda.
8. Süüdistataval Igor Alekseevil tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui 1 rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Mõista Igor Alekseevilt välja kannatanu M.P. i kasuks kannatanu lepingulise esindaja apellatsioonimenetluses tekkinud kulu 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot (sh käibemaks). Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS
10. Igor Alekseevit süüdistatakse

§ 422

lg 2 p 1 järgi selles, et tema 28.01.2021 kella 18.45 paiku Tartumaal Kastre vallas Aardlapalu külas Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee

1. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Ford Galaxy reg-nr XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli 1,97+/-0,06 mg/g kohta ning ei arvestanud teeolusid (teekate kaetud lumega, libe), ilmastikutingimusi (tihe lumesadu), sõiduki seisundit (Ford Galaxy tagumistel rehvidel puudus nõutav jääksügavus, vaid oli vastavalt 0,54 mm ja 2,40 mm). Selle tulemusena kaotas sõiduki Ford Galaxy üle kontrolli ja kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku mootorsõidukiga Volkswagen Passat reg-nr XXX , mida juhtis M.P. . Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Volkswagen Passati juht M.P. eluohtliku tervisekahjustuse, mille põhjustasid temal esinenud emaka vigastused koos platsenta enneaegse irdumisega. Lisaks vaagnapõrutus koos vaagnasiseste pehmete kudede verevalumitega. Kehavigastuste tüsistusena oli M.P. ile vajalik teostada erakorraline keisrilõige ja verekaotuse tõttu vereülekanne. Vastsündinud laps suri haiglas 02.02.
2. 1.
3. Lisaks sai liiklusõnnetuse tagajärjel pikaajalise tervisekahjustuse (kestusega vähemalt neli kuud) Ford Galaxys kaasreisijana viibinud A.M. , kellel esinesid järgmised vigastused: parema reieluu diafüüsi ehk keha nihkumisega killunenud murd tursega murrupiirkonnas, parema puusanapa murd, parema käe IV sõrme lähimise sõrmelülidevaheliigese nihestus ja kehatüve (rindkere, kõhu, selja alaosa ning vaagna) põrutused. 1.
4. Igor Alekseev rikkus LS § 69 lg 1, 69 lg 2 p 1, § 50 lg 3 p-de 1 ja 2, § 33 lg 2 p 2, § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 nõudeid ning MKM määrusega nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ Lisa nr 1 alapunktis „Rehvi kulumine ja mustri jääksügavus“ (Grupp 5, Kood 503). MAAKOHTU OTSUS
5. Tartu Maakohus tunnistas 22.09.
6. a osaotsusega Igor Alekseevi

§ 422lg 2 p 1 järgi süüdi ja mõistis karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus Igor Alekseevile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 02.02.2021, s.o alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest.

§ 50

lg 1 p 1 ja lg 3 ning

§ 422

lg 3 p 2 alusel võttis kohus Igor Alekseevilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 1 aastaks 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Maakohus leidis karistust mõistes esmalt, et Igor Alekseev vastutab

§ 4222 kvalifitseeritava koosseisu järgi, kuna ta oli joobeseisundis.

Maakohus nõustus kannatanu esindajaga, et isiku süü suurust iseloomustab mh see, kui mitmeid liiklusseaduse sätteid ta rikkus. Karistuse mõistmise juures ei ole aga võimalik arvestada rikkumiste arvu hulka LS § 69 lg-t 1, kuna joobeseisund on

§ 422lg 2 koosseisuline tunnus.

Selle arvestamine rikuks

§ 59kohast topeltarvestamise keeldu.

Nimelt sätestab

§ 59

, et §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei arvestata karistuse kohaldamisel, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Igor Alekseevi juhitud auto rehvid ei vastanud nõuetele. Ülejäänud liiklusseaduse rikkumised inkrimineeritakse sisuliselt alati, kui on toimunud liiklusõnnetus. Üheks aspektiks, millest lähtuvalt süü suurust hinnata, on liiklusõnnetuse tagajärjed. Samadesse karistusraamidesse peab mahtuma karistus sellisele joobes isikule, kes on põhjustanud nt nelja inimese surma. Süüdistatav on põhjustanud kahele inimesele raske tervisekahjustuse.

