3-21-2634/15

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2634 Määruse kuupäev

1. detsember 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Eha Nõmme (Nõmm) kaebus erastamistoimingute lõpule viimiseks kohustamiseks RESOLUTSIOON
2. Võtta haldusasja nr 3-20-171 materjalide juurest praeguse asja materjalide juurde Ranna Ühismajandi reformikomisjoni
3. oktoobri
4. a protokolliline otsus.
5. Tagastada Eha Nõmme kaebus. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
6. Eha Nõmm esitas
7. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles selgitas, et sai
8. aastal ilma põhjendusteta maakonnakomisjoni otsuse, mille kohaselt tema ait ja laut on kuulutatud õigusvastaselt võõrandatud varaks ja Kalme nende suhtes õigustatud subjektiks. Tol ajal tegutsenud reformikomisjon siiski oma protokollilise otsusega neid ei tagastanud. Reformikomisjon tegi aasta pärast uue põhjendusteta otsuse, millega siiski tagastati Kalmele kaebaja omandis olnud kaks hoonet, ilma selle omandit tuvastamata ja pööramata tähelepanu ka sellele, et need ei olnud kolhoosi bilansis. Kaebaja on juba 25 aastat küsinud samu küsimusi, et kuidas on see võimalik. Lisaks puuduvad kaebaja Röövli maa ostueesõiguse erastamise toimikust vajalikud dokumendid, pitsatid ja allkirjad, seal on võltsingud ning maareformi algusest peale ei ole kaebaja suhtes täidetud selgitamiskohustust. Lisaks mindi reformiga edasi vaatamata sellele, et kaebaja hilisemates, blankettidel täidetud avaldustes on selgelt kirjutatud lause, et ei soovi maa mõõtmist enne hoonete omandiõiguse määramist. Põhiline, millega kaebaja on tegelenud juba 25 aastat, on kaebaja hoonetekompleksi omandi küsimus. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kuna hoonete staatus on määramata, siis ei saa enne selle kindlaks tegemist maareformiga edasi minna. Kaebaja probleem seisneb selles, et kaebaja suhtes pole maa ostueesõigusega erastamist alustatudki, kuigi vastav toimik on juba üle antud Maa-ameti arhiivi. Kaebaja ootab korraldust ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta. Kaebaja palus kohtul: 1) veenduda, et siiani pole midagi ette võetud ega reaalselt asutud uurima Nõmmedele maa erastamisprotsessi; 2) kindlaks teha, kas kaebuses esitatud ebaseaduslikkused vastavad tegelikkusele; 3) tuvastada Nõmmede maa ostueesõigusega erastamise puudused; 4) kindlaks teha, et maakonnakomisjon on alusetult tunnistanud Kalme aida ja lauda osas tagastamise õigustatud subjektiks; 5) tuvastada, et kohalik omavalitsus ja reformikomisjon ei ole teinud erastamise eeltoiminguid ja Nõmmedel on õigus siiani oodata, et neile koostatakse seadustele vastavad eeltoimingud, hangitakse kõik erastamiseks vajalikud dokumendid ja esitatakse õige teave erastamistingimuste kohta; 6) võtta seisukoht, et maa erastamisprotsessi viivitus on kestnud ülimalt kaua üle mõistliku aja ja nõuda kiiret tegutsemist – tagasitäitmist ja heastamist.
9. Vastusena kohtunõudele esitas Maa-amet
10. detsembril 2021 Röövli maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimiku. Maa-amet selgitas, et muuhulgas nähtub toimikutest, et kaebaja suhtes on maa ostueesõigusega erastamine lõpetatud. Kaebaja on kinnisasja kaasomanikuna kantud kinnistusraamatusse.
