) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt
võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. 6. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Luutar ja V. R. sõlmisid 11.01.2018.a. laenulepingu nr T12485, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 102 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu 15.01.2018 (lepingu p 2 ja 4) Võlaõigusseaduse (
) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 7. Kostja ei ole vastu vaielnud hagejalt raha (laenu) 102 euro saamisele. Kostja ei ole millegagi tõendanud ka seda, et on lepingu p 2 laenu tagastamise kohustuse täitnud või puuduks tal vastav kohustus.
Kuna kostja laenu tagastamise kohustust ei täitnud, on tegemist kohustuse rikkumisega
mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse
sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks.
lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (
8. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele osas, mis puudutab lepingu p 10 ja 11 rakendamist tema suhtes. Vastavalt lepingu p-le 10 kui selgub, et laenusaaja on toonud panti varastatud eseme, lukustunud mobiiltelefoni või defektiga eseme, mille puudused tulid ilmsiks pärast lepingu sõlmimist, esitab laenuandja laenusaajale pretensiooniavalduse, sellele mitte reageerides nõuab sisse vastavalt seadusele. Lepingu p 11 järgi on p 10 juhtumite puhul leppetrahv 153 eurot. Käesoleva juhul nõuab hageja lepingu p 10 ja 11 alusel kostjalt leppetrahvi 153 eurot. Kostja märgib vastuväites, et tema jalgratast ei varastanud ja selle eest on süüdi mõistetud teine isik, mistõttu ei ole nõue esitatud õige kostja vastu. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et tema ei ole jalgratast oma laenulepingu tagatisena panti viinud. Vastupidi, kostja märgib vastuses, et ratast vastu võttes, ei küsinud hageja ühtegi dokumenti ratta kohta. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul üheselt seda, et ratta viis tagatisena pandimajja kostja. Käesoleva asja lahendamise seisukohast ei oma tähtsust, kes vastutab jalgratta varguse eest. Kostja tsiviilõiguslik vastutus hageja ees tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust. Kostja ei vaidle vastu sellele, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, ei eita ka ratta laenu tagatisena pantimist. Hagiavaldusele lisatud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga 15.01.2018.a. on tõendatud jalgratta Trek 3900 s/n xxx üleandmine politseile. 3 Kuivõrd kostja lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust tähtajaks ei toitnud, laenusaaja ei saanud oma nõude täitmiseks realiseerida ka tagatist (lepingu p 9), on lepingu p 10 ja 11 sätestatu rakendamine põhjendatud.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku leppetrahvi tasumises lepingu p 10 toodud juhuks ja kokkulepitud leppetrahvi suurus on 153 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.