1. Kannatanu esindaja viitas Igor Alekseevi käitumisele pärast kuritegu: tunnistajate ütlustest tuleb välja, et Igor Alekseev ei tundnud õnnetuse järgselt kellegi vastu huvi, ei aidanud ega pakkunud abi, ei kutsunud isegi kiirabi mitte, vaid hoopis valetas esimesena sündmuskohale jõudnutele, et kiirabi on juba kutsutud. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et käitumine pärast kuritegu ei mõjuta otseselt teoebaõigust ega süüd – need on juba realiseerunud. Siiski näitab kannatanu abita jätmine, soov kuriteojälgi varjata jms negatiivsest meelestatust (Sootak/Pikamäe (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5 vlj. Tallinn: Juura 2021, § 56 komm 9.5 (Sootak)). Maakohus ei käsitlenud süüdistatava teojärgset käitumist süüd suurendavana. Inimkannatanutega liiklusõnnetus on kõigi selles osalejate jaoks kriisiolukord. Üldiselt teadaolevalt käituvad inimesed kriisiolukordades erinevalt ning kõik ole võimelised viivitamatult tõhusat abi osutama. Arvestada tuleb, et õnnetusejärgne olukord kestis tegelikkuses vaid loetud minutid ning algatuseks tuli süüdistataval endal autost väljuda. Hiljem aga olid juba abi osutamas teised isikud, kuivõrd kolm tunnistajat saabusid sündmuskohale koheselt ning politseiametnikust tunnistaja M.A. jõudmise ajaks kell 19.10 oli päästeamet isikud sõidukitest juba välja võtnud.
2. Teojärgse käitumise erijuhuna käsitatakse isiku menetluslikku käitumist, mis kujutab endast tema menetlusseisundist tulenevate õiguste, eelkõige enda kaitseõiguse realiseerimist, 1-213588 ning mida ei saa talle süüd suurendavana ette heita. Siia kuulub nt õigus end mitte süüdi tunnistada, keelduda ütluste andmisest, anda teiste tõenditega vastuolus olevaid ja ennast õigustavaid ütlusi, näidata kaassüüdistatava rolli suuremana või kannatanu käitumist etteheidetavana. Kui aga selline käitumine annab tunnistust mitte lihtsalt enda kaitsmisest, vaid teiste isikute, sealhulgas kannatanu või süüdistuse tunnistajate halvustamisest, põlglikust suhtumisest õigushüvedesse ja hoolimatust suhtumisest õiguskorda, võib seda süüd suurendavana arvestada (Sootak/Pikamäe (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5 vlj. Tallinn: Juura 2021, § 56 komm 9.5 (Sootak)). Maakohtu hinnangul ei ole süüdistatava õnnetusejärgses käitumises tuvastatav negatiivset meelestatust, mis annaks aluse tema süü suuremaks lugemiseks.
3. Eeltoodut arvestades luges maakohus Igor Alekseevi teosüü keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Maakohus leidis, et raskendava asjaoluna ei saa käsitleda

§ 58

p 3, kuna Igor Alekseev ei teadnud, mitu inimest ja millises seisus viibivad vastutulevas sõidukis, sh M.P. i rasedusest. Karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Maakohtul ei olnud alus kahelda tema kahetsuse siiruses.

