Obsah (7)

§ 637§ 405§ 442§ 5§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3683 Kohtuasi X hagi Y vastu

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus leidis, et kostja menetluskulud 792 eurot 5,5 tunni eest (koos käibemaksuga) on põhjendatud. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada (v.a ekspertiisitasu ettemakse tagastamise osas) ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Kohus kohaldas selgelt ebaõigesti materiaalõigust, hindas vääralt tõendeid ja rikkus selgitamiskohustust.
3. Kohus jõudis väärale järeldusele, et auto puuduste olemasolu müügitehingu ajal ei saa jaatada ning eriteadmistega isiku arvamusest ei saa järeldada, et puudus ei võinud tuleneda hageja enda tegevusest. Kohus hindas seletust vääralt ja järeldas ebaõigesti, et 1 kuu 20 päevaga võis viga tekkida. Kohtu seisukohad on vastuolus esitatud tõenditega. Eriteadmisega isiku arvamusest saab selgelt järeldada, et probleem oli tekkinud pikema aja jooksul. Hageja jaoks oli üllatuslik, et hageja oleks pidanud asjaolusid rohkem tõendama. Istungil ei öelnud kohus, et tõendeid ei ole piisavalt.
4. Kohus leidis vääralt, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul teavitamiskohustust täitnud. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks 1/10 aegumistähtajast ehk 3 kuud. Maakohtu seisukoht saaks olla korrektne, kui pärast 02.08.2019 nõudekirja saamist oleks kostja pakkunud, et asendab asja või kõrvaldab puudused. Kostja ei ole pärast nõudekirja saamist pakkunud, et kõrvaldab puuduse või asendab asja. Otsus on ka vastuoluline. Arusaamatuks jääb, kas kohus luges teavitamiskohustuse täitmise kulgema hakkamiseks 12.05.2019, kui auto mootor kokku jooksis, või 01.07.2019, kui hageja sai rikke põhjuse teada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 637lg 21 järgi menetlusse võtmata.

25.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt põhinõude 1944 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 82,23 eurot ja seadusjärgses määras lisanduva viivise väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on tegemist

§ 405lg-s 1 nimetatud asjaga.

Viidatud asjas 4 2-20-3683 saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

26. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas

§ 442lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

1. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks auto müügilepingu, auto müügikuulutuse, remonditöökoja seletuse mootori vigade põhjusest, nõudekirja kostjale ja selle kättesaamiskinnituse ning mootori remondiarve. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel, et hageja ostetud sõidukil tuvastati mootori vead 01.07.2021, samal päeval lasi hageja remonditöökojal kõik esinenud puudused kõrvaldada ning 02.08.2019 teavitas hageja kostjat nii probleemist sõiduki mootoriga kui ka tehtud remondist. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et remonditöökoja 01.07.2019 seletusest saab selgelt järeldada, et probleem oli tekkinud pikema aja jooksul ja puudus oli olemas sõiduki üleandmisel hagejale. Ringkonnakohtu hinnangul annab nimetatud tõendist välja lugeda, et pihusti(te)ga on olnud probleeme, s.t need on „väsitanud“ kolvi või kepsusaale, põhjustades neljanda kepsu kaelal kulumise, ning ilmselt on pihustitega ka varem tegeletud. Esitatud tõendist aga ei selgu, kas kepsu kaela kulumine juba iseenesest võis tuua kaasa vajaduse mootor välja vahetada või oli probleemiks see, et väntvõll ei kannatanud lihvimist. Selle viimase tekkepõhjuste kohta seletusest vastust ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga remonditöökoja seletusele ja leiab, et üksnes selle seletuse põhjal ei saa selgelt tuvastada, et mootori remondi tingisid mingid sellised põhjused, mis olid auto müümise hetkel olemas. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi kui kulumine oli mootori osades toimunud, oleks hagejal tulnud tõendada ka seda, et see ei ole 10-aastase auto puhul tavapärane (VÕS § 77 lg 1). Seda hageja tõendanud ei ole. Seetõttu ei pea kolleegium võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
2. Kolleegium ei jaga hageja seisukohta, et maakohus rikkus selgitamiskohustust. Tõendamiskoormust arutati maakohtu 06.08.2020 istungil (tl 49–52) ja täiendavalt selgitas maakohus tõendamiskoormust 22.06.2021 määruses (tl 70–71). Hageja esitas seejärel oma seisukoha ja jäi selle juurde, et varjatud puudust tõendab remonditöökoja seletus, kuigi kostja on hagiavaldusele vastuse esitamisest alates tuginenud väitele, et hageja positsioon auto mittevastavuse (mootori rike) tõendamisel on nõrk ning ei anna alust hagi rahuldada. Kuna küsimus, kas väidetud puudus oli olemas sõiduki üleandmisel hagejale, oli vaidluses peamiseks teemaks, pidi hagejale olema menetluses läbivalt selge ja arusaadav, et tema tõendid võivad olla ebapiisavad ja tal tuleks püüda võimalusel oma nõuet täiendavalt tõendada.

§ 5

lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Kostja vastuväidetest lähtudes oli hagejal võimalus tõendite puudulikkusest aru saada ning täiendavaid tõendeid esitada. 5 2-20-3683

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud ka VÕS § 220 lg 1, mille esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Maakohus leidis, et asjas esiletoodud asjaoludel on 1 kuu ebamõistlik aeg, et teavitada kostjat mootori rikke tuvastamisest ja selle remontimisest. Hageja möönab apellatsioonkaebuses, et maakohtu seisukohaga saaks nõustuda, kui pärast 02.08.2019 nõudekirja saamist oleks kostja pakkunud, et asendab asja või kõrvaldab puudused. Arvestades, et teavitamise ajaks oli hageja initsiatiivil toimunud mootori remondist möödunud 1 kuu, on asjakohatu hageja etteheide, et kostja ei pakkunud puuduse kõrvaldamist. Olles ise teavitamise ajaks puuduse kõrvaldanud, võttis hageja sellega kostjalt mootori parandamise võimaluse. Maakohtu otsus ei ole ka vastuoluline kostja teavitamise osas. Maakohus luges hageja teavitamiskohustuse täitmise kulgema hakkamiseks 01.07.2019, kui mootori viga tuvastati, mitte 12.05.2019, kuna hageja väide, et mootori rike ilmnes 12.05.2019, jäi maakohtus tõendamata.
2. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 31. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o hageja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 32. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv .

(allkirjastatud digitaalselt) 6