1-21-3017/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3017 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Kairit Paimre katseaja pikendamiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Süüdimõistetu Kairit Paimre isikukood: 48805196522; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Kairit Paimrele Tartu Maakohtu 14.05.
2. a otsusega määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 14.01.
3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTUMÄÄRUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 14.05.
5. a otsusega tunnistati Kairit Paimre süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. See karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui K. Paimre ei pane katseajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 01.06.
6. K. Paimre katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 14.05.2021 ja lõpeb 14.11.
8. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 30.11.2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pikendada K. Paimre katseaega 2 kuu võrra, sest K. Paimre ei allunud 11.10.2021, 28.10.2021 ja 01.11.2021 kriminaalhooldusametniku kontrollile. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 1 2.
9. K. Paimre kriminaalhooldus algas 01.06.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 09.06.
10. Sel kohtumisel selgitati K. Paimrele kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja tingimuste rikkumise võimalikke tagajärgi. K. Paimrel on esinenud probleeme seoses registreerimiskohustuse täitmisega. Nimelt ei ilmunud K. Paimre 25.06.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ei ilmunud K. Paimre 17.09.2021 kriminaalhooldusosakonda vestlusele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik teise kirjaliku hoiatuse. K. Paimre ei ilmunud ka 20.09.
11. a kohtumisele, kuid kriminaalhooldusametnik ei käsitle seda rikkumisena, vaid piirdus põhjaliku vestlusega. K. Paimre lubas oma käitumist muuta. 2.
12. Vaatamata eelnevale, leppis kriminaalhooldusametnik K. Paimrega kokku kodukülastuse tema uues soovitud elukohas (s.o xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx) 11.10.2021, kuid K. Paimre ei viibinud kokkulepitud ajal kohal ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku takistavatest asjaoludest. Seejärel ei helistanud K. Paimre 28.10.2021 kokkulepitud ajal kriminaalhooldusametnikule ega teatanud, kas ta asub elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ning kui kriminaalhooldusametnik saatis K. Paimrele 29.10.2021 e-kirja korraldusega anda hiljemalt 01.11.2021 teada, kas K. Paimre soovib asuda elama aadressile Petseri 8-28 või mitte, ei vastanud K. Paimre tähtaegselt ametnikule. K. Paimre vastas alles 05.11.2021 pärast seda, kui ametnik oli talle helistanud ja e-kirja meelde tuletanud. Kokkuvõtlikult rikkus K. Paimre 3 korda KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile. 2.
13. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis K. Paimre, et ta ei viibinud 11.10.2021 kokkulepitud kodukülastuse ajal kohal, sest tema silm oli sinine. K. Paimre ei helistanud 29.10.2021 kriminaalhooldusametnikule, sest tal tekkis emaga tüli ja ta soovis omaette olla. Ning K. Paimre ei vastanud tähtaegselt ametniku 29.10.
14. a e-kirjale, sest märkas seda alles 04.11.
15. Kriminaalhooldusametnik märgib, et seega oleks K. Paimre saanud juba 04.11.2021 ametniku e-kirjale vastata, kuid ta tegi seda alles siis, kui ametnik talle 05.11.2021 helistas ja e-kirja meenutas. 2.
16. K. Paimre on puuduva töövõimega isik kuni 19.12.2022, tal on raske puue ja ta saab ambulatoorset psühhiaatrilist ravi. K. Paimre töötab alates 01.09.2021 RRLektus AS-is ega ole katseajal uusi süütegusid toime pannud.
17. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb K. Paimre katseaega pikendada 2 kuu võrra, s.o kuni 14.01.
18. Vangistuse täitmisele pööramine pole põhjendatud, sest K. Paimre viibib kriminaalhooldusel esimest korda ja katseaja pikendamine annaks talle selge signaali, et iga järgnev rikkumine võib päädida karistuse täitmisele pööramisega. Seega tuleks K. Paimrel oma käitumist muuta, kui ta soovib kanda karistust vabaduses. K. Paimre motivatsioon seaduskuulekaks eluviisiks on kõikuv ning ta vajab täiendavat toetust ja järelevalvet. Kohtu seisukoht
19. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või 2 ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
20. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb kontrollnõude rikkumise tõttu süüdimõistetule määratud katseaja pikendamist.
21. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud osaliselt. Erakorralisele ettekandele lisatud kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtte kohaselt lepiti 04.10.
22. a registreerimiskohustuse täitmisel kokku, et kriminaalhooldusametnik teeb K. Paimre elukohas kodukülastuse 11.10.2021 kell 09:00 (tl 13). Nähtuvalt kodukülastuse lehelt ei õnnestunud kokkulepitud päeval siiski kodukülastust teha, sest koputuse peale ei avanud keegi ust (tl 9). K. Paimre märkis kriminaalhooldusametnikule saadetud e-kirjas, et tema elukaaslane lõi teda 10.10.2021, mistõttu oli silm sinine (tl 20).
23. KarS § 75 lg 1 p 3 järgi on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal muu hulgas alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Eelnevast tulenevalt peab süüdimõistetu tagama, et kriminaalhooldaja saaks tema suhtes kontrolli läbi viia. Juhul, kui on kokku lepitud kodukülastuse aeg, peab süüdimõistetu viibima sel ajal oma elukohas. Kuna K. Paimre ei viibinud 11.10.2021 kokkulepitud ajal oma elukohas, polnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kontrollida uue elukoha sobivust kriminaalhoolduseks.
24. Kohtu hinnangul polnud K. Paimrel mõjuvat põhjust, mis õigustas kriminaalhooldusametnikuga sõlmitud kokkuleppest kõrvale kaldumist. Tagamaks kriminaalhoolduse teostamine, on kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul oma elu korraldamisel kohustus valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis võimaldab kriminaalhooldusametnikul süüdimõistetu kohustuste täitmise üle järelevalvet teostada. Kuigi K. Paimre selgitustest nähtuvalt kasutas tema elukaaslane 10.10.2021 tema suhtes vägivalda, ei nähtu asja materjalist, et K. Paimre vigastused olid niivõrd tõsised, et ta vajas haiglaravi (s.o et tal polnud võimalik 11.10.2021 kodus viibida). Lahkudes kriminaalhooldusametnikuga kokku lepitud kodukülastuse ajaks kodust, rikkus K. Paimre KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust. Kuna K. Paimre teadis, et ta peab kokkulepitud ajal kodus viibima, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
25. Edasi nähtub kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõttest, et K. Paimre pidi 28.10.2021 kriminaalhooldusametnikule helistama ja täpsustama, kas ta asub püsivalt elama uuele aadressile (s.o xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx) või mitte, kuid ei täitnud kokkulepet. Samuti ei vastanud K. Paimre ametniku kõnedele (tl 10 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis K. Paimre, et tal on emaga probleemid ja kuigi ta elab ema korteris, ei soovi ta seal olla. K. Paimre ei vastanu ametniku kõnedele, sest soovis omaette olla (tl 22).
26. Kohtu hinnangul polnud K. Paimrel ka 28.10.2021 kriminaalhooldusametnikule helistamata jätmiseks mõjuvat põhjust. Nagu öeldud, on kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul kohustus teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita kriminaalhoolduse teostamiseks vajalikke kokkuleppeid. K. Paimre selgitustest ei nähtu asjaolusid, mis takistasid tal kriminaalhooldusametnikule helistada, vaid helistamata jätmine oli pelgalt K. Paimre eelistus. Selline käitumine kujutab endast KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustuse tahtlikku rikkumist. K. Paimre käitumise tõttu polnud kriminaalhooldusametnikul ülevaadet, kus K. Paimre elada soovib ja kus ta elama hakkab. 3
27. Ning viimaks saatis kriminaalhooldusametnik 29.10.2021 K. Paimrele e-kirja, andes korralduse teatada hiljemalt 01.11.2021, kas K. Paimre soovib asuda elama uuele aadressile või mitte, kuid K. Paimre ei vastanud tähtaegselt. K. Paimre selgitas 05.11.2021, et uued psühhiaatrilised ravimid tegid ta uimaseks, ta harjus uute ravimitega ja märkas ametniku e-kirja alles 04.11.2021 (tl 23). Kriminaalhooldusametnik leiab, et seega oleks K. Paimre saanud juba 04.11.2021 ametniku e-kirjale vastata, kuid ta tegi seda alles siis, kui ametnik talle 05.11.2021 helistas ja e-kirja meenutas.
