4-21-4413 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tal

) § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks Kristjan Varts, isikukood: 39706055211; xxx kodanik; elukoht: xxx; töökoht: xxx kaks kehtivat väärteokaristust Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060; e-post: pohja@politsei.ee RESOLUTSIOON Maakohus, lahendanud väärteoasjas esitatud kaebuse kirjalikus menetluses ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2 ja §-dest 133-135, otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.11.2021 otsus väärteoasjas nr 2317,21,007983, millega Kristjan Vartsi karistati liiklusseaduse (

) § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, osaliselt, s.o karistuse määra ja liigi osas. 2. Teha uus otsus, millega Kristjan Vartsi karistada

§ 227lg 2 alusel mootorsõiduki B-kategooria juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Mootorsõiduki B-kategooria juhtimise õiguse äravõtmise kahekuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.
3. Otsuse koopia saata Kristjan Vartsile ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 4-21-4413 VÄÄRTEOETTEHEIDE Kristjan Vartsile heidetakse väärteoasjas nr 2317,21,007983 ette seda, et ta 19.10.2021 kell 11.25 Tallinnas Paldiski maanteel juhtis mootorsõidukit xxx (reg.märk xxx) asulasisesel teel kiirusega 78 +/- 3 km/h, ületades suurimat antud teelõigul lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 25 km/h võrra. Oma tegevusega rikkus Kristjan Varts

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kohtuvälise menetleja 10.11.2021 otsusega karistati Kristjan Vartsi

§ 227lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

1. Otsuse peale esitas menetlusalune isik 17.11.2021 kaebuse, mida täpsustas 18.11.
2. Kaebuses palub Kristjan Varts asendada talle määratud karistus rahatrahviga või vähendada juhtimisõiguse äravõtmise aega ühe kuuni. Tal on vaja juhilube, sest elab xxx ja käib Tallinnas tööl, ta on pere põhiline ülalpidaja ning tema ülalpidamisel on lisaks elukaaslasele väikesed lapsed. Kaebaja saab aru tehtud veast, tegi sellest vajalikud järeldused ja kahetseb teo toimepanemist. Kristjan Varts nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. Kohtuväline menetleja nõustus samuti asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta leidis, et kaebaja süü on tõendatud ja tegu õigesti kvalifitseeritud. Menetlusalune isik oli teadlik kiiruse ületamisest. Kristjan Varts on esitanud oma majanduslikku olukorda kajastavad dokumendid, millest nähtuvalt on tema keskmine väljaminek 815,63 eurot ja arvestades tema sissetulekut on ta võimeline rahatrahvi maksma. Samas on tal varasemast ajast kaks kehtivat liikluskaristust, mille eest on määratud rahatrahvid, kuid see ei ole sundinud teda liiklusreegleid järgima. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist. Samas märgib kohtuväline menetleja, et kuivõrd isik on kiirust ületanud üksnes B-kategooria mootorsõidukiga ja tal on ekskavaatorijuhi ametis vaja C- ja T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, siis on võimalik kohtul teha uus otsus ning võtta Kristjan Vartsilt üksnes B-kategooria juhtimisõigus. Kaebaja taotlus rahatrahvi kohaldamiseks või juhtimisõiguse äravõtmise perioodi muutmiseks ei ole põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 227

lg 2 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

§ 15lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.

1. Politseitöötajast tunnistaja E G ütluste kohaselt teostasid nad 19.10.2021 koos patrullpolitseinik E T liiklusjärelevalvet Tallinnas Paldiski maanteel, kui kell 11.25 mõõtsid Rannamõisa tee suunas liikuva xxx registreerimisnumbriga xxx kiiruseks 78 km/h +/- 3 km/h. Tunnistaja peatas sõiduki ning sõidukijuhiks osutus Kristjan Varts. Eeltoodud tunnistaja ütlused haakuvad videosalvestises nähtuga ja selle andmete väljatrükiga, millest nähtuvalt oli eelmainitud sõiduki maksimumkiirus Paldiski maanteel 50 km/h sõidukiirusega alal 78 km/h. Ka menetlusalune isik ise tunnistab väärteoetteheites kirjeldatud ajal ja kohas kiiruse ületamist.
2. Kohus loeb uuritud videosalvestiste ja selle alusel kogutud materjalidega, tunnistaja E G ja K V ütlustega tõendatuks, et menetlusalune isik ületas 19.10.2021 kella 11.25 ajal Tallinnas Paldiski maanteel mootorsõidukit juhtides kiirust. Kiirust mõõdeti mõõturiga LE0455, mis on kiirusmõõturi taatlustunnistuse järgi töökorras ning mõõtja E G on Politsei- ja Piirivalveameti tõendist nähtuvalt läbinud seadme kasutamiseks vajaliku pädeva mõõtja koolituse. Lubatud suurim sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h. Kuivõrd lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse kiirusmõõturi tulem, millest lahutatakse laiendmääramatus ning 2 4-21-4413 78 km/h mõõdetud kiiruse puhul on see +/-3 km/h1, ületas Kristjan Varts lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h (75 km/h – 50 km/h = 25 km/h). Seega rikkus menetlusalune isik Kristjan Varts

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ja täitis oma tegevusega

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.

7.

§ 227

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Praegusel juhul ilmneb videosalvestusest, et teo toimepanemise ajal olid liiklus- ja ilmastikuolud head, st ilm oli sademeteta, tee kuiv ja väljas valge. Kristjan Varts selgitas ülekuulamisel, et ta ei tajunud sõiduki kiirust, kuivõrd sõitis ühtlases sõiduvoos. Videosalvestusest nähtuvalt ei vasta tema selgitused aga tõele, sest Kristjan Vartsi juhitud mootorsõiduk liikus teistest sõidukitest eespool ning videosalvestuse ajal vahe teiste samas suunas liikuvate autodega suureneb tunduvalt. Kohtu hinnangul on 25 km/h kiiruse ületamine sedavõrd oluline, et see on heades ilmastiku- ja liiklusoludes tajutav igale teed jälgivale sõidukijuhile varasema sõidukogemuse põhjal ka siis, kui parasjagu spidomeetrit ei vaadata. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte näitab, et juhtimisõigus on Kristjan Vartsil alates 10.12.