11. E. Nõmm esitas
12. detsembril 2021 kohtule avalduse, milles märkis, et on vaidlustanud maa ostueesõigusega erastamise toimiku alguse sammud – juba Nõmmede erastamise avaldused on ebaseaduslikud ja olulised dokumendid puuduvad, milleta poleks tohtinud edasisi toiminguid teha. Kaebaja on kõigis avaldustes omavalitsusele ja maavalitsusele nõudnud, et enne erastamise toiminguid tuleb määrata kõik Nõmmede valduses olnud nelja hoone omandiõigus. See tingimus on siiani täitmata. Ka kohtunõudele vastuse esitanud Tambet Tiits pole kaebajale näidanud, mis loaga Nõmmede omandis kõrvalhooned põhjendusteta haldusakti alusel lihtsalt Kalme omandiks tehti. Kaebaja palub kohtul mitte lubada kohtusse ja kaebajale saata asjasse mitte puutuvaid dokumente. Kaebaja nendib, et tema kaebus oli küll laialdane, kuna kaebaja puudutas ka eksimusi ja võltsimisi kogu toimiku ulatuses, aga hilisemad seaduserikkumised Nõmmede asjas on mõeldud kohtule illustreerimaks seda, et seaduserikkumised on olnud mastaapsed, pikaajalised ja protsess on läbi viidud Nõmmesid kui ostueesõigusega erastajaid arvestamata. Kohtus soovib kaebaja tähelepanu pöörata maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingutele. Kaebaja soovib, et Nõmmede kaebust menetletaks ainult eeltoimingute osas, sest ilma õiguspäraste eeltoiminguteta ei saa maa mõõtmist teha. Lisaks soovib kaebaja teada, kas kohus on tutvunud Noora toimikuga ja leidnud sealt E. Nõmme poolt vastamata jäetud 15 avaldust. Kokkuvõtlikult oli nende kõigi avalduste sisuks teada saada Nõmmede kõrvalhoonete staatust, sest peremehetuid ehitisi ei saa olla ja kellelegi need pidid enne
13. a haldusakti andmist kuuluma. Kaebaja soovis teada, mis alusel tehti
14. a reformikomisjoni otsus, millel polnud ühtegi põhjendust.
15. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
16. Kuna E. Nõmm on
17. detsembri
18. a pöördumises täpsustanud kaebuse alust selgitades, et kaebaja on vaidlustanud maa ostueesõigusega erastamise toimiku alguse sammud, kaebaja soovib kohtu tähelepanu pöörata maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingutele ja et Nõmmede kaebust menetletaks ainult eeltoimingute osas ning
19. novembril 2021 kohtule esitatud kaebuses on kaebuse nõudena välja toonud tuvastamisnõude, mõistab kohus, et E. Nõmm on praeguses asjas esitanud kaebuse Röövli maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuivõrd kaebuse kohaselt nõuab kaebaja ka kiiret tegutsemist ning kaebusest nähtuvalt on kaebaja sõnul siiani vaidluse all kõrvalhoonete (aida ja lauda) omandi küsimus ja Nõmmedel on õigus siiani oodata, et neile koostatakse seadustele vastavad eeltoimingud, saab kohus E. Nõmme
20. novembri ja
21. detsembri
22. a avaldustele tuginedes aru, et kaebaja on lisaks eelmainitud tuvastamisnõudele esitanud ka kohustamisnõude viia eelmainitud kõrvalhoonete osas erastamistoimingud lõpuni.
23. Vaatamata sellele, et eeltoodust tulenevalt on seega E. Nõmm praeguses asjas esitanud koos kohustamisnõudega õigusvastasuse tuvastamise nõude, märgib kohus, et tuvastamisnõude eraldiseisvaks esitamiseks vajadus puudub, millest tulenevalt tõlgendab kohus esitatud kaebust üksnes kohustamiskaebusena. Kohus selgitab, et ehkki HKMS § 37 lg 2 järgi on tuvastamis- ja 2 kohustamisnõude puhul tegemist eri nõuetega, kaasneb kohustamisotsusega niikuinii õiguste rikkumise, st õigusvastasuse tuvastamine, mistõttu kohustamisnõude kui tõhusama nõude juurde tuvastamisnõude esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
24. Kohtu hinnangul tuleb E. Nõmme kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
25. Riigivastutuse seaduse § 6 lg-te 1 ja 3 järgi on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandjal on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, vastavasisuline taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata ja see puudutab isiku õigusi. Järelikult on praegusel juhul kohaliku omavalitsuse vastu esitatud kohustamiskaebuse rahuldamisel oluline, et viimasel oleks kohustus viia kaebaja avalduse alusel kaebuses märgitud kõrvalhoonete osas erastamistoimingud lõpuni.