28. Kohtu hinnangul pole kriminaalhooldusametniku viimane etteheide põhjendatud. Kuna K. Paimre saab ambulatoorset psühhiaatrilist ravi ja üldteadaolevalt võib uute ravimitega harjumiseks kuluda aega, on usutavad K. Paimre selgitused, et ta märkas ravimite kõrvaltoimete tõttu ametniku e-kirja alles 04.11.
29. Mis puudutab kriminaalhooldusametniku väidet, et sel juhul oleks K. Paimre pidanud ametnikule vastama 04.11.2021, siis kohtule esitatud materjali kohaselt K. Paimre seda tegigi. Nimelt saatis K. Paimre 04.11.2021 kriminaalhooldusametnikule e-kirja, milles kinnitas, et tema alaline elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 39 pöördel). Kokkuvõtlikult rikkus K. Paimre KarS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust 2 korda, s.o 11.10.2021.2021 ja 28.10.
31. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on K. Paimre kriminaalhooldus kestnud veidi enam kui 7 kuud ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. K. Paimre ei ilmunud 25.06.2021 (s.o ca 1 kuu pärast kriminaalhoolduse algust) mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 09.07.2021 K. Paimrele esimese kirjaliku hoiatuse (tl 28). Seejärel ei ilmunud K. Paimre kriminaalhooldusosakonda 17.09.2021 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast esimest kirjalikku hoiatust), mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 24.09.2021 teise kirjaliku hoiatuse (tl 30). Praeguses asjas selgus, et K. Paimre ei allunud 11.10.2021 ja 28.10.2021 (s.o ca 2 nädalat pärast teist kirjalikku hoiatust) 2 korda kriminaalhooldusametniku kontrollile.
32. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et K. Paimre on rikkunud kriminaalhoolduse esimese 5 kuu jooksul korduvalt erinevaid kriminaalhoolduse nõudeid – ta ei ilmunud 2 korda kriminaalhooldusosakonda ega allunud 2-l korral kriminaalhooldusametniku kontrollile. Arvestades K. Paimre selgitusi, on kohtu hinnangul kriminaalhoolduse nõuete rikkumise põhjuseks eeskätt tema vastutustundetu suhtumine, s.o K. Paimre ei võta kriminaalhoolduse nõudeid piisavalt tõsiselt. Kuna kriminaalhoolduse vältimatu eeldus on süüdimõistetu valmisolek teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd, tuleb K. Paimrel seega katseaja edukaks läbimiseks ja vangistuse vältimiseks oma käitumist muuta. Pidades silmas, et K. Paimre on jätkanud kriminaalhoolduse nõuete rikkumist ka pärast kriminaalhooldusametniku korduvaid hoiatusi, tuleb viimastele rikkumistele reageerida nõudlikumalt.
33. Lähtudes ülal toodust, pikendab kohus KarS § 74 lg 4 alusel K. Paimre katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 14.01.
34. K. Paimrel on võimalik edasise katseaja jooksul näidata, et ta suhtub edaspidi kriminaalhoolduse nõuetesse tõsisemalt ja pingutab katseaja eduka läbimise nimel. Juhul, kui K. Paimre ei tee käesolevast määrusest vajalikke järeldusi ega muuda oma suhtumist, võib kohus edaspidi talle karistuseks mõistetud karistuse täitmisele pöörata. (allkirjastatud digitaalselt) 4