1. Maakohus arvestas karistuse määra valikul ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on Igor Alekseevil kaks kehtivat väärteokaristust, viimati on teda karistatud 24.07.2020 väärteokorras LS § 224 lg 1 3 eest rahatrahviga 320 eurot, mille karistuse täitmise info puudub. Kriminaalasja materjalide juurde lisatud väärteootsuse kohaselt juhtis Igor Alekseev 27.06.2020 Tartu-Ülenurme teel mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,92 mg/l alkoholi. Igor Alekseev on ütlustes tunnistanud, et ta on sõidukit juhtides varem kahel korral jäänud vahele kriminaalses joobes ning kahel korral väiksemas joobes, seejuures on temalt varem joobes juhtimise eest ära võetud ka juhtimisõigus. Seega tuleb Igor Alekseevi allumist eripreventiivsetele mõjudele pidada halvaks. Isikul on ilmselgelt probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning ta ei ole ka varasemalt pidanud paljuks joobnuna rooli istumist. Kõik see näitab selgelt Igor Alekseevi hooletut suhtumist nii ühiskonda tervikuna kui ka teda ümbritsevate isikute, sh ka tema enda lähedaste isikute elu, tervise ja vara suhtes.
2. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusnõuete rikkumisest tulenenud oht realiseeris äärmiselt tõsiste tagajärgedega. Mitmete inimeste elu on jäädavalt muutunud. R.P. i vanemad on jäänud ilma oma lapsest. Kannatanu M.P. on pidanud lapse kaotuse tõttu toime tulema raskete füüsiliste ja vaimsete üleelamistega. Kannatanu A.M. ilmus 25.08.2021, s.o ligi 7 kuud hiljem toimunud kohtuistungile karkudega, mistõttu on ilmselge, et saadud raske tervisekahjustus mõjutab ka tema elu siiani. Just nendel põhjustel nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid joobes juhtide põhjustatud inimkannatanutega liiklusõnnetustele karmikäelist reageerimist. Rangete karistuste läbi peab kinnistuma õiguskuulekus, sest roolijoodikud on ühiskonnas jätkuvalt probleem. Seda kinnitavad ainuüksi ajakirjanduses avaldatud Politsei- ja Piirivalveameti ülevaated autoroolist tabatud alkoholi tarvitanud isikute kohta. Maakohus leidis, et 6 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus on piisavalt karm ega tingi õiguskorra kaitsmise huvidest tulenevalt karistuse raskemaks korrigeerimist.
3. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, vähendas maakohus Igor Alekseevile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 aasta 4 kuu pikkuse vangistuse. Vangistuse kandmise algusajaks luges kohus 02.02.2021, mil Igor Alekseev kahtlustatavana kinni peeti. 10.

§ 422

lg 3 p 2 sätestab, et

§ 422

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine

§ 422lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise korral obligatoorne.

Arvestades Igor Alekseevi isikuomadusi, iseäranis aga tema suhteid alkoholiga, teo toimepanemise asjaolusid, tema allumist eripreventiivsetele mõjudele ning põhikaristuse määra, on maakohtu hinnangul temast tulenev oht ühiskonnale ka pärast tema karistuse kandmiselt vabanemist piisavalt suur, et kohaldada talle lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist keskmises määras. Maakohus võttis Igor Alekseevilt ära juhtimisõiguse 1 aastaks ja 6 kuuks, mis tulenevalt

§ 55

lg-st 1 laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja mille tähtaeg hakkab kulgema pärast Igor Alekseevi karistuse kandmiselt vabanemist. APELLATSIOON JA APELLATSIOONIVASTUS

1. Tartu Maakohtu 22.09.
2. a osaotsuse peale esitas apellatsiooni Igor Alekseevi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes palub tühistada maakohtu osaotsus Igor Alekseevile karistuse mõistmise osas ning palub kergendada temale mõistetud põhi- ja lisakaristust. 11.
3. Kaitsja leiab, et kohtu poolt mõistetud karistus on liialt range arvestades teo asjaolusid ja sedagi, et käesolevas liiklusõnnetuses sai kannatada kaks isikut, kellest M.P. sai eluohtliku tervisekahjustuse ja A.M. sai pikaajalise tervisekahjustuse.

§ 422

lg 2 p-s 1 sätestatud teo eest võib mõista karistuseks 3 kuni 12 aastat vangistust. See on skaala, millel liikuda kas miinimumi juurde või maksimumi juurde. Maakohus leidis, et Igor Alekseevi süü on nii suur, et vaid pisut alla keskmise võiks määrata talle karistuse, s.o 6 aastat 6 kuud. Kaitsja leidis, et 4 see on põhjendamatult karm. Antud asjas raskendavaid asjaolusid ei ole. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. See, et tegemist on lühimenetlusega, mille korral tuleb 1/3 karistusest maha arvata, ei ole aluseks karistuse mõistmisel. See on boonus selle eest, et on valitud kiirem ja lühem menetlusliik vastavalt KrMS § 238 lg-le

1. 11.
2. Kaitsja leiab, et mõistlik on põhikaristusena mõista 4 aastat vangistust, mis on antud tegu arvestades piisavalt karm, millest tuleb maha arvata KrMS § 238 lg 2 alusel 1/
3. Ülejäänud vangistus jääks katseajaga, mis võib ulatuda kuni viie aastani. See annaks Igor Alekseevil võimaluse ennast parandada ja vabaduses olles tasuda ka kiiremini menetluskulusid ning tulevikus kannatanu M.P. ile makstavat kahjutasu, mille suurust täna ei tea, kuna selles osas kohus arutab asja eraldi. Küll on aga selge, et see tuleb ja ilmselgelt väga suures summas. Teine võimalus on kergendada Igor Alekseevi karistust sel viisil, et mõistes talle 6 aastat vangistust, millest 1/3 maha arvata lühimenetluse puhul ja sellest koheselt ära kandmisele lugeda 1 aasta ja ülejäänud tingimisi maksimaalse katseajaga. Lisaks määrata katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. 11.3.

