) § 487 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul nõuetekohast hagiavaldust. Kõik menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohtu määrus jõustus 25.09.
lg-le 1 pidas maakohus hüvitatavaks üksnes kostja menetluskulude nimekirja koostamisega seonduvat esindaja ajakulu 10 minuti ulatuses. Maakohus märkis, et kostja on menetluskulude nimekirjas näidanud õigusabitoiminguid, mis on tehtud kolmes samade poolte vahel menetluses olnud tsiviilasjas ja mis on kattuvad (osutatud samadel kuupäevadel või koostatud kolmes tsiviilasjas ühe dokumendina). Kuna asjas nr 2-20-106345 on kostja menetluskulude nõue juba 12.10.2020 määrusega summas 480 eurot rahuldatud, ei ole teistkordselt hüvitatavad menetluskulud samade toimingute eest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega maakohus taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ei rahuldatud ja rahuldada kostja taotlus täiendavalt 480 euro hüvitamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 2 2-20-106346 5.
ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osalise rahuldamata jätmise osas. Hageja määruskaebust ei esitanud. Seega on maakohtu määrus
lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes hagejalt 20 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmise osas edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas
ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue määrusega suurendada hüvitatavaid menetluskulusid 270 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17 ja seal viidatud praktika). Maakohus on vaidlustatud määruses kostja esindaja menetluskulusid ekslikult vähendanud teises samade poolte vahel kohtu menetluses olnud tsiviilasjas välja mõistetud menetluskulude hüvitise võrra.
lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Seega ei saa menetlusi liitmata ühe tsiviilasja kulusid kindlaks määrata teise tsiviilasja raames. Kuna tsiviilasjas nr 2-20-106345 menetluskulude kindlaksmääramise osas määruskaebemenetlust ei toimu, ei saa kolleegium asuda kontrollima, kas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud olid tervikuna vajalikud ja põhjendatud. Samuti ei saa käesoleva tsiviilasja menetluskulud jääda kostjale hüvitamata põhjusel, et hageja hinnangul ületavad 3 2-20-106346 menetluskulud tsiviilasjade eest kokku mõistlikku määra. Hageja oleks soovi korral saanud kostja vastu esitada kõik nõuded ühes menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eeltoodust tulenevalt kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Kolleegium saab selle vea parandada, analüüsides järgnevalt kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust. 12.1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et olukorras, kus poolte vahel on paralleelselt käimas mitu kohtumenetlust ning esindaja esindab klienti korraga mitmes tsiviilasjas, tehes toiminguid või esitades menetlusdokumente, mis hõlmavad mitme tsiviilasja menetlust, saab ajakulu hindamisel lähtuda hinnangulisest proportsioonist, millises ulatuses on toimingud tehtud iga konkreetse asja menetluse huvides. Praegusel juhul on kostja kinnitusel õigusabitoimingud jaotatud võrdselt kolme tsiviilasja vahel, kuna mõistlike jõupingutustega ei ole võimalik kindlaks määrata, millist konkreetset tsiviilasja osutatud õigusteenus puudutas. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses
lg 5 kohaselt kinnitanud, et kõik kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. 12.2. Maksekäsu kiirmenetlus on formaalne menetlus, kus menetluskulude hüvitamine on reeglina piiratud. Maksekäsu tegemise vältimiseks võib võlgnik esitada ka põhjendamata vastuväite (
Sisulised vastuväited hageja nõudele saab kostja esitada kostja vastuses, kui võlausaldaja esitab maksekäsu kiirmenetlusest üleminekul võlgniku vastu hagi. Seda arvesse võttes peab kolleegium kostja esindaja toiminguid maksekäsu kiirmenetluses asjaolude selgitamisel, kostja nõustamisel ja menetlusteülese vastuväite esitamisel (02.04.2020 – 21.04.2020) kokku põhjendatuks 1 tunni ja 15 minuti ulatuses (3 tundi ja 45 minutit × 1/3). 04.05.2020 menetlusteülese määruskaebuse koostamist aga selle sisu ja mahtu ning asja keerukust arvestades 1 tunni ulatuses (3 tundi × 1/3). Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on maakohus hagejalt vaidlustatud määrusega kostja kasuks juba välja mõistnud. Maakohtu poolt aktsepteeritud esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga) on põhjendatud ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kokkuvõtvalt on menetluse käigu (maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja määruskaebuse esitamine) ja asja vähese keerukusega kooskõlas kostja esindaja ajakulu 2 tundi ja 25 minutit (kolme tsiviilasja peale kokku 6 tundi ja 45 minutit, millele lisandub ajakulu menetluskulude nimekirjade esitamise eest). Käesolevas tsiviilasjas kuulub kokku kostjale hüvitamisele 290 eurot (= 120 × 2h ja 25 min). Ringkonnakohus suurendab hüvitatavaid menetluskulusid 270 euro (= 290 – 20) võrra, rahuldamata jääb taotlus 210 euro hüvitamiseks (= 480 – 270). Kostja taotleb hüvitatavatelt kuludelt viivise väljamõistmist. Seetõttu märgib kohus
lg-st 4 juhindudes määruse resolutsioonis, et hagejal tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Viivise arvestamisel tuleb arvesse võtta hagejalt 20 euro väljamõistmise osas maakohtu määruse varasemat jõustumise aega.
lg 2 ja § 654 lg 2² koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seetõttu ei kuulu hüvitamisele ka määruskaebuselt tasutud riigilõiv ning kostja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata (vt Riigikohtu 31.05.2011 4 2-20-106346 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 26; Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-17340, p 13 ja 02.12.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-20387, p 14).
lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause ning
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Ringkonnakohus jättis kostja taotluse rahuldamata 210 euro ulatuses. Seega ei saa kostja käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. Samuti ei saa määruse peale kaevata hageja, sest kaebusega ei saaks ta vaidlustada seda osa maakohtu määrusest, mille peale ei esitatud kaebust ringkonnakohtule. Käesoleva määrusega hagejalt välja mõistetav menetluskulude summa on aga väiksem kui 280 eurot.
lg 8 kohaselt ei ole määrus vaidlustatav ka riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.