Tsiviilasi nr 2-20-10893 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2021, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10893 Tsiviilasi Nx

§ 153

lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk nr Võlausaldaja Saamata nõue Jaotis

1. Jane Rumjantseva 800,87 € 3,47%
2. Kristiina Feinman 49,38 € 0,21%
3. Jaanika Pajuste 105,72 € 0,46%
4. Inges Kindlustus AS 6 927,72 € 29,98%
5. Eesti Vabariik (Maksu- 14 845,42 € 64,25% Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks EE102200221016601227 makse selgitus: 189/2020/418 EE901010010124309010 makse selgitus: 034/2018/1121 EE881010010124433012 makse selgitus: 185/2018/344 EE612200221016991995 makse selgitus: 2-19-133791 EE522200221013264447 1 ja Tolliamet)
6. Aktiva Finants OÜ Kokku: 377,07 € viitenumber: 02863106 EE147700771000526428 saaja: Julianus Inkasso OÜ, viitenumber: 707610780, selgitus: 2-16-120978 1,63% 23 106,18 € 100,00% Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
7. Nxxxxxx Sxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Einar kohustustest. Vallandi Nxxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri
2. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi tasuks Nxxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 792 eurot, sh käibemaks 132 eurot, ja mõista summa välja pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
3. Kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud Nxxxxxx Sxxxxxxx(pankrotis) pankrotimenetluses summas 158,34 eurot, sh käibemaks, ja pankrotihalduri töötasu väljamaksmisel lisanduv kulu 0,16 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel.
4. Algatada Nxxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Nimetada võlgniku Nxxxxxx Sxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Axxxxx Rxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx), kelle telefon xxxxxxxx, e-post: x
2. Vangistuses viibides kehtib Nxxxxxx Sxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
3. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta
4. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele. Nxxxxxx Sxxxxxxx tuleb selleks esitada Tartu Vanglale vastav avaldus.
5. Kuni Nxxxxxx Sxxxxx viibib vangistuses, tuleb usaldusisikul esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta
6. detsembril aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte. Esimene aruanne tuleb esitada
7. detsembril
9. Pärast vangistusest vabanemist tuleb usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga 2 aasta
10. detsembril) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
11. Pärast Nxxxxxx Sxxxxxx vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul esitada kaks korda aastas, iga aasta
12. juunil ning
13. detsembril kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted.
14. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 15. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ja usaldusisik Axxxxx Raxxx. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 16. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord 3 Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Nxxxxxx Sxxxxx esitas 29.07.

1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 08.10.
2. a määrusega välja Nxxxxxx Sxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 02.11.
3. a. 10.05.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks jaotusettepanku. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 11.06.
5. a määrusega. 29.11.
6. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) kinnitada Nxxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluse lõpparuanne; 2) lõpetada Nxxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetlus; 3) vabastada Einar Vallandi Nxxxxxx Sxxxxxx pankrotihalduri kohustustest; 4) kinnitada seoses pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel kantud kulud 158,34 eurot ja pankrotihalduri töötasu väljamaksmisel lisanduv kulu 0,16 eurot; 5) määrata Nxxxxxx Sxxxxxx pankrotihaldurile töötasu 550 eurot, millele lisandub käibemaks 110 eurot ning mõista see välja Nxxxxxx Sxxxxxx pankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, konto nr EE742200221013804535) kasuks; 6) otsustada Nxxxxxx Sxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 26.11.
7. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Nxxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Nxxxxxx Sxxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisalduvad kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. LÕPPARUANNE 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) Võlgnikul ei ole müügikõlblikku vara.