§ 422lg 3 ei välista vangistuse mõistmist osaliselt ärakandmisele kuuluvana.

Antud olukorras on see mõistlik, pikk vangistus ei kanna oma eesmärki. Küll aga lühiajaline vangistus ja tingimuslik koos käitumiskontrolli ja lisakohustustega nagu mitte tarvitada katseajal alkoholi, oleks väga tõhus. See hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise Igor Alekseevi poolt edaspidi, mõjutaks teda käituma seaduskuulekalt ja tema üle teostatakse ka kontrolli selles osas ning lisakohustus mitte tarvitada alkoholi garanteerib, et uusi liiklusõnnetusi joobes juhtimise tõttu ei toimu. 11.

1. Lisakaristuse osas leiab kaitsja, et tegemist on liiga pika ajaga, kuivõrd seda saab kohaldada kolmest kuust kuni kolme aastani. Piisav oleks võtta juhtimisõigus ära kuueks kuuks. Siinkohal tuleb silmas pidada sedagi, et ilmastikuolud olid sel ajal väga halvad. Kõikide halbade asjaolude kokkusattumisel kaotas Igor Alekseev kontrolli sõiduki üle ja kaldus vastassuuna vööndisse, kus põrkas kokku teise autoga, mida juhtis M.P. . Ka kuue kuulise juhtimisõiguse keelu puhul tuleb isikul sooritada uus teooriaeksam. Tänapäeval on juhtimisõigus üks oluline elu osa, millest võib sõltuda elukutsete valik või töö leidmine üldisemalt. Seetõttu liialt pikalt koormata isikut ei ole otstarbekas.
2. Tartu Ringkonnakohtu 19.10.
3. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni 12.11.
5. Kannatanu M.P. i lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik esitas 11.11.2021 Tartu Ringkonnakohtule vastuse süüdistatava apellatsioonile. 13.
6. Esindaja on seisukohal, et Igor Alekseevi tegu on keskmisest raskem, mistõttu puudub alus rakendada sanktsiooni alla selle keskmise määra. Igor Alekseevi teo tagajärjel sai kannatada mitte kaks inimest vaid neli: lisaks M.P. ile ja A.M. le sai tervisekahjustuse ka Ar.M. ning tapeti kannatanu tütar R.P. . Olukorras, kus kahjustatud inimesi on neli, kellest üks on tapetud, on tegemist antud koosseisu keskmisest raskema teoga ning seda peab arvestama ka karistuse määramisel, määrates sanktsiooni keskmisest raskema (mitte kergema) karistuse. 13.
7. Igor Alekseev ei ole enda tegu kahetsenud, siira kahetsuse kohta puuduvad mistahes tõendid. Milles täpselt kahetsus seisneb ning miks ei soovi süüdistatav oma väidetavast kahetsusest hoolimata toime pandud kuriteo eest vastutust võtta, ei ole süüdistatav selgitanud. Süüdistatav ei ole kannatanu ees vabandanud ega asunud kahju hüvitama. See on 5 igati kooskõlas ka tema varasema käitumisega, sest J.E. , R.K. e ja M.K. ütlustest tuleneb, et vahetult pärast kokkupõrke põhjustamist ei vaevunud süüdistatav ka kedagi abistama, vaid selle asemel hoopis valetas peatunud juhuslikele möödasõitjatele (st tunnistajatele) justkui oleks ta juba kutsunud kiirabi, ometigi seda tegemata, pikendades sellega olulisel määral aega, mil abi jõudis kannatanuni. Seda hoolimata asjaolust, et süüdistatav ei olnud šokiseisundis ning tal ei olnud ka ühtegi muud meditsiinilist põhjust, mis oleks tinginud sellise käitumise. Samuti soovis osa süüst veeretada kannatanule, leides, et kannatanu oleks pidanud rohkem tema sõidusuunda hoidma. Tegemist ei ole siira ja puhtsüdamliku kahetsusega vaid lihtsalt sooviga karistust kergendada. 13.
