Obsah (7)

§ 1§ 31§ 109§ 29§ 171§ 86§ 23

Tsiviilasi nr 2-21-17225 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 9. detsember 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. G.D. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Töökoht: käesoleval ajal sõlmitud tööleping A O OÜ-s, xxx. Perekonnaseis: võlgnik on perekonnaseisult xxx, abikaasa A.D. (ik xxx). Abielu on registreeritud xxxxx. Abieluvararegistri kohaselt abieluvara lepingut abikaasadel sõlmitud ei olnud, seega kehtib abielu ajal ühisvara vararežiim. Rahvastikuregistri andmetel ülalpeetavad puuduvad. Vara 1.

1. Kinnistusraamatu kohaselt on võlgniku ja tema abikaasa nimele kinnisasju registreeritud ei ole. Võlgniku elukohana märgitud xxxx linnas ühisomanikud on G.T. (ik xxx) ja R.T. (ik xxx) Registri kohaselt ei ole nimetatud kinnisasi ka eelnevatel perioodidel olnud võlgniku või tema abikaasa omandis. Võlgniku kinnitusel on tal läbi kinnisvarabüroo sõlmitud üürileping xxxx OÜ-ga M. Võlgnik on tõendanud kommunaalteenuste arvega, et tasub majanduskulusid ja üüri M OÜ-le. Arvel on märgitud võlgniku aadressiks xxx. Ka nimetatud korteriomand ei kuulu ega ole kuulunud võlgnikule ega tema abikaasale. 1.
2. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on G.D. nimele registreeritud sõiduk AUDI A4 (v.l. xxxx), reg. märk xxx. Registrikande peatamine xxxx. Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud, et ostis sõiduki varuosadeks ning võõrandas selle samuti varuosadena. Sõiduki tasutakontrolli andmetel ei ole sõidukile teostatud tehnilist ülevaatust pärast 30.09.
3. Võlgnik omandas sõiduki registri kohaselt 04.04.2016, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et võlgnik pole sõidukit liikluses kasutanud ning see on jäänud registrist kustutamata. 1.
4. Ajutine haldur ei ole võlgnikul muud registrisse kantud vara tuvastanud. Koduses majapidamises kasutatavad tarbeesemed ei ole pankrotivarana käsitletavad. 1.
5. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: 2 - X Pank nr xxxx, mille jääk oli 01.12.2021 seisuga x eurot, lisaks kogumiskonto xxx jäägiga x eurot; Konto jääk on muutuv, sest kohtumääruse kohaselt konto arestimisnõuet kohus ei rakendanud. - x Pank nr xxxx, mille jääk on x eurot; x Pank kontole on laekunud Töötukassa hüvitised. - x nr xxxx, jääk x eurot. xxx kontole on laekumised olnud Sotsiaalkindlustusametilt. Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel perioodil 2020 - 2021 on võlgnikule deklareeritud töötasu A O OÜ (rg-kood xxxx). Palgatulu on peamiselt olnud x eurot. Perioodil oktoober 2020 – oktoober 2021 võlgnik töötasu ei saanud, sel perioodil on väljamaksed Töötukassalt. Võlgniku nimele ei ole registreeritud pensionikontot. 1.
6. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. 1.
7. Äriregistri andmetel seosed (juhatuse liige, osanik) äriühingutega puuduvad. Äriregistri kohaselt on võlgniku abikaasa ainuosanik ja juhatuse liige A O OÜ-s (rg-kood xxx). Võlgniku kinnitusel on ka tema ühingus tegev ning peamiselt on ta ühingu tegevust juhtinud. Registri kohaselt on tegevusalaks metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad. Registris on abikaasa osale seatud kohtutäituri poolt vara käsutamise keelumärge. Osaühing on asutatud sissemakset tegemata, osakapitali suurus 2500 eurot. Arvestades, et ühing on registreeritud enne abielu sõlmimist, on osaühingu osa võlgniku abikaasa lahusvara. Seega on ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal tuvastatud, et võlgniku ja abikaasa ühisomandisse kuuluv kinnis- ja vallasvara puudub. Samuti puudub võlgniku lahusvarana registritesse kantud vara. Ainsa varana on käsitletav sissetulek, mille suuruse ning arestimise võimaluse kohta käesoleval ajal andmed puuduvad. Kohustused 2.
8. Täitemenetluste registri kohaselt täitemenetlusi võlgniku suhtes alustatud ei ole 2.
9. Ajutisele haldurile on kinnitanud võlgniku vastu nõuete olemasolu alljärgnevad võlausaldajad: 2.2.
10. B AS omab võlgniku vastu kolme lepingu alusel nõudeid jäägiga 7301,10 eurot. Lepingud on sõlmitud 2016-2017 ning on üles on öeldud 14.12.
11. 2.2.
12. N C OÜ-l on nõue võlgniku vastu võlgniku ja M E OÜ vahel sõlmitud laenulepingust summas 461,62 eurot. 2.2.
13. Coop Pank on oma vastuses selgitanud, et 15.12.2016 sõlmitud Säästukaart Pluss lepingust tulenev võlgnevus summas 681,44 eurot on loovutatud OK Incure OÜ-le. Samuti on oma nõude loovutamisest OK Incure OÜ-le teatanud Bigbank AS (suurust nimetatud ei ole). OK Incure OÜ on teatanud nõuetest võlgniku vastu summas 10 119,09 eurot. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja on 22.11.2021 tsiviilasjas nr 2-xx-xxxxx väljastanud määruse OK Incure OÜ hagis G.D. vastu võlgnevuse nõudes. Ajutisele haldurile väljastati määrus ning haldur on esitanud kohtule vastuse, milles teatas pankrotiavalduse menetlusest võlgniku suhtes ning palus hagimenetluse peatada kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. 2.2.
