2-21-15322/11

2-21-15322 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 10.12.

1. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-15322 Tsiviilasi E. K. hagi K. K. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx) Kohtuistungi aeg 01.12.
2. a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada E. K. ja K. K. abielu, mis registreeriti 29.09.
5. a Põlva Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas.
6. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. E. K. esitas 29.09.
8. a kohtule hagiavalduse K. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 29.09.
9. a. Abielusuhted aga ligikaudu 26 aastat tagasi lõppenud. Kuna kostja ei reageeri hageja telefonikõnedele ega ava ust, siis ei ole olnud võimalik abielu lahutada perekonnaseisuasutuses ja hageja pidi abielu lahutamiseks pöörduma nõudega kohtu poole.
10. Kohus võttis hagi 06.10.
11. a määrusega menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks.
12. Kostja, K. K. , esitas 21.10.
13. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ei pea õigeks, et kohus võttis hagi menetlusse, kuna tema arvates oleks saanud asja lahendada ka kohtuväliselt. Kostja märkis, et hageja oleks võinud talle jätta kirjalikult teate postkasti või saata telefoni teel sõnumiga, et tahab abielu lahutada. Kostja väitel on ta varasemalt ise teinud hagejale ettepaneku abielu lahutamiseks, kuid siis on hageja sellest keeldunud. Nüüd, kui kostja tegi hagejale ettepaneku minna abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutusse
14. oktoobril
15. a, siis hageja kohale ei tulnud. Seetõttu leiab kostja, et kohtukulud tuleb jätta hageja kanda.
16. 01.12.
17. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus pooled isiklikult osalesid. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus kohtul poolte abielu lahutada. Hageja avaldas, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja ta ei soovi leppimisaega. Kostja võttis istungil hagi õigeks. Kostja nõustus hagejaga, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja teatas, et ei soovi suhete taastamist ja on abielu lahutamisega nõus. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi kindlaks, et hageja E. K. ja kostja K. K. abielu registreeriti 29.09.1984.a Põlva Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nende abielulised suhted lõppesid ligi 26 aastat tagasi. Kostja võttis abielu lahutamise nõude õigeks ega esitanud nõudele vastuväiteid. Kumbki pooltest ei avaldanud soovi abielusuhete taastamiseks ega aega leppimiseks. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. 2 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes registris muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus
19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3