Võlgniku lähikondsed teevad võlgnikule Tartu Vanglasse rahaülekandeid, riik eraldab osa võlgnikule makstud rahast nõuete fondi. Rahandusministeerium on kandnud nõuete fondi kogutud rahast võlgniku pankrotivarasse (Swedbank AS-is võlgniku nimele avatud arvelduskontole nr EE572200221042947230) 1587 eurot. Koos pankroti väljakuulutamise hetkel kontol olnud summaga (0,93 eurot) on pankrotivara väärtus kokku 1 587,93 eurot. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
2. Massikohustused: Haldur käsitab kõiki pankrotivarast tehtud makseid pankrotimenetluse kuluna. 4 2.
3. Tasutud pankrotimenetluse kulud: Pankrotivara arvel on tasutud pankrotihalduri ülesannete täitmisega seotud kulud summas 158,34 eurot, sealhulgas tasu ÜK Büroo OÜ ruumide ja sisseseade kasutamise eest 99 eurot (11 tundi, 9 eurot tund), koopiate ja väljatrükkide valmistamise maksumus 31,20 eurot (240 lehekülge, 0,13 eurot lehekülg), käibemaks 26,04 eurot ja panga teenustasud 2,10 eurot. Haldur kasutas peaaegu kõikide pankrotimenetluse toimingute (teabepäringute esitamine ja saadud vastuste analüüs, võlgniku, võlausaldajate ja muude isikutega suhtlemine, mulle esitatud dokumentidega tutvumine, andmete kontrollimine, aruannete ja avalduste koostamine, koosoleku läbiviimine jne) tarbeks ÜK Büroo OÜ poolt üüritavaid ruume ja nende juurde kuuluvaid tasulisi teenuseid (küte, elekter, internet jne). Halduri arvates ÜK Büroo OÜ ei ole

§ 125lg 1 ja 2 nimetatud isik.

ÜK Büroo OÜ-ga suuliselt kokku lepitud hinnakiri on püsinud muutumatuna rohkem kui kümne aasta jooksul ja seni ei ole kohtud pidanud kulu ülemäära suureks. Lisaks tavapäraste menetlustoimingute tegemisele kulus ses asjas menetluse algfaasis suhteliselt palju pankrotihalduri tööaega selleks, et selgitada kriminaalmenetluses arestitud sõidukiga seotud faktilisi asjaolusid ja sarnastes kaasustes varem avaldatud kohtu seisukohti ning analüüsida, kas on mõeldav sõiduki realiseerimine võlgniku pankrotivarana. Tehtud töö tulemusena kujunes vastus sellele küsimusele eitavaks. Haldur on seisukohal, et pankrotihaldur ei saa hagimenetluses veenvalt tõendada, et vastupidiselt võlgniku ja auto liiklusregistrisse kantud omaniku väidetele kuulub kriminaalmenetluses arestitud auto NxrxxxxxSxxxxxxxx. 2.5. Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: edaspidi täieneb pankrotimenetluse kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel.

Vastavalt

§-le 193 lg 5 kohaldatakse ses asjas halduri tasu arvestamisele kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest: 1) Ilma

§ 171

lg 11 sätestatuta oleks menetlus tõenäoliselt raugenud pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub realiseeritav vara ning ei olnud teada, kas ja kui palju saab võlgnik vanglas sissetulekut. 2) Kuni 31.01.2021 kehtinud

§ 65

lg 11 ja lg 12 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus võimaluse korral välja võlgnikult. Kohtult tasu taotledes võtab haldur arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Haldur arvestab sedagi, et kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist pankrotihaldurit määramata, mistõttu tuli pankrotihalduril võlgniku pankrotieelsete varaliste suhete, maksejõuetuse tõenäolise põhjuse ja tekkimise aja väljaselgitamiseks täita ka tavapäraselt ajutisel pankrotihalduril lasuvaid ülesandeid. Kuigi menetlusega seotud toimingud nõudsid haldurilt rohkem aega, taotleb haldur kohtult haldurile 2 töötunni eest 550 euro suuruse töötasu määramist (45,83 eurot tund). Haldur taotleb tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 110 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta jms) 1 tund - kogutud teabe töötlemine, analüüs 0,5 tundi - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi 5 - suhtlus täitemenetluste lõpetamiseks, varem seatud arestide kustutamiseks 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine 0,5 tundi - suhtlus võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega 0,5 tundi - kriminaalmenetluses arestitud sõidukiga seotud faktiliste asjaolude selgitamine, õiguslik analüüs, suhtlus asjassepuutuvate isikutega 3 tundi - tegelemine esitatud nõudeavalduste ja täiendustega, nende kontrollimine ja analüüs 1,5 tundi - võlausaldajate üldkoosolekute (2 tk) ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 1,5 tundi - jaotusettepaneku ja menetluse lõpparuande koostamine 2,5 tundi AS-is Swedbank avatud võlgniku arvelduskontol nr EE572200221042947230 on raha 660,16 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile töötasu taotletud ulatuses, saab selle summa arvel Õigusbüroo Faktootum OÜ-le edaspidi tasuda pankrotihalduri töötasu katteks 660 eurot (550 eurot + käibemaks 110 eurot) ning panga teenustasu katteks 0,16 eurot. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Pankrotivarast on

