) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja T. B. (tlk 4, 6-8). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
3 5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on esitanud kohtule koos vastusega konto väljavõtte (tlk 27), millest nähtub, et J. F. on kostja eest tasunud perioodil 01.01.2021 - 19.07.2021 hageja seadusliku esindaja kontole elatisena kokku 1390 eurot, s.o ca 232 eurot kuus (arvestades, et juulis on tasutud juuni eest). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt regulaarselt miinimumsummas tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Kohus selgitab, et kuna hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud vajalik esitada ka tõendeid kulude suuruse kohta. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud järgnevast: eluasemekulud 75 eurot, toidukulud 200 eurot, kulutused transpordile 150 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoiukulud 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused (s.o jalgpalli treeningut, karate, male) 95 eurot. Kostja ei ole kulude suurusele ega olemasolule vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja poolt väljatoodud kulud vajalikud, eluliselt usutavad ning nende suurus mõistlik vähemalt 584 euro ulatuses. Kostja osa moodustab kuludest seega 292 eurot (s.o miinimum). 7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise 4 kohustusest. Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Mõjuvaks põhjuseks võib
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses tuginenud oma majanduslikule olukorrale ning märkinud, et tema töötasu suuruseks on 602 eurot kuus, millest ei ole võimalik elatist miinimumsuuruses tasuda. Kohus on kostjale 25.08.2021 kirjas (tlk 33, 34) selgitanud, et kui kostja tugineb
märgitud asjaoludele, siis tuleb kostjal kohtule esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta ning andmed ja dokumendid oma varalise seisundi kohta (sh kostjale kuuluv kinnisvara, väärtpaberid, sõidukid, väärisesemed jms). Kostja ei ole kohtule täiendavaid dokumente esitanud. Kohtu poolt teostatud päringutest nähtuvalt puuduvad kostja kontodel vabad rahalised vahendid, samuti puudub kostjal kinnisvara ja seos äriühingutega. Kostjale kuulub kaks sõidukit, millele on seatud keelumärked. Samas on kostja välja toonud oma igakuiseks sissetulekuks 602 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole töövõimetu ning tema igakuiseks sissetulekuks on vähemalt 602 eurot, siis on kostja majanduslikult võimeline hagejale elatist vähemalt miinimummääras tasuma. Kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-21-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
kohaselt õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja ei ole kohtule selgitanud, kas hageja taotleb tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 01.04.2021-04.04.2021 eest ega välja toonud konkreetset summat, mida hageja kostjalt tagasiulatuvalt välja palub mõista. Kuna hagi on esitatud kohtule 05.04.2021, siis leiab kohus, et põhjendatud on elatise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest, mitte alates 01.04.2021. 10. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras.
Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu viimasel kuupäeval järgmise kuu eest ette. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.