8. Süüdistatava poolt taotletud sanktsiooni vähendamine ei aita kaasa kannatanule kahju hüvitamisele ega täida ka ühtegi muud legitiimset eesmärki. Puudub alus arvata, et karistuse kandmisest varem vabanedes süüdistatava sissetulekud mingil viisil suureneksid. Sealjuures ei ole süüdistatava sissetulekul kannatanule kahju hüvitamise seisukohalt ka erilist tähendust, sest kannatanu on esitanud kahju hüvitamise nõude solidaarselt ka süüdistatava kindlustusandja vastu. Seetõttu ei sõltu kannatanule kahju hüvitamine süüdistatava sissetulekutest, kusjuures see on ka peamine põhjus, miks on üldse olemas kohustuslik liikluskindlustus. Kaitsja poolt taotletav katseaeg ning kohustus mitte tarvitada alkoholi ei annaks süüdistatava puhul mitte mingit tulemust. Süüdistatav oli rooli istudes kahtlemata teadlik sellest, et joobeseisundis ei tohi mootorsõidukit juhtida. Ometigi ta tegi seda ning nagu nähtub tema karistusregistri väljavõttest on ta seda korduvalt teinud ka varem. Ka lisakaristuse aja lühendamine ei ole põhjendatud. Süüdistatavat on korduvalt karistatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega ka varem, kuid see ei ole taganud tema „oskusi“, „hoolikust“ ega „pannud teda sügavalt mõtlema oma käitumise üle liikluses“. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22.09.
10. a osaotsuse tühistamiseks põhjust ei ole. Maakohtu poolt Igor Alekseevile mõistetud karistus on põhjendatud ning kohus ei ole karistust mõistes rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mis oleks kaasa toonud ebaõige karistuse mõistmise.
11. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires ja ringkonnakohtu pädevuses on lahendada kriminaalasju üksnes siis, kui kohtumenetluse pool on seda apellatsioonis taotlenud (Riigikohtu 25.05.
12. a otsuse nr 3-1-1-54-12 p 11). KrMS § 331 lg-tes 2 ja 4 sätestatud ringkonnakohtu pädevuse piirang on oluline süüdistatava kaitseõiguse tagamise seisukohalt, sest süüdistatavalt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsioonis vaidlustamata küsimustes (Riigikohtu 28.04.
13. a otsuse nr 31-1-31-11 p 21.1.). Seega käsitleb ringkonnakohus vaid apellatsioonis vaidlustatud, s.o Igor Alekseevile mõistetud põhi- ja lisakaristuse, osa.
14. Igor Alekseevi kaitsja leiab, et mõistetud põhikaristus on liialt karm ning täielik reaalne vangistus ei täidaks oma eesmärki. Ringkonnakohus kaitsja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohus on õigustatult mõistnud Igor Alekseevile 6 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse ning selle vähendamiseks alust ei ole.
15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on küll ekslikult märkinud, et Igor Alekseev on kahel korral jäänud vahele kriminaalses joobes ning temalt on ära võetud ka juhtimisõigus (Karistusregistri väljavõtte andmetel on tegemist arhiivi kantud andmetega), kuid see ei ole toonud endaga kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist ega raskendanud Igor Alekseevi olukorda. 6
16. Ringkonnakohus leiab, et Igor Alekseevile mõistetud karistus vastab tema süü suurusele, arvestades mitme liiklusnõude tahtlikku rikkumist, saabunud tagajärgi, aga ka kergendava asjaolu olemasolu.
17. Igor Alekseev rikkus mitmeid erinevaid liiklusnõudeid – juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, mootorsõiduki tagumised rehvid ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ning lisaks ei arvestanud ta sõidukiiruse valikul ilmastikutingimuste ja teeoludega. Kui esimesed kaks rikkumist on toime pandud tahtlikult – Igor Alekseev teadis, et on tarvitanud alkoholi ning sõiduki juhtimine on sellisel juhul keelatud, samuti seda, et tema auto tagumistel rehvidel ei olnud peaaegu üldse mustrit, mida tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel 02.02.2021 –, siis viimane rikkumine on toime pandud ettevaatamatusest (Igor Alekseev ei hinnanud õigesti teeolusid, ilmastikutingimusi ja ilmselt ka enda võimeid). Selline mitmete liiklusnõuete rikkumine tõi kaasa raske tagajärjega liiklusõnnetuse.
18. Maakohus on õigesti leidnud, et karistust raskendava asjaoluna ei saa käsitleda süüteo toimepanemist raseda suhtes (

