← Eesti

2-20-18504/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik

  1. novembril 2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-20-18504 O. G.i (G.) hagi J. G.i (G.) vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 3500.00 eurot Hageja: O. G. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Deivi Vaht (epost: deivi.vaht@riversen.ee) Kostja: J. G. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx) Istungi toimumise aeg ja 07.10.2021 Tallinnas koht Resolutsioon
  2. Rahuldada osaliselt O. G.i hagi J. G.i vastu ühisvara jagamiseks.
  3. Jagada O. G.i ja J. G.i ühisvara järgmiselt: 2.
  4. jätta kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) O. G.i ainuomandisse; 2.
  5. määrata ühiskohustus poolte ja Xxxx AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt summas 38 018.50 eurot poolte omavahelises suhtes vastutavaks O. G.; 2.
  6. jätta purjekas ehk väikelaev xxxx (reg nr xxxx) O. G.i ainuomandisse; 2.
  7. jätta sõiduk xxxx (reg nr xxxx) O. G.i ainuomandisse; 2.
  8. jätta Xxxx AS-i väärtpaberikontol nr xxxx olevatest väärtpaberitest ½ O. G.i omandisse ning ½ J. G.i omandisse.
  9. Välja mõista O. G.ilt hüvitis enamsaadud ühisvara eest 26 730.75 eurot J. G.i kasuks.
  10. Lugeda tuvastatuks J. G.i kohustus anda tahteavaldus omandiõiguse osale kinnistust asukohaga Xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, O. G.ile ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx II jaos senise kande J. G.i ja O. G.i kohta kustutamiseks ja omanikuna O. G.i sissekandmiseks. Samaaegselt omandi kaotamisega tuleb J. G.ile välja maksta hüvitis.
  11. Hageja menetluskulud jätta hageja kanda ning kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled xxxx, abielu lahutati xxxx. Ühisvara on jagamata. Ühisvara koosneb: - kinnistust asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) väärtusega 194 000.00 eurot. Hageja palub kinnistu jagamisel arvestada asjaoluga, et kinnistu osteti osaliselt hageja lahusvara arvelt. Nimelt müüs hageja enda ainuomandisse kuuluva kinnistu Xxxx nädal enne Xxxx kinnistu ostu 2 500 000.00 Eesti krooniga ning selle arvelt osteti ühisomandisse Xxxx kinnistu. Hageja panus lahusvara arvelt oli 141 656.58 eurot. Hageja palub jätta kinnistu hageja ainuomandisse ning hageja tasub kostjale omandi kaotamise eest hüvitise 25 647.00 eurot. - Xxxxk AS-i laenulepingust nr xxxx tulenev kohustusest summas 38 018.50 eurot, mille hageja soovib jätta enda ainukohustuseks; - purjekast ehk väikelaevast xxxx (reg nr xxxx) väärtusega 4000.00 eurot, mille hageja soovib jätta enda ainuomandisse ja hüvitada kostjale omandi kaotamise eest 2000.00 eurot; - sõidukist xxxx (reg nr xxx) väärtusega 2000.00 eurot, mille hageja soovib jätta enda omandisse ning kostjale hüvitist mitte maksta, sest hageja kasutab sõidukit poolte ühise lapse sõidutamiseks; - Xxxx AS-i väärtpaberikontol nr xxxx olevatest väärtpaberistest, mis jagada poolte vahel võrdselt. Samuti palub hageja jagada poolte vahel laenukohustus summas 10 000.00 eurot, milles pooltele andis laenu nende alaealine tütar. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale 5000.00 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks kinnistu omandamisega seotud kulu 525.00 eurot, s.o ½ kulust. Hageja tasus enda pangakontolt tehingu eel notarikontole notaritasu 9170.10 Eesti krooni (586.08 eurot) ja riigilõivu 7260.00 Eesti krooni (464.00 eurot). Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolek poolte ühisomandis oleva kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) omanikukande muutmiseks nii, et ainuomanikuna kantakse sisse hageja. Hageja palub nõuded tasaarvestada ning kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitis kahe kuu jooksul. Samuti kohustada kostjat kolima välja kinnistult asukohaga Xxxx otsuse jõustumise järel. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 1703.52 eurot, millele lisandub istungile kulunud aeg 07.10.2021, ning viivise. 2 Kostja vastuväited hagile Kostja ei ole kirjalikku vastust hagile esitanud. 13.04.2021 ja 07.10.2021 toimunud istungil esitas ta järgmised vastuväited: - kinnistu kuulub ühisvarasse ning hageja panustas kinnistus ostu oma lahusvara arvelt, kuid hüvitise arvutuskäik jääb kostjale arusaamatuks. Kostja sõnul panustas ka tema lahusvara arvelt kinnistu ostu. Jagada võiks võrdselt. Kostja soovib kinnistul edasi elada. Väärtuse osas vaidlus puudub; - väikelaev kuulub ühisvara hulka. See võib jääda hagejale, kuid asja väärtus on suurem kui 4000.00 eurot; - aktsiate ja sõiduki jagamise osas ning laenujäägi suuruse osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja kohtu määratud tähtajaks vastuhagi ei esitanud. 12.10.2021 teatas kostja e-kirja teel, et menetluskulud võiks jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused I Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad abiellusid xxxx ja nende abielu lahutati xxxx (tl 8, tl 9). Perekonnaseaduse (PKS) § 35 p 3 alusel lõpeb varaühisuse varasuhe abielu lahutamisel. Kuna kohus jagab vara
  12. aastal, siis jagamisele tuleb kohaldada kehtiva PKS § 37 lg-t 3 koos asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-ga
  13. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kuna kostja ei ole tähtaegselt vastuhagi esitanud (vt tl 66 ja tl 67), siis saab kohus ühisvara jagada vaid hagis taotletaval viisil. II Pooled ei vaidle ka järgmise üle: - ühisvara hulka kuulub kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx, tl 10, tl 65 pöördel), - ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja Xxxx AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt, millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 38 018.50 eurot (tl 4247, tl 66 pöördel); - ühisvara hulka kuulub purjekas ehk väikelaev xxxx (reg nr xxxx, tl 32, tl 66), - ühisvara hulka kuulub sõiduk xxxx (reg nr xxxx, tl 11), mille väärtus on 2000.00 eurot ning mis jagamise tulemusena jääb hagejale nii, et hageja kostjale omandi kaotamise eest hüvitist ei tasu (tl 66 pöördel); - Xxxx AS-i väärtpaberikontol nr xxxx olevad väärtpaberid, mis jagamise tulemusena jäävad ½ hageja omandisse ning ½ kostja omandisse (tl 66). III Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja taotlusele kalduda kinnistu jagamisel kõrvale poolte võrdsusest. PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest, mis omakorda võimaldab arvestada enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p-s 3 sätestatud osade võrdsusest kõrvalekallet. 3 Kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute nr 6255, mille on koostanud ja tõestanud 01.09.2006 Tallinna notar S. V. (tl 12-16) on tõendatud, et hageja müüs enda ainuomandisse kuuluva kinnistu Xxxx 2 500 00.00 Eesti krooniga. Hageja on Xxxx AS-i 07.09.2006 maksekorraldusega (tl 23) tõendanud, et tasus 2 150 000.00 Eesti krooni Tallinna notar H. M.e kontole selgitusega: „Xxxx ostmiseks“. Hüpoteekide üleandmise lepingu, tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe, kinnistu müügilepingu, kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu, asjaõiguslepingute ja kinnistamisavalduste nr 9413, mille on koostanud ja tõestanud 08.09.2006 Tallinna notar H. M. (tl 17-22) on tõendatud, et pooled ostsid ühisomandisse kinnistu Xxxx hinnaga 3 700 000.00 Eesti krooni. Lepingu p 2.3 järgi olid ostjad ostuhinnast 2 150 000.00 Eesti krooni hoiustatud notari notarikontole. Eelnenuga on tõendatud, et hageja panustas Xxxx kinnistu ostu oma lahusvara arvelt 2 150 000.00 Eesti krooni ulatuses. Kostja väited, et tema on samuti oma lahusvara arvelt Xxxx