26. Kaebaja on kaebuses viidanud Ranna Ühismajandi reformikomisjoni
27. oktoobri
28. a protokollile nr 70, mille kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel praeguse haldusasja materjalide juurde. Mainitud protokolli kohaselt arutati Kalev Kalme taotlust tagastada talle ühistatud hooned – ait ja laut. Samas arutati E. Nõmme taotlust hoonete mittetagastamiseks. Reformikomisjon otsustas: „Tagastada August Kuuselt ühistatud hooned ait ja laut Kalev Kalmele, kusjuures K. Kalme on kohustatud Eha Nõmmele hüvitama tehtud kulutused hoonete säilitamiseks.“
29. Kaebusele lisatud Tubli maa erastamise toimikust nähtuvalt kuuluvad eelmises punktis nimetatud ait ja laut K. Kalmele. Seejuures nähtub Tubli maa erastamise toimikust, et mainitud hooned paiknevad maal, mis on Pala Vallavalitsuse
30. märtsi
31. a korraldusega nr 49 õigusvastaselt võõrandatud varana tagastatud K. Kalmele, ning seejuures registreeritud mainitud korralduse alusel riigi maakatastris katastriüksusena, mille katastritunnus on 57601:001:
33. Ka Maa-ameti poolt kohtule esitatud Röövli maa katastriüksuse moodustamise toimikust ilmneb, et Röövli maa asukohaga Raatvere küla, Pala vald, Jõgevamaa on Pala Vallavalitsuse
34. augusti
35. a korraldusega nr 186 tagastatud kaebajale ning moodustatud on katastriüksus.
36. Riigikohtu halduskolleegium on
37. juuni
38. a otsuses nr 3-3-1-17-08 selgitanud, et ilma maa tagastamise korralduse kehtetuks tunnistamise või tühistamiseta ei ole maa ostueesõigusega erastamine võimalik. Pärast maa tagastamist ja kinnistusraamatusse kandmist pole kaebajad enam tagastatud maal paiknevate ehitiste omanikud ning kinnistatud maade osas on maareform lõppenud. Omandireformi aluste seadus ega maareformi seadus ei näe ette reformitud maa teistkordse erastamise võimalust.
39. Arvestades Riigikohtu selgitusi, mis on asjakohased ka praeguses asjas, ning asjaolu, et praegusel juhul ei ole E. Nõmm kaebuses viidatud aida ja lauda omanik ning aida ja lauda juurde kuuluv maa on kinnistatud, samuti on kinnistatud kaebajale kuuluv Röövli kinnistu, s.t maareformid mõlema kinnistu osas on lõppenud, ei ole aida ja lauda juurde kuuluva maa kaebajale erastamine ega kaebaja avalduse alusel Röövli maa teistkordne erastamine võimalik. Sellest tulenevalt ei ole kohalikul omavalitsusel ka kohustust viia eelmainitud kõrvalhoonete osas kaebaja esitatud avalduse alusel erastamistoimingud lõpuni ning kohtule esitatud kaebusel puuduvad eduväljavaated. Lisaks võttes arvesse, et vaidluse all ei saa olla aida ja lauda kuuluvus ning reformitud maa teistkordse erastamine ei ole võimalik, saab kohtu hinnangul pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks. 3
40. Eeltoodud põhjendustele tuginedes tagastab kohus E. Nõmme kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
41. Seejuures märgib kohus, et kuna praegusel juhul vaidlustab kaebaja erastamismenetluse eeltoiminguid ning kaebaja poolt kaebuses välja toodud 15 avaldust käsitlesid kaebaja soovi saada teada aida ja lauda staatust, puudus kohtul vajadus nimetatud 15 avalduse väljanõudmiseks. Lisaks ei saa kõrvalhoonete staatuste ja omandi küsimus olla praegusel juhul enam vaidluse all arvestades, et kaebaja on Ranna Ühismajandi reformikomisjoni
42. oktoobri
43. a protokollilise otsuse tühisuse tuvastamise nõudega pöördunud kohtu poole juba varem. Tartu Halduskohtu
44. oktoobri
45. a otsusega nr 3-96/2003 on jäetud rahuldamata E. Nõmme kaebus Ranna Ühismajandi reformikomisjoni
46. oktoobri
47. a otsuse tühisuse tuvastamiseks. Viidatud kohtuotsus on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu
48. veebruari
49. a otsusega. Kaebaja võimalused Ranna Ühismajandi reformikomisjoni
50. oktoobri
51. a protokollilist otsust vaidlustada on ammendunud (vt Tartu Halduskohtu
52. veebruari
53. a määruses nr 3-20-171 toodud sellekohaseid selgitusi).
54. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4