Laenuandja kontrollis põhjalikumalt kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja sissetulekut, kohustusi, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni.
lause sätestab, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Piisava hoolsusega vastutustundliku laenamise nõude täitmist ei saa käsitleda positiivse tulemuse tagatisena tarbija hilisema maksevõime suhtes. Krediidi andmisel ja võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua tarbijale positiivset tulemust, samuti tarbija hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiandja või -vahendaja hooletuseks. Hageja hinnangul krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust õigesti, mis tõendab, et kostja poolt oli tehtud ka väljamakseid (välja toodud laekumiste arvestuse tabelis). Kostja käitumise pinnalt saab hageja arvates jõuda järeldusele, et kostja oli huvitatud koostööst krediidiandjaga, kuna korduvalt soovis tõsta krediidikonto limiiti. Hagejale jääb arusaamatuks, mis kahju tekitati kostjale laenu väljastamisel. Kostja kasutas korduvalt krediidiandja teenuseid ning oli nõus krediidiandja tingimustega. Suurendades limiiti kostjat ei hämmeldanud asjaolu, et ta oli väidetavalt krediidi väljastamisel maksevõimetu. Korduvalt samalaadset teenust kasutades pidi kostja olema teadlik, kuidas toimub laenu tagastamine ja hindama oma võimalusi ning mis tagajärjed kaasnevad tasu viivitamise korral.
) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija
lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe on 4/9 2-21-14133 tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 10. Kostja vaidleb hageja nõudele tervikuna vastu põhjendusel, et krediidiandja I OÜ ei järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja heidab krediidiandjale ette tema suunamist limiiti tõstma ja limiidi korduvat tõstmist ilma kostja maksevõimet hindamata, samuti ei ole krediidiandja kasutanud kõikvõimalikke vahendeid, s.h pangakonto väljavõtet kostja maksevõime hindamiseks. Kostja esitatu põhjal oli tal tööleping krediidiandmise perioodi kestel üksnes ajavahemikel 17.04.2017 - 22.09.2017 ja 29.08.2018 - 31.01.2019.
lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. 11. Tulenevalt
lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Vastutustundliku laenamise nõuded“ (13.06.201630.06.2021 kehtinud redaktsioon)1 (edaspidi juhend), millele hageja ka ise oma selgitustes tugineb, p-i 7.1 kohaselt vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks võib tarbija poolt esitatud teabe sisu ja ulatus sõltuda krediidilepingust, krediidi suurusest ja selle tagastamisele kuuluvast ajast, krediiditoote omapärast ja tarbijast endast. Juhendi p-i 7.2 järgi vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks teeb krediidiandja või –vahendaja mõistlikke jõupingutusi kogumaks tarbijalt krediidivõimelisuse hindamise läbiviimiseks ja krediidiotsuse tegemiseks teavet, mis on vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks ning mis võib mõjutada krediidiotsuse tegemist. Juhendi p-i 7.3 järgi kogub krediidiandja või –vahendada krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil teavet nii tarbijalt, kes on kohustatud esitama krediidiandjale või -vahendajale krediidiotsuse tegemiseks kogu asjakohase informatsiooni kui ka siseallikatest, avalikest andmekogudest ning võimalusel muudest allikatest.
lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Riigikohus selgitas tsiviilasja nr 3-2-1-169-13 (p 21), et vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja Kättesaadav veebilehel https://www.fi.ee/et/juhendid/pangandus-ja-krediit/vastutustundliku-laenamise-nouded , 20.12.2021 1 5/9 2-21-14133 krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks. 12. Hageja kohtuistungil antud selgituse järgi kontrollis laenuandja kostja maksevõimet kostja esitatud andmete alusel, s.o kus ta töötab, kes on tööandja, kas on maksehäired, süüteod ning isiku tuvastamise ankeedi alusel. Hageja on kohtule esitanud tõendid 11.06.2017 krediidilepingu sõlmimisel ja 04.07.2018 krediidilimiidi suurendamisel kostja maksevõime hindamise kohta. Kostja poolt 10.06.2017 taotluse (dtl 91-92) esitamisel antud andmete järgi on kostja krediidi limiidiga 1 000 eurot taotlemisel teatanud, et tal on keskharidus, töötab täistööajaga OÜ-s S, töösuhte kestus 14 („_1_4“) kuud, netotöötasu 400 eurot, elamiskulude suuruseks 50 eurot, teisi taotlusel väljatoodud kohustusi (hüpoteek, krediitkaart, õppelaen jt) ei ole ära märgitud, taotleja elab vanemate juures, ülalpeetavad puuduvad. 11.06.2017 seisuga kostja kohta tehtud „Finantssanktsioonide info ja otsing“ järgi kostja kohta andmed puuduvad (dtl 103). Isikusamasus on tuvastatud 11.06.2017 (dtl 104-105). Kostja 04.07.2018 krediidilimiidi suurendamise taotluse järgi soovib kostja limiidi suurendamist kuni 2 000 euroni. Taotluse järgi töötab ta täistööajaga OÜ-s S, töösuhte kestuseks on märgitud 12 („_1_2“) aastat, netotöötasu 800 eurot, elamiskulud 150 eurot, igakuised kohustused kokku 185 eurot, taotluse vormil välja toodud muid kohustusi ei ole ära märgitud, taotleja elab vanemate juures, ülalpeetavad puuduvad. Kohtule on esitatud päring S OÜ kohta (andmed 2018 I kv seisuga, 01.12.2017-28.02.2018 käive 223 599.10 eurot, 31.03.2018 seisuga 13 töötajat) (dtl 106). Krediidiregister OÜ hallatavas Taust.ee portaalis 20.04.2018 seisuga tehtud väljavõtte järgi kostjaga seonduvad Taust.ee nõuded, info maksuvõlgade kohta, ametlikud teadaanded, kohtulahendid, kinnistud puuduvad (dtl 107). Eeltoodu põhjal on krediidiandja kostja maksevõime hindamisel tuginenud eelkõige kostja poolt krediidi või selle suurendamise taotlemisel esitatud andmetele. Kohus selgitab, et tarbija teabe andmise kohustus tuleneb
lg-st 2, mille kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Seejuures peab lepingu ettevalmistamise käigus antavad andmed olema tõesed (
lause). Kohus märgib, et krediidiandja ei ole 11.06.2017 krediidilepingu sõlmimisel täielikult järginud juhendi p-i 7.8, mille järgi tarbija varalise seisundi hindamisel ei saa pidada piisavaks krediidiandja või –vahendaja tuginemist üksnes: tarbija poolt edastatud andmetele ja dokumentidele; tarbija poolt suuliselt antud ütlustele; andmetele ja dokumentidele, mis ei ole piisavad (nt puudulikult esitatud andmed ja dokumendid); tarbija enda hinnangule oma varalise seisundi või muu krediidivõimelisuse hindamisel tähtsust omava asjaolu kohta. Kohtu hinnangul ei saa taotlusele lisaks üksnes (rahapesuga seonduva) finantssanktsioonide puudumise kinnitus anda piisavalt infot isiku maksevõimes veendumiseks. Samas juhendi p 7.14 näeb ette võimaluse juhendi soovitusi kohandada vastavalt krediidisuhte iseloomule, kui see ei ole vastuolus õigusaktides sätestatuga, see on otstarbekas, põhjendatud ja mõistlik arvestades krediidi suurust, krediiditoote omapära või teisi asjaolusid, mis konkreetset krediidisuhte sõlmimist iseloomustavad. Kostja ei ole välja toonud, millele tuginedes (s.h kostja taotluses esitatud andmete põhjal) pidi krediidiandja aru saama või vähemalt tekkima kahtlus, et kostja ei suuda tema sissetulekute, kohustuste ja kulude juures krediiti vastavalt lepingule tagasi maksta. Kostja selgituse põhjal oli tal krediidilepingu sõlmimise hetkel kehtiv tööleping (dtl 6/9 2-21-14133 118), hageja esitatud laekumiste arvestuse põhjal (dtl 60) on kostja teinud lepingu sõlmimisest kuni 05.02.2021 alates tagasimakseid. Vastuseks kostjale kohus selgitab, et krediidiandjal ei ole seadusest tulenevalt kohustust teha tarbija maksevõime hindamiseks kõiki päringuid talle kättesaadavatest registritest, päringute ja täiendava teabe kogumise vajaduse põhjendatuse osas näeb
ette, et krediidiandja peab tarbija krediidivõimelisuse hindamisel toimima nõuetekohase hoolsusega ning juhendist tulenevalt tuleb krediidiandjal teabe kogumiseks ja krediidivõimelisuse kontrollimiseks teha mõistlikke pingutusi. Juhendi p-i 7.13 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetuleku ja kohustuste kohta, tuginedes võimalusel tarbija esitatud krediidiasutuse kontoväljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega ei ole krediidiandja poolt tarbijalt pangakonto väljavõtte küsimine ega tema maksevõime hindamine selle põhjal tingimata nõutav ega vajalik. 04.07.2018 krediidilimiidi suurendamisel on krediidiandja kostja maksevõime hindamiseks teinud täiendavad päringud isiku taustainfo (koondinfona maksehäired, maksuvõlgnevus, kohtulahendid ja avalikud teadaanded) ja tööandja andmete kontrollimiseks. Korrespondeeruvalt krediidiandja kohustusele kontrollida krediidisaaja maksevõimelisust on ka krediidisaajal endal kohustus informeerida krediidiandjat maksevõime muutustest ja muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kohus märgib, et kostja töötamise/töötu perioodide põhjal on ta andnud krediidiandjale krediidilimiidi suurendamisel tegelikkusele mittevastavat teavet, kuna taotluse esitamise hetkel on kostja olnud töötu. Seega on kostja ise rikkunud kohustust anda krediidiandjale tema maksevõime hindamiseks tõeseid ja täielikke andmeid. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et krediidiandja on üldjoontes järginud 11.06.2017 krediidilepingu sõlmimisel ja 04.07.2018 krediidilimiidi suurendamisel vastutustundliku laenamise põhimõtteid. 13.