kinnistu ostu panustanud on paljasõnalised ja tõendamata. Kuna Xxxx kinnistu osteti 3 700 000.00 Eesti krooni eest ning hageja panustas oma lahusvara arvelt kinnistu ostu 2 150 000.00 Eesti krooni ulatuses, s.o 58% ulatuses, siis on hageja osaks 79% kinnistust (58% ainupanus + 1/2 42% ühispanusest) ja kostja osaks on 21% kinnistust. Poolte vahel puudub vaidlus, et Xxxx kinnistu väärtus on 194 000.00 eurot (tl 65 pöördel ja tl 66). Seega on hageja osa ühisomandist 153 260.00 eurot (79%) ja kostja osa 40 740.00 eurot (21%). Kuna kohus saab ühisvara jagada vaid viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis ning kostja vastuhagi tähtaegselt esitanud ei ole, siis jätab kohus kinnistu hagejale ning kohustab hagejat tasuma kostjale omandi kaotamise eest hüvitist 40 740.00 eurot. IV Järgnevalt annab kohus hinnangu ülejäänud vara väärtusele. Vaidlus puudub selles, et ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja Xxxx AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt, millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 38 018.50 eurot (tl 42-47). Samuti selles, et hageja soovib ühiskohustuse enda kanda jätmist (tl 66 pöördel). Seega on jääb hageja kanda mh ½ kostja kohustusest, s.o 19 009.25 eurot. Nimetatut tuleb arvestada hüvitise määramisel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ühisvara hulka kuulub purjekas ehk väikelaev xxxx (reg nr xxxx, tl 32). Samuti selles, et ühisvara jagamise tulemusena jääb laev hagejale (tl 66). Küll aga vaidlevad pooled laeva väärtuse üle. Hageja sõnul on selleks 4000.00 eurot. Kostja nimetatuga ei nõustu ning leiab, et väärtus on suurem: 10 300.00 eurot kuni 12 000.00 eurot (tl 66, tl 79 pöördel). Hageja on möönnud, et proovis sõidukit müüa 14 000.00 euroga, kuid see ebaõnnestus (tl 66). Seejärel on see müügis 10 000.00 euroga (tl 79). Samas on hageja ise kinnitanud, et väikelaev osteti 10 000.00 euro eest (tl 66 pöördel). Hageja kinnitas kohtule, et ta ei soovi väikelaeva turuväärtust hinnata ega asjas ekspertiisi läbi viia (tl 76). Eelnenut arvesse võttes leiab kohus, et väikelaev xxxx (reg nr xxxx) väärtuseks tuleb lugeda 10 000.00 eurot. Kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et väärtus oleks sellest väiksem, sh 4000.00 eurot. Samuti on algul hageja seda ise hinnanud 14 000.00 euro suuruse müügihinna vääriliseks. Vaidlus puudub selles, et sõiduk jääb hageja omandisse. Seega tuleb hageja hüvitada kostjale omandi kaotamise eest ½ väärtusest, s.o 5000.00 eurot. 4 Vaidlus puudub ka selles, et ühisvara hulka kuulub sõiduk xxxx (reg nr xxxx, tl 11), mille väärtus on 2000.00 eurot ning mis jagamise tulemusena jääb hagejale nii, et hageja kostjale omandi kaotamise eest hüvitist ei tasu (tl 66 pöördel). Vaidlus puudub selles, et Xxxx AS-i väärtpaberikontol nr xxxx olevad väärtpaberid kuuluvad ühisvara hulka ning need jäävad jagamise tulemusena ½ osas hageja omandisse ning ½ osas kostja omandisse (tl 66). V Seejärel analüüsib kohus teisi hageja nõudeid. Hageja taotleb poolte vahel laenukohustuse summas 10 000.00 eurot jagamist, milles pooltele andis laenu nende alaealine tütar ning jagamise tulemusena tuleks kostjal tasuda hagejale 5000.00 eurot. Kostja sõnul puudub neil selline ühiskohustus. Kohus on selgitanud hagejale, et nõuet tuleb tõendada (tl 66 pöördel). Hageja ei ole selle ühiskohustuse olemasolu kohta esitanud ühtegi tõendit. Seega jääb rahuldamata hageja nõue jagada ühisvarana laenukohustus 10 000.00 eurot. Hageja tasus enda pangakontolt tehingu eel notarikontole notaritasu 9170.10 Eesti krooni (586.08 eurot) ja riigilõivu 7260.00 Eesti krooni (464.00 eurot), s.o kokku 16 430.10 Eesti krooni (1050.08 eurot). Selle tõendamiseks on hageja esitanud maksekorraldused nr 87 ja 88, 08.09.2006 (tl 30, tl 31). Nende järgi