Obsah (5)

§ 656§ 646§ 641§ 217§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 16. detsember 2021 Tsiviilasja number

) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu

1. novembri
2. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 3.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.

jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

§ 656

lg 1 p 1 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet. 2

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 4. Isik võib osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu (

§ 217lg 1).

Kostjal ei ole menetluses esindajat olnud.

1. septembri
2. a kohtuistungi protokollist (tl 25) nähtuvalt osales kostja istungil isiklikult virtuaalselt. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt esines istungi korraldamisel tehnilisi vigu, kostja ei saanud aru, mida räägitakse kohtusaalis ning kohtusaalis oli väga halvasti kuulda, mida räägib kostja, oli suur kaja (tl 25). Kohtunik selgitas, et kuna ei ole hästi aru saada, mida kostja räägib, ei ole võimalik istungiga edasi minna. Järgmisele istungile tuleb kostja kohale etapeerida (tl 25 pöördel). Maakohus palus
3. oktoobri
4. a kirjaga hagejat teavitada, millised on hageja menetluslikud taotlused (tl 27). Hageja vastas
5. oktoobril 2021, paludes teha asjas sisuline lahend ilma uut istungit korraldamata (tl 30). Kostjale sarnast päringut edastatud ei ole ning kostja seisukohta hageja
6. oktoobri
7. a menetlusdokumendi kohta küsitud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teist istungit asjas ei toimunud.
8. Igal isikul on nii PS §-st 24 kui ka

-st tulenevalt õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures, olla kohtu poolt ära kuulatud ning osaleda oma asja lahendamise juures. Õigusliku ärakuulamise tagamiseks peab kohus teatud olukordades selgitama menetlusosalisele ka asjaolude või tõendite esitamise vajadust. Kohtuistungi esemeks on põhimõtteliselt tsiviilõigusliku kohtuasja kogu sisu nii oma materiaalõiguslikust kui ka menetlusõiguslikust küljest. Kohtuistungil võivad pooled sõltuvalt menetlusstaadiumist, vastaspoole käitumisest ja kohtu selgitustest esitada taotlusi, tuua esile asjaolusid ja anda selgitusi, mis oma üksikasjades ei pruugi väljaspool tegelikku istungiolukorda olla kindlalt ettenähtavad (Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 20). Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse normi, jättes sisuliselt kohtuistungi pidamata ja kostja menetluslikku põhiõigust, jättes kostja ära kuulamata.
3. septembri
4. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei saanud kostja oma seisukohta avaldada tehniliste tõrgete tõttu ega kuulnud ka maakohtu selgitusi. Kostja sai pärast
5. septembri
6. a istungi õiguspäraselt eeldada, et asjas toimub teine istung, kuhu ta viiakse isiklikult kohale, kuid seda ei tehtud. Kostjalt ei ole muid seisukohti menetluse läbiviimise osas küsitud. Ringkonnakohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada. Tsiviilasja materjalidest ning esitatud apellatsioonkaebusest nähtuvalt on kostja soovinud koos abielu lahutamise nõudega lahendada ka ühisvara jagamise küsimust, mis on seadusega lubatav (PKS § 37 lg 1). Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et talle ei selgitatud vastava hagiavalduse esitamise ja riigilõivu tasumise kohustust vara jagamise soovi korral. Ringkonnakohus ei saa esimesena võtta menetlusse ja hakata lahendama nõuet, mida ei ole maakohus menetlenud. Seega tuleb asi saata tervikuna tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid ei hinda.
8. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

3 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4