§ 58p 3), kuna Igor Alekseev ei teadnud ega saanudki teada, et kannatanu M.P.

on rase. 21. Ka on maakohus õigesti tuvastanud karistust kergendava asjaoluna Igor Alekseevi puhtsüdamliku kahetsuse (

§ 57lg 1 p 3 mõttes).

Igor Alekseev kahetses juhtunut nii 02.

1. kui ka 27.04.2021 kahtlustatavana ülekuulamistel, samuti 25.08.2021 toimunud kohtuistungil. Ringkonnakohus ei nõustu kannatanu esindajaga, et tegemist ei ole puhtsüdamliku kahetsusega. Riigikohus on 23.04.
2. a otsuse nr 1-20-3535 p-s 20 märkinud, et nimelt on kohtupraktikas selgitatud, et puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Isik võib siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge, viidates samal ajal näiteks ka kannatanu rollile toimunus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 05.06.2018. a otsus nr 1-17-105/35, p 20). Igor Alekseev on enda süüd tunnistanud, tal on kahju kannatanule tekitatu pärast. Asjaolu, et ta ei olnud võimeline abi osutama ning võis olla šokis pärast toimunud liiklusõnnetust, ei välista kahetsuse siirust. On väga inimlik leida ka enda tegu õigustavaid asjaolusid, olenemata liiklusnõuete rikkumise tunnistamisest. Ringkonnakohus on seisukohal, et ainuüksi kannatanule kahju hüvitamisega alustamata jätmine, eriti olukorras, kus süüdistatava majanduslik seisukord ei ole kiita, ning kannatanule isiklikult kahetsuse avaldamata jätmine ei näita, et Igor Alekseev tegelikult ei tunneks endal süüd ja ei kahetseks neid tagajärgi, mis tema tegevus kaasa tõi. Kahju hüvitamine oleks ka hoopis teine karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 2 järgi.

1. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et see mõjutaks edaspidi Igor Alekseevit hoiduma süütegude toimepanemisest. Igor Alekseevil on kaks kehtivat väärteokaristust – LS § 259 lg 1 järgi (23.05.2018 tegu) ja LS § 224 lg 1 järgi (27.06.2020 tegu). Seega ei ole mootorsõiduki juhtimine alkoholi tarvitatuna ühekordne tegu ning varasem karistatus (olgugi, et väärteokorras) ei avaldanud Igor Alekseevi käitumisele mingit mõju. Sealjuures läksid tema teod raskemaks, ta asus mootorsõidukit juhtima suuremas alkoholijoobes ning põhjustas enda õigusvastase käitumisega teistele inimestele väga rasked tagajärjed. Igor Alekseevi suhtumist alkoholi tarvitamisse ilmestab see, et ta ei pea ennast liigtarvitajaks, kuigi 02.02.2021 kahtlustatavana antud ütlustes märkis, et tarvitab alkoholi 2-3 korda nädalas ning korraga võib ära juua 0,5 liitrit viina. Arvestades seda, et Igor Alekseevi sõnul ei näinud tema mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes olles probleemi, tal puudub adekvaatne arusaam enda alkoholiprobleemist, ei ole välistatud selline käitumine ka edaspidi. Sellise isiku puhul on vangistuse mõistmine põhjendatud. 7
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et Igor Alekseevi õigusvastase käitumise tõttu realiseerusid väga tõsised tagajärjed kannatanu M.P. ile, kes sai eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel tuli teha erakorraline keisrilõige ja verekaotuse tõttu vereülekanne. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu kannatanu esindajaga selles, et õnnetuse käigus tapeti M.P. i tütar R.P. , kuivõrd liiklusõnnetuse ajal ei olnud karistusõiguslikus mõttes tegemist veel elus inimesega (vt maakohtu otsuse p 24), on see M.P. i jaoks väga raske kaotus, mis ilmselgelt põhjustas väga raskeid ja tõenäoliselt ka pikaajalisi emotsionaalseid läbielamisi. M.P. i rasedus oli kestnud selleks hetkeks 36 nädalat + 0 päeva, tegemist oli peagi sündiva lapsega, kelle kaotusvalu on emale korvamatu. Lisaks M.P. ile sai pikaajalise tervisekahjustuse Igor Alekseevi elukaaslane A.M. – sh ilmus ta maakohtu istungile ligi seitse kuud hiljem karkudega. Kuigi Igor Alekseevi auto tagaistmel viibinud Ar.M. ei saanud vigastusi, mis oleks hinnatavad raske tervisekahjustusena, sai ka tema liiklusõnnetuse tagajärjel viga (vt ekspertiisiakt kd 1, tl 104-106).
3. Ringkonnakohtu hinnangul peab liiklusnõudeid tahtlikult rikkunud inimene arvestama sellega, et tema rikkumiste tagajärjel võivad liikluses kannatada saada teised inimesed. Sealjuures ta võib ohustada (ja Igor Alekseev ohustaski) nende inimeste elu ja tervist ning saabunud tagajärjed võivad olla väga rasked (mida need käesolevalt ka olid). Ringkonnakohus möönab, et Igor Alekseev ei tekitanud tagajärgi tahtlusega, vaid ettevaatamatusest, ning arvestab sellega ka maakohtu poolt mõistetud karistuse hindamisel.
4. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on, arvestades Igor Alekseevi süü suurust, sh rikkumiste raskust, ettevaatamatusest tekitatud tagajärgi, ja puhtsüdamlikku kahetsust, hinnates Igor Alekseevi süü suuruse keskmisest väiksemaks, toiminud õigesti.
5. Riigikohus selgitas 26.01.
6. a otsuse nr 1-19-4150 p-s 27, et kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. (Vt ka 11.06.2018 otsus asjas nr 1-17-1629/44, p 26 ja 20.10.
7. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 11). Sama otsuse p-s 28 märkis Riigikohus, et materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist mh siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt

