1-20-202/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-202 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Indrek Leiuse katseaja pikendamiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaahooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Süüdimõistetu Indrek Leius isikukood: 38301066514; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Indrek Leiusele Tartu Maakohtu 21.01.
2. a otsusega määratud ja Tartu Maakohtu 04.11.
3. a määrusega pikendatud katseaega täiendavalt 3 kuu võrra, s.o kuni
4. juunini
5. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTUMÄÄRUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 21.01.
7. a otsusega tunnistati Indrek Leius süüdi KarS § 213 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et I. Leiusel tuleb ära kanda veel 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. I. Leius pidi kohe ära kandma 14 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1-3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 3 kuud ja 13 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui I. Leius ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest. Kohtuotsus jõustus 06.02.2020 ja I. Leius kandis šokivangistust 27.02.-12.03.
8. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 21.01.2020 ja pidi lõppema 21.01.
9. 1
10. Tartu Maakohtu 04.11.
11. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel I. Leiuse katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 21.03.2022, sest I. Leius ei ilmunud 28.09.2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Määrus jõustus 26.11.
13. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 30.11.2021 Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pikendada I. Leiuse katseaega täiendavalt 3 kuu võrra (s.o kuni 21.06.2022), sest I. Leius tarvitas narkootikume. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
14. I. Leiuse kriminaalhooldus algas 06.02.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 17.02.
15. Sel kohtumisel selgitati I. Leiusele kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja tingimuste rikkumise võimalikke tagajärgi. I. Leius viibis 06.-12.02.2020 kriminaalhooldusametniku loata väljaspool Eesti Vabariiki ega ilmunud 10.02.2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ei ilmunud I. Leius 06.07.2020 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik teise kirjaliku hoiatuse. I. Leius ei ilmunud ka 28.09.2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest pikendati Tartu Maakohtu 04.11.
16. a määrusega I. Leiuse katseaega 2 kuu võrra. 3.
17. Pärast 28.09.2020 on I. Leius täitnud registreerimiskohustust üldiselt korrektselt. Ta jättis küll 22.04.2021 registreerimisele ilmumata, põhjendades seda unustamisega, kuid kriminaalhooldusametnik piirdus põhjaliku vestlusega ja I. Leius lubas olla edaspidi hoolikam. I. Leius pole pannud katseajal toime uusi süütegusid, töötab Soome Vabariigis Inovexia OÜ-s asbesti eemaldajana ja on tasunud käesoleva kriminaalasja menetluskulud. 3.
18. Kriminaalhooldusametnikud kontrollisid 04.11.2021 I. Leiuse elukohas kriminaalhoolduse nõuetest kinnipidamist ja indikaatorvahend reageeris positiivselt metamfetamiinile. Samuti nähtub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi arvamusest, et I. Leiuse uriinist leiti amfetamiini ja metamfetamiini jääke. Seega rikkus I. Leius talle KarS § 75 lg 2 p 21 alusel pandud narkootiliste ainete tarvitamise keeldu. I. Leius märkis kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses, et jõi 03.11.2021 venna energiajoogi pudelist jooki, millesse võis olla lisatud amfetamiini. Vend tarvitab narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. I. Leius ei tõmmanud teadlikult midagi ninna ega suhu. 3.
19. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb pikendada I. Leiuse katseaega täiendavalt 3 kuu võrra, s.o kuni 21.06.
20. I. Leiuse motivatsioon seaduskuulekaks eluviisiks on kõikuv ning ta vajab täiendavat toetust ja järelevalvet. Vangistuse täitmisele pööramine pole veel põhjendatud. Kohtu seisukoht
21. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või 2 ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
22. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumise puhul ning olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb kontrollnõude rikkumise tõttu süüdimõistetule määratud katseaja pikendamist.
23. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti 04.11.2021 kell 20:03 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx I. Leiuse joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ning reageeris metamfetamiinile (tl 28). Samuti nähtub joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, et 04.11.2021 kell 21:05 võeti AS-is Lõuna-Eesti Haigla I. Leiuselt uriini ning 11.11.
24. a uuringuakti nr 1643T kohaselt leiti I. Leiuse uriinist amfetamiini ja metamfetamiini (tl 29 pöördel). I. Leius märkis narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollis, et ta pole narkootikume tarvitanud (tl 28 pöördel) ja selgitas 08.11.2021 kriminaalhooldusametnikule kirjalikult, et ta jõi 03.11.2021 venna energiajooki, millesse võis olla lisatud amfetamiini. Vend on tarvitaja. I. Leius pole teadlikult ninna ega suhu tõmmanud (tl 31).
25. Arvestades 11.11.
26. a uuringuaktis nr 1643T märgitut, on kohtu hinnangul tõendatud, et 04.11.2021 oli I. Leiuse organismis narkootikume, s.o amfetamiini ja metamfetamiini. Kuna I. Leius tunnistati Tartu Maakohtu 21.01.