lg 9 järgi kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milliseid toiminguid või päringuid on krediidiandja teinud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks või andmete ajakohastamiseks krediidilimiidi suurendamisel 01.11.2017 summani 1 250 eurot ja 20.04.2018 summani 1 400 eurot. Kohus leiab, et arvestades limiidi suurendamiste vahele jäävat ajavahet ei saa antud puudust lugeda kõrvaldatuks asjaoluga, et kohtu hinnangul viimase, s.o 04.07.2018 krediidilimiidi suurendamisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Juhendi p-i 9.1 järgi tuleb krediidivõimelisuse hindamise kohustus krediidiandjal või –vahendajal täita olenemata krediidisumma suurusest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et krediidiandja on eelnimetatud juhtudel jätnud täitmata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse. 14. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade 7/9 2-21-14133 tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
lg‑s 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega kaasneva esmase õiguskaitsevahendina nimetatud intressi vähendamist, mis sama paragrahvi lõike 8 järgi ei välista aga muude õiguskaitsevahendite kasutamist, välja arvatud kahju hüvitamist osas, mis on kaetud intressimäära alanemisega. Kostja on osutanud vastuses hagile, et krediidiandja on krediidi vastutustundetu väljastamisega tekitanud kostjale kahju. Kuna kostja ei ole välja toonud kahju suurust ja kujunemist ega põhistanud ja tõendanud kahjunõude tekkimise aluseid ning esitanud kohtule selget nõuet talle tekitatud kahju tasaarvestamiseks hageja nõudega, jätab kohus kostja vastuväite kahju tekkimise kohta tähelepanuta. 15.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kui krediidiandja rikub
lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 01.11.2017 ja 20.04.2018 lepingute järgi oli intressimääraks vastavalt 45% ja 44,88% aastas (s.o 0,13% ja 0,12% päevas).
§-s 94 sätestatud intressimäär oli limiidi suurendamise lepingute sõlmimise ajal 0,00%2. Seega on hagejal õigus nõuda intressi
Hageja esitatud laekumiste tabeli põhjal nimetatud lepingute alusel kostja poolt perioodil 30.11.2017 kuni 19.06.2018 arvestatud kostja poolt tasutust intressi katteks kokku summas 272.64 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summat tuleb arvestada põhivõlgnevuse tasumisena kooskõlas
16.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus selgitab, et kuna hageja arvestab viivist lepinguga kokkulepitud intressimääras alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 12.04.2021 kuni 08.09.2021, 04.07.2018 krediidilimiidi suurendamise lepingu alusel, mille osas kohus ei tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte ja seega
lg 6 rikkumist, puudub alus taotletud viivise vähendamiseks seadusjärgse määrani. Arvestades põhivõlgnevuse summa vähendamist 30.11.2017-19.06.2018 tasutud intressi 272.64 eurot võrra, s.o summani 1 709.53 eurot (1 982.17-272.64), on viivis taotletud perioodi eest 315.30 eurot (viivisemääraga 44,88% aastas)3. 17. Hageja palub mõista kostjalt välja ka võla sissenõudmiskulud. Tulenevalt
lg 2 p 3 võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1 000 euro. 2 3 Võlasuhte intressimäär kättesaadav veebilehel https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar Arvutatud viivisekalkulaator.ee abil 8/9 2-21-14133 Kostja ei ole eitanud, et talle on võlgnevuse osas meeldetuletuskirju edastatud. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Järelikult on hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kohtu hinnangul on hageja sissenõudmiskulud summas 50 eurot põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.