14. Võlgniku esitatud avalduses on kajastatud võlausaldajatena kaks eraisikut: A.M. nõue summas 15 000 eurot, ja A.K. , nõue summas 18 000 eurot. Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et nimetatud isikud on andnud talle laenuks rahalisi vahendeid sularahas, kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole. Väidetavalt olid laenud saadud 2019 tagasimakse kohustusega samal aastal. Võlgnik selgitas, et võttis rahalisi vahendeid seoses abikaasale kuuluva A O OÜ tegevuseks. Kokku on teadaolevaid kohustusi käesoleval ajal 50 881,81 euro ulatuses. Maksejõuetus Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustuste suuruseks on 50 881,81 eurot. Võlgniku laenulepingud on sõlmitud aastatel 3 2016, 2019,
15. Võlgnik on juba avalduses selgitanud, et käis tööl, teenis tasu, võttis lisaks laenu, kuid suutis töötasu arvelt oma kohustused kontrolli all hoida. 2019 juhtus tööl õnnetus, sai trauma ning pärast seda polnud samal tööl võimalik jätkata. Kuna muud tööd pakkuda ei olnud, siis töösuhe lõpetati. Töötukassas arvel olles osales mitmetel kursustel. Samal ajal puudus võimalus laenukohustusi tasuda ning selleks võttis omakorda laene, kuid seekord oma lähikondsetelt ja tuttavatelt. Ilmselt vastab võlgniku selgitus tõele, sest ükski võlausaldaja ei ole nõuet maksma pannud kohtus ning esitanud avaldust täitemenetluse alustamiseks. Võlgnik selgitas, et 2019 tekkis võimalus saada tööl metsanduse vallas. Abikaasa nimel asutati osaühing, mis osales metsatöödel lepingulistel alustel. Algus oli raske, töövahendite ja töötasude maksmiseks tuli võtta ka laenuraha (väidetavalt eraisikute laenud). 2020 kevadel seoses COVID-19 pandeemiaga lõppesid tööd ning uusi saada oli raske. Lubati küll, kuid hiljem selgus, et talle lubatud tööde tegemiseks olid sõlmitud lepingud teiste ettevõtetega. Seoses stressirohke perioodiga halvenes ka tervislik seisund. Ajutine haldur tuvastas võlgniku X kontol 2020 palju sularaha sissemakseid, mille arvelt siis kontolt tasuti erinevaid arveid ja laenu. Samuti oli võlgnik mänginud internetis P. Võlgnik kinnitas, et mängis, kuid 2020 suvel sai lotovõiduna X eurot. Saadud rahaliste vahendite arvelt tasus oma võlgnevused lähikondsetele, osaliselt ka teistele võlausaldajatele. Võlgnik selgitas, et kuna teiste pereliikmete kontod olid samuti võlgnevuste tõttu arestitud, siis kasutati perekonnas tema kontot erinevate arvete tasumiseks. Väidetavalt on rahalisi kohustusi ka abikaasal, kes käib tööl ja töötasu arvelt tasub igakuiselt oma kohustusi. Kuivõrd tööd ei leidnud, seda piiras osaliselt ka tervislik seisund, siis alates novembrist hakkas uuesti tegelema abikaasa ettevõtte alt tulu teenimisega. Väidetavalt on saanud juba mõned kokkulepped eelseisvaks talveks ning püüab ettevõtluse kaudu tulu teenida. Tegevust tuleb alustada jällegi uuesti, mistõttu tulu teenimine ulatuses, mis võimaldaks tasuda jooksvaid kohustusi, tagada igapäevase elu kõrvalt ka laenukohustuste täitmise, pole lähiajal eelduslikult võimalik, siis jurist soovitas esitada pankrotiavalduse ning koos sellega avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on maksejõuetu ning see maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on mitmete halbade asjaolude kokkulangemine, mille tulemusena võlgnikul ei ole olnud võimalik pika perioodi jooksul arvestatavat tulu teenida, mille arvelt oma kohustusi täita. Püsiv maksejõuetus on saabunud 2021 alguses ning aasta jooksul süvenenud. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid

§ 109jj.

Kogutud andmete põhjal ei ole ajutine haldur tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Ajutine haldur on tuvastanud, et abikaasadel kehtib ühisvara vararežiim, kuid mõlemal abikaasal on täita tema nimel olevad laenukohustused, mistõttu kohustuste jagamine ei ole mõistlik ega otstarbekohane. Vara puudub nii lahus- kui ka ühisvarana.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. G.D. pankrot tuleb

§ 171lg 11 alusel välja kuulutada.

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.

§ 86

lg 1 alusel kohustab kohus G.D.it enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud 4 büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 584 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (9 tundi) tuleb Tiia Kalausele tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Kuna kohus kuulutab võlgniku avalduse alusel pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine summas 700,80 eurot (sh käibemaks 116,80 eurot) määrata riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu 12,80 eurot (sh käibemaks 2,13 eurot) tuleb välja mõista pankrotivara arvelt.

§ 23

lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5