on maksjaks hageja. Tol ajal olid pooled abielus ning nende vara suhtes, sh kontodel oleva raha osas, kehtis ühisvararežiim. Järelikult tuleb eeldada, et hageja tasus notaritasu ja riigilõivu ühisvara arvelt. Hageja nõue, mõista kostjalt kinnistu omandamisega seotud kuludest ½, s.o 525.00 eurot, jääb rahuldamata. VI Seega tuleb jagada poolte ühisvara järgmisena: - kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) väärtusega 194 000.00 eurot jätta hageja ainuomandisse; - ühiskohustus poolte ja Xxxx AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt summas 38 018.50 eurot määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; - purjekas ehk väikelaev xxxx (reg nr xxxx) väärtusega 10 000.00 eurot jätta hageja ainuomandisse; - sõiduk xxxx (reg nr xxxx) väärtusega on 2000.00 eurot jätta hageja ainuomandisse nii, et hageja kostjale omandi kaotamise eest hüvitist ei maksa; - Xxxx AS-i väärtpaberikontol nr xxxx olevad väärtpaberid jätta ½ osas hageja omandisse ning ½ osas kostja omandisse; - mõista hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest 26 730.75 eurot (hüvitis kinnistu osa kaotamise eest 40 740.00 eurot – ½ laenukohustusest vabanemine 19 009.25 eurot + hüvitis väikelaeva osa kaotamise eest 5000.00 eurot). VII Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et O. G.i hagi J. G.i vastu ühisvara jagamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus jagab O. G.i ja J. G.i ühisvara järgmiselt: - jätab kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) hageja ainuomandisse; - määrab ühiskohustuse poolte ja Xxxx AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevalt summas 38 018.50 eurot poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; - jätab purjeka ehk väikelaeva xxxx (reg nr xxxx) hageja ainuomandisse; - jätab sõiduki xxxx (reg nr xxxx) hageja ainuomandisse; - jätab Xxxx AS-i väärtpaberikontol nr xxxx olevatest väärtpaberitest ½ hageja omandisse ning ½ kostja omandisse. 5 Kohus mõistab välja O. G.ilt hüvitise enamsaadud ühisvara eest 26 730.75 eurot J. G.i kasuks. VIII Kohus selgitab pooltele, et ühisomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb ühisomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. TMS § 21 kohaselt ei või kohtutäitur juhul, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Seega tuleb kohustada kostjat omandi üleandmise kohustusega samaaegselt välja maksma hagejale hüvitis omandi kaotamise eest. Ühisomandi lõpetamise kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandi lõpetamisel on KRS § 34 1 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teised ühisomanikud. Hageja taotluse alusel ja kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 341lg-ga 8 asendab kohtuotsus kostja tahteavaldust kinnistu jagamiseks hageja soovitud kujul. Kohus loeb tuvastatuks kostja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse osale kinnistust kinnistu asukohaga Xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx hagejale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx II jaos senise kande poolte kohta kustutamiseks ja omanikuna hageja sissekandmiseks. Samaaegselt omandi kaotamisega tuleb kostjale välja maksta hüvitis. Kohus ei pea põhjendatuks määrata hagejale hüvitise väljamõistmiseks tähtaeg ega sellega seoses kohustada kostjat vabastama tema kasutuses olev kinnistu, sest kohus on sidunud omandi kaotuse hüvitise väljamaksmisega. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus hageja menetluskulud hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. Arvestades asjaolu, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele, ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude jaotamist hageja taotletud TsMS § 164 lg-s 2 sätestatud viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.