1. Enda sõnul kasutab ta sõidukit igapäevaselt xxx Tallinna tööl käimiseks. Arvestades kaebaja juhistaaži ja sõiduauto kasutuskogemust ning sündmuse ajal valitsevaid häid ilmastiku- ja liiklusolusid, pidi Kristjan Varts vähemalt võimalikuks pidama, et tema juhitus sõiduk liigub kiiremini, kui antud teelõigul lubatud. Kuna ta spidomeetrit ei jälginud, siis järelikult ta ka aktsepteeris (möönis), et sõiduk liigub lubatust kiiremini. Seega on Kristjan Varts talle etteheidetava väärteoteo toime pannud tahtlikult, vähemalt kaudse tahtluse vormis.
2. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegu vastab

§ 227lg 2 koosseisule.

Isiku süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 9. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis on

§ 227

lg 2 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuks.

1. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole Kristjan Vartsi puhul otstarbekas ega kohaldatav, sest see ei aitaks ära hoida uute süütegude toimepanemist. Menetlusalust isikut on karistusregistri andmetel karistatud viimase aasta jooksul kahel korral sõidukiiruse ületamise eest rahatrahviga. Mõistetud karistus ei ole aga taotletud eesmärki täitnud, sest vaatamata varasematele rahatrahvidele on ta jätkanud samalaadseid rikkumisi. Kristjan Varts on kohtule esitatud kaebuses kirjutanud, et saab aru tehtud veast, on teinud sellest vajalikud järeldused ja kahetseb teo toimepanemist. Samasisulise kirja on ta kirjutanud kohtuvälisele menetlejale ka pärast 05.08.2021 toimepandud rikkumist. Eelmisest väärteootsusest (asjas nr 2590,21,003107) nähtub, et menetleja arvestas Kristjan Vartsi kahetsusega ja karistas teda rahatrahviga. See ei hoidnud aga kaebajat ära uut kiiruseületamist toime panemast. Seega on vajalik Kristjan Vartsi mõjutada õiguskuulekusele teiseliigilise karistusega, st juhtimisõiguse äravõtmisega. Kui kaebaja leiab, et talle on juhiloa olemasolu eluks vajalik, siis peab ta oma liikluskäitumisele esitama kõrgemaid nõudmisi. Kaebaja ei ole seda siiani teinud ning on lootnud menetlejale avaldusi kirjutades soodsamat karistust.
2. Kohtu hinnangul on Kristjan Vartsi süü talle etteheidetavas sõidukiiruse ületamises keskmisest väiksem. Sellele viitab asjaolu, et juhitud mootorsõiduki kiirus ületas lubatavat 25 km/h, mis jääb

§ 227

lg 2 sätestatud kiiruseületamine väärteokoosseisu (21-40 km/h) Vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 ja lisa

1. 1 3 4-21-4413 keskmisest määrast väiksemaks. Karistust kergendavaks asjaoluna on kohtuväline menetleja lugenud isiku kahetsust. Kohus ei pea kaebaja puhul kahetsuse avaldamist tema vastutust kergendavaks asjaoluks, sest ühe aasta jooksul kolmandat korda samasuguse teo toimepanemise puhul ei saa kahetsuse avaldamist pidada enam siiraks. Siiski on kohtuvälise menetleja kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmises määras juba isiku süü suurust arvestades liialt suur. Seega tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistust mõnevõrra vähendada.
2. Samas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Kristjan Vartsilt ei pea ära võtma kõiki tal olevate kategooriate mootorsõiduki juhtimise õigust. Arutataval ja ka eelnevatel juhtudel rikkus Kristjan Varts liiklusnõudeid B-kategooria sõidukiga. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest tulenevalt on Kristjan Vartsil lisaks B-kategooriale omistatud ka AM-, C1- ja T-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Töötajate registrist (TÖR) nähtuvalt töötab Kristjan Varts xxx. Seega on C1- ja T-kategooria juhtimisõigus talle tööks vajalik ning eripreventiivsest aspektist piisab Kristjan Vartsi mõjutamiseks ja

§-s 227 sätestatud tegude toimepanemisest hoidumiseks üksnes temalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisest.

1. Toodud seisukoht on kooskõlas Riigikohtu 30.04.2010 otsusega nr 3-1-1-26-10, millest nähtuvalt on kõrgem kohus leidnud, et karistusseadustik ja liiklusseadus võimaldavad võtta isikult ohutu liiklemisega seotud süütegude eest ära ka üksnes teatud kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse. Nimetatud lahendis selgitab kohus, et seaduste isikule soodsam tõlgendamine võimaldab individuaalsemat lähenemist igale rikkumisele ja selle toimepannud isikule, kuid juhtimisõiguse nö osaline äravõtmine peaks olema pigem erand. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud teha selline erand ning seetõttu võtab kohus Kristjan Vartsilt ära üksnes B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse. Selline lahendus hoiab ära edasised kiiruseületamised sõiduautoga, kuid võimaldab Kristjan Vartsil jätkata tööd mootorsõidukitega, mille juhtimine ei nõua B-kategooria juhtimisõigust.
2. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja 10.11.2021 otsuse osaliselt, s.o karistuse liigi ja määra osas ning teeb uue otsuse, millega võtab ära Kristjan Vartsilt kaheks kuuks B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4