§ 56lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea.

See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises, kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud eelmärgitud Riigikohtu otsuses toodud põhimõtete vastu ning seetõttu puudub ringkonnakohtul vajadus ja ka õigus muuta maakohtu otsustust karistuse suuruse osas. Maakohus on õigesti kohaldanud ka KrMS § 238 lg-t 2 ning vähendanud 6 aasta 6 kuu pikkust vangistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 4 kuud vangistust.
2. Kuivõrd ringkonnakohus ei muuda Igor Alekseevile mõistetud põhikaristust, ei ole võimalik rahuldada ka tema kaitsja taotlust karistust kergendada sellisel viisil, et osa vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele ning ülejäänud mõistetakse tingimisi katseajaga, allutades süüdistatava käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Nimelt määratakse

§ 74lg 3 alusel katseajaks kuus kuud kuni viis aastat.

Kuna katseaja pikkus ei saa olla lühem kui mõistetud vangistus (sealjuures võetakse aluseks lühimenetluses esialgselt mõistetud 6 aasta 6 kuu pikkune 8 vangistus, mitte KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistus), ei ole võimalik Igor Alekseevi suhtes vangistust kasvõi osaliselt jätta tingimisi kohaldamata.

1. Igor Alekseevi kaitsja asus seisukohale, et mõistetud lisakaristus on liialt pikk ja ebaproportsionaalne ning ka kuue kuu pikkusest lisakaristusest piisaks, kuivõrd siis peaks süüdistatav tegema ikkagi teooriaeksami. Lisaks hakkab lisakaristus kehtima alles põhikaristuse ärakandmisest. Ringkonnakohus leiab, et ka maakohtu poolt mõistetud lisakaristus on põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu 16.05.

