Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. 10. Määrata V A kohustustest vabastamise menetluses V A usaldusisikuks A K (ik XXX) ning kohustada A Kt täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku/võlgniku kohustused menetluse kestel
ja 173 järgi: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelpool nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea aga usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Usaldusisikuna tuleb A Kl esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi 29.detsember 2021 – 28. detsember 2022 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt 29. detsember 2022. a. 11. Määrus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning pärast jõustumist määruse p 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 3. 4. 2 2-20-12271 Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (
Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt
lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite (
Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lõikele 1 (
Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (
31.10.2019 esitas V A pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohutustest vabastamise avalduse. 18.02.2020 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Pärn.
§-le
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus, tutvunud halduri aruandega, nõustub pankrotihalduriga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning V 3 2-20-12271 A (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 20.12.2021.a määruse alusel ükski võlausaldaja ega muu isik pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti ei tasunud. V A pankrot kuulutati välja
V A pankrotimenetluses müümisele kuulunud pankrotivara puudus ja pankrotivara moodustas võlgniku mittearestitavat sissetulekut ületanud sissetulek. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 4.2.
lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Aruandest nähtuvalt on V A maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu
Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. 5. Halduri tasu 5.1.
Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt
lg-le 3 ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankrotihaldur märgib esitatud aruandes, et haldur viis käesolevas menetluses läbi ja osales esimesel võlausaldajate üldkoosolekul ja nõuete kaitsmise koosolekul, tegeles nõuete kontrollimisega, suhtles võlgniku ja võlausaldajatega, andis kohtutäituritele korraldused lõpetada võlgniku vara suhtes toimunud täitemenetlused, viis läbi ja osales 15.03.2021 üldkoosolekul, suhtles AS-iga SEB Pank, et võlgnik saaks kasutada oma mittearestitavat sissetulekut, koostas
§-s 132 sätestatud aruande, 4 2-20-12271 jaotusettepaneku ja
Pankrotihaldur märgib, et halduril kulus eeltoodud ülesannete täitmiseks vähemalt 11 tundi. Arvestades pankrotihalduri tunnitasu suuruseks 66 eurot, palub haldur kohtul välja mõista pankrotihalduri tasu XXX, millele lisandub käibemaks summas X. Haldur palub tasu välja mõista OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn kasuks (büroo, mille kaudu haldur tegutseb) pankrotivara arvelt ja summas 584 eurot (lisandub käibemaks) anda korraldus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. 5.2. Kohus, tutvunud pankrotihalduri poolt esitatud tasu taotlusega, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Kohus arvestab siinjuures pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskuseid. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Pankrotihaldurile tasu määramise osas ei ole vastuväiteid esitatud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks XXX eurot (lisandub käibemaks), mis kuulub väljamõistmisele OÜ-le Advokaadibüroo Naur & Pärn, mille kaudu haldur tegutseb. 5.3.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Käesoleval juhul on pankrotihaldur esitanud kohtule menetlusabi taotluse ning märgib, et kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja
lg 11 alusel palub haldur määrata, et halduri tasu hüvitatakse sumas 584 eurot (lisandub käibemaks) riigi vahenditest. 5.
lg 1 sätestas, et halduril on lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. 6.2. Haldur esitas esmase kuluaruande koos jaotusettepanekuga 14.08.2020.a., mille kohus on 5 2-20-12271 kinnitanud 27.08.202.a määrusega. 6.3.
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused, mida tasu ei kata pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei ole veel kinnitanud ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. 6.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Martin Pärna tema pankrotihalduri kohustustest V A pankrotimenetluses. 8. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 8.1.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 8.2. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused kohtu hinnangul täidetud. V A esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 31.10.2019.a, koos avaldusega pankrotimenetluse alustamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ning avaldus sisaldab
Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise. 8.3.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohtule on esitatud võlgniku elukaaslase A K nõusoleku olla V A usaldusisikuks. Võlausaldajate 15.03.2021.a üldkoosoleku otsusest nähtuvalt otsustati, et haldur võib teha kohtule ettepaneku määrata usaldusisikuks A K. Eeltoodust tuleneval kohus määrab V A usaldusisikuks A K, kes on esitanud oma kirjaliku nõusoleku enda V A usaldusisikuks nimetamiseks. Kohus selgitab, et
lg-te 3 ja 4 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Kohustustest vabastamise menetluses peab usaldusisik
lg 2 alusel hoidma võlgnikult saadud 6 2-20-12271 maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tulenevalt
lg-st 2 peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 8.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.