§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 2.7. Pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse
2.8. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu sõlmimine on nende vaba tahte avaldus ja kompromiss ei ole tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ja/või vägivalla mõjul. Taotlus
lg 2 p 1 alusel poole maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 10 (kümme) eurot, tagastamiseks, ei kuulu rahuldamisele, sest Nõuete Arvestamise Progamm (NAP) andmetel ei ole avaldajad riigilõivu tasunud. Edasikaebamise kord
lg 4 alusel ei kuulu kohtumäärus edasikaebamisele, sest pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Hagejad esitasid 03.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu elatise nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
lg 1 ls 1 alusel asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Samas leiab kohus, et olukorras, kus pooled on saavutanud kompromissi, puudub vajadus eraldi hagiavalduse esitamiseks. Sellepärast loeb kohus poolte poolt kompromissi esitamist hagiavalduse esitamisena, võtab kompromissi hagiavaldusena menetlusse ja lõpetab tsiviilasja menetluse kompromissi kinnitamisega. Kompromissi kinnitamine 7.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled on saavutanud kompromissi ning on esitanud taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega. Sellepärast kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 8.
lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 9. Pooled on loobunud
lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagejate taotlus ei kuulu rahuldamisele, sest NAP andmetel ei ole lõivu tegelikult tasutud ja seda ei peagi tegema, kuna elatise nõuded on riigilõivuvabad. Menetluskulud 11.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei ole kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuses, siis jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. 12. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.