1. a otsuse nr 3-1-1-18-17 p 13).
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et Igor Alekseevilt juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks on põhjendatud ning lisakaristuse muutmiseks alust pole. Ennekõike arvestab ringkonnakohus siinkohal asjaoluga, et Igor Alekseevi puhul ei olnud tegemist juhusüüteoga, vaid teda on varasemalt väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületanuna. Ka on süüteod läinud ajas raskemaks, käesolevalt on tegemist kuriteoga, mis ei piirdunud vaid liiklusnõuete rikkumisega, vaid tõi endaga kaasa ka teiste inimeste elu ja tervist ohustavad tagajärjed.
3. Kaitsjal on õigus selles, et juhtimisõigus on oluline osa inimeste igapäevaelust, kuid sellele oleks Igor Alekseev pidanud mõtlema enne, kui ta eiras liiklusnõudeid. On arusaadav, et olukorras, kus rikkumised on toime pandud ettevaatamatusest, oleks tegemist ebaproportsionaalse lisakaristusega. Küll aga ei pidanud Igor Alekseev probleemiks nõuetele mittevastava mootorsõidukiga alkoholijoobes peaaegu maksimaalse lubatud sõidukiirusega (ca 85-90 km/h) kehvade ilmastikutingimuste ja teeoludega sõitmist. Ringkonnakohus möönab, et tagantjärele isik küll kahetses oma valikuid, kuid samas ilmestab tema käitumine suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse. Seetõttu on tõenäoline, et tema edasised valikud, arvestades ka alkoholi tarvitamise probleeme, ei pruugi olla teistsugused, mistõttu on põhjendatud Igor Alekseevi juhtimisõiguse piiramine, et tagada ühiskonna turvalisus.
4. LS § 129 lg-st 2 tulenevalt tuleb Igor Alekseevil juhtimisõiguse taastamiseks sooritada nii liiklusteooria- kui ka sõidueksam, kuna juhtimisõigus on temalt ära võetud kauemaks kui kaheteistkümneks kuuks. Ringkonnakohtu hinnangul peaks see motiveerima Igor Alekseevit olema õiguskuulekas, kuna juhtimisõiguse taastamine nõuab lisapingutust, süvenemist liiklusseaduse sätetesse. Läbi selle on loota, et tema arusaam liiklusnõuete täitmise vajadusest paraneb. 9
5. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
6. septembri
7. a osaotsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.
8. Igor Alekseevi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel esitas 27.09.2021 Tartu Ringkonnakohtule kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal õigusabi osutamiseks kokku 95 minutit, mille eest taotleb tasu 103,20 eurot, sh käibemaks 17,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 35.
9. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud 103,20 eurot, sh käibemaks 17,20 eurot, KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava Igor Alekseevi kanda.
10. Kannatanu M.P. i esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik esitas koos seisukohaga taotluse mõista kannatanu M.P. i kasuks Igor Alekseevilt välja menetluskulud 252 eurot, sh käibemaks 42 eurot. Kannatanu esindaja esitas ringkonnakohtule ka arve ja spetsifikatsiooni nr 20210526, millelt on näha, et arve on esitatud M.P. ile summas 252 eurot, sh käibemaks, ning advokaadi tunnitasuks on 140 eurot. Kokku kulus õigusabiteenuse osutamiseks 1 tund 30 minutit, millele vastab tasu 210 eurot, millele lisandub käibemaks 42 eurot. 36.
11. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14.12.
12. a määruse nr 1-17-7077 punktis 80 selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.06.
13. a otsus asjas nr 3-1-1-58-15, p 14). Kriminaalasja nr 3-1-1-58-15 punktis 14 asus Riigikohus seisukohale, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.
14. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-14, p 44 koos viitega varasemale praktikale). Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse ka seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.
15. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-179-14, p 45), ühe tööühiku hinda kui ka õigusteenuse vajalikkust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.03.
16. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-78-14, p 29.3). 36.
17. Kuivõrd valitud esindaja kulude hüvitamise aluseks on samuti KrMS § 175 lg 1 p 1, tuleb eelmärgitud põhimõtetest lähtuda ka kannatanu esindaja menetluskulude põhjendatust ja suurust hinnates. 36.
18. Ringkonnakohus leiab, et tunnitasu 140 eurot on mõistlik ja põhjendatud, vastab õigusteenuse osutamise tavapärasele tasule ning selle vähendamiseks alus puudub. Ka toiminguteks kulunud aeg vastab tehtud tööle ja on samuti põhjendatud ning selle vähendamiseks puuduvad alused. Sellest tulenevalt on kannatanu esindaja esitatud tasutaotlus summas 252 eurot (sh käibemaks) põhjendatud ning see tuleb kannatanule hüvitada. 36.
19. Kannatanu esindaja apellatsioonimenetluses tekkinud ja põhjendatud menetluskulud summas 252 eurot (sh käibemaks) tuleb KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Igor Alekseevilt kannatanu M.P. ile. 10 (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 11 Aarne Sarjas