27. a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi süüdi muu hulgas selles, et ta juhtis 29.09.2019 mootorsõidukit, olles amfetamiini tarvitanud, on äärmiselt kaheldavad I. Leiuse poolt praeguses asjas antud selgitused, et 03.11.2021 sattus sama narkootikum (s.o amfetamiin) I. Leiuse organismi tema teadmata. Kuid isegi juhul, kui pidada I. Leiuse selgitusi usaldusväärseks ja asuda seisukohale, et ta ei tarvitanud narkootikume teadlikult, nähtub I. Leiuse selgitustest siiski, et tema vend tarvitab narkootikume ja et I. Leius jõi 03.11.2021 venna energiajooki, kuhu võis olla lisatud amfetamiini. Pidades silmas, et I. Leiusel on katseajal keelatud narkootikume tarvitada, on tal lisaks teadlikust tarvitamisest hoidumisele kohustus ka mõistlikkuse piirides tagada, et ta ei tarvitaks narkootikume ettevaatamatusest. Kuna I. Leius teadis, et tema vend tarvitab narkootikume, pidi I. Leius suhtuma seega venna jookide tarvitamisse erilise ettevaatlikkusega, et vältida narkootikumide sattumist enda organismi. Käitudes (teiste) narkootikumide tarvitajatega suhtlemisel vastutustundetult katseajaks pandud narkootikumide tarvitamise keelu suhtes, rikkus I. Leius kohtu hinnangul KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud kohustust ettevaatamatusest.
28. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on I. Leiuse kriminaalhooldus kestnud ca 1 aasta ja 11 kuud ning kohus vaatab läbi teist erakorralist ettekannet. I. Leius viibis 10.02.2020 (s.o 4 päeva pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusametniku loata välisriigis ega ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik I. Leiusele 17.02.2020 esimese kirjaliku hoiatuse (tl 15 pöördel). Seejärel ei ilmunud I. Leius 06.07.2020 (s.o veidi enam kui 5 kuud pärast esimest kirjalikku hoiatust) taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 21.09.2020 teise kirjaliku hoiatuse (tl 16 pöördel). Vaatamata eelnevale, ei ilmunud I. Leius kriminaalhooldusosakonda ka 28.09.2020 (s.o 1 nädal pärast teist kirjalikku hoiatust), mille eest pikendati Tartu Maakohtu 04.11.
29. a määrusega I. Leiuse katseaega 2 kuu võrra. Kohtumäärus jõustus 26.11.
30. Praeguses asjas selgus, et I. Leius tarvitas 03.11.2021 (s.o veidi enam kui 11 kuud pärast eelmise kohtumääruse jõustumist) narkootikume. 3
31. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et I. Leius on katseajal rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, kusjuures eeskätt on rikkumiste põhjuseks tema vastutustundetu käitumine. Nimelt nähtub asja materjalist, et kuigi I. Leius väitis kriminaalhooldusametnikule, et tal pole võimalik haigestumise tõttu 06.07.2020 kriminaalhooldusosakonda ilmuda, ja teadis, et ta peab esitama ametnikule arstitõendi, ei pöördunud I. Leius siiski kohe arsti poole, vaid küsis tõendit alles 24.07.2021 (s.o ca 3 nädalat hiljem), mil arst arusaadavatel põhjustel enam tõendit ei väljastanud (tl 22 pöördel-23). Seejärel ei ilmunud I. Leius 28.09.2020 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, sest tal polnud esitada kontoväljavõtet (tl 11) ning I. Leius ei ilmunud 22.04.2021 uuesti kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, sest ta unustas (tl 33). Nagu öeldud, selgus praeguses asjas, et I. Leius rikkus 03.11.2021 kohusetundetu käitumise tõttu (s.o ettevaatamatusest) narkootikumide tarvitamise keeldu.
32. Pidades silmas, et I. Leius pole pärast kriminaalhoolduse algust rohkem kriminaalhooldusametniku loata väljaspool Eesti Vabariiki viibinud, on pärast maakohtu eelmise määruse jõustumist rikkunud katseaja nõudeid suhteliselt harva ja rikkus 03.11.2021 narkootikumide tarvitamise keeldu esimest korda, nähtub I. Leiuse käitumisest samas, et ta soovib üldiselt teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja on huvitatud katseaja edukast läbimisest. Samuti iseloomustavad I. Leiust positiivselt asjaolud, et ta töötab ametlikult ja on tasunud süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud. Seetõttu saab I. Leiusele anda täiendava võimaluse jätkata elu vabaduses ja kinnistada kriminaalhooldusametniku abiga õiguskuulekat käitumist.
33. Lähtudes ülal toodust, pikendab kohus KarS § 74 lg 4 alusel I. Leiuse katseaega täiendavalt 3 kuu võrra, s.o kuni 21.06.
34. I. Leiusel on katseaja jooksul võimalik näidata, et ta suhtub edaspidi kriminaalhoolduse nõuetesse tõsisemalt, ja katseaja pikendamine süvendab ka veendumust, et I. Leius on katseaja lõpuks loobunud lõplikult narkootikumide tarvitamisest. Juhul, kui I. Leius ei tee käesolevast määrusest vajalikke järeldusi ega muuda oma suhtumist, võib kohus edaspidi talle karistuseks mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 13 päevase vangistuse täitmisele pöörata. (allkirjastatud digitaalselt) 4