§ 153

lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgu jaotiste katteks välja makstud 769,43 eurot järgmiselt: Jrk nr Võlausaldaja nimi Rahuldatud nõude summa 1 Jane Rumjantseva 26,70 € 2 Kristiina Feinman 1,62 € 3 Jaanika Pajuste 3,54 € 4 Inges Kindlustus AS 230,67 € 5 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) 494,36 € 6 Aktiva Finants OÜ 12,54 € Kokku: 769,43 € 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.

5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Selle tegevuse tulemusena kogutud teavet kajastab haldur osaliselt ka käesolevas aruandes. Üldistavalt võib öelda, et võlgniku kohustuste summa on pika aja jooksul olnud suurem tema vara väärtusest. Lisaks eeltoodule tegi haldur iga pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid – viis läbi koosolekuid, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele ning suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid, fikseeris kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa 6.1. Nõuete kaitsmisel vaadati läbi 7 nõudeavaldust summas 24 396,88 eurot. Halduri vastuväite tõttu jäi tunnustamata üks nõue summas 521,27 eurot. Võlausaldaja ei esitanud vaidlustatud nõude tunnustamiseks hagi. 6 6.2. Võlgniku nii pankrotieelse kui -aegse sissetuleku suuruse ja kasutamise viisi väljaselgitamiseks, samuti pankrotimenetluse aegsete arvelduste korraldamiseks suhtles haldur Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajaga. 6.3. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis otsustaks võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise ning teeks usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Haldur arvab, et juhul kui võlausaldajad ei võta osa

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel. Halduri tähelepanekute kohaselt võlausaldajad reeglina ei ole soovinud pakkuda usaldusisikuks oma kandidaati ning on leppinud sellega, et kohus kohustab usaldusisiku ülesandeid täitma kas võlgnikku või mõnd muud kohtu poolt sobivaks peetavat, selleks nõusoleku andnud isikut. 7. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153

lg 1 p 2) Jrk nr 1 2 3 4 5 6 Võlausaldaja nimi Jane Rumjantseva Kristiina Feinman Jaanika Pajuste Inges Kindlustus AS Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) Aktiva Finants OÜ Kokku: Rahuldamata nõude summa 800,87 € 49,38 € 105,72 € 6 927,72 € 14 845,42 € 377,07 € 23 106,18 € Võlgnik ei esitanud ühelegi nõudele vastuväiteid. 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes.

10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162lg 3) Puuduvad andmed, et võlgnik oleks kunagi olnud maksejõuline.

Võlgnikul on haridust 6 klassi, ühtki ametit ei ole õppinud. On enese väitel elu jooksul kokku töötanud umbes kaks aastat, viimati töötas Soome Vabariigis ehitustöölisena

1. aastal. Pidi töölt ära tulema, sest mootorrattaõnnetuses saadud pea- ja seljatrauma segas töötamist. On tegelenud ostmise, müümise ja vahetamisega üle Euroopa. Eestis on võlgniku nimele avatud kaks arvelduskontot, kuid ühte neist ei ole ta kasutanud, teist kontot kasutas
2. aastal ühe ülekande tegemiseks. Võlgniku suhtes on toimunud täitemenetlusi alates tema viieteistkümne aastaseks saamisest. Enne pankroti väljakuulutamist toimus võlgniku suhtes kümneid aastatel 2002 – 2020 algatatud täitemenetlusi. Suure osa sundtäitmisel olevatest nõuetest moodustasid Politsei- ja Piirivalveameti poolt väärteomenetlustes määratud rahatrahvid. Näib nii, et võlgnik on harrastanud korratut eluviisi ning tal on puudunud eeldused teenida seaduslikult elatist enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele. Ei ole kindel, kas võlgnik on praeguseks mõistnud, et tema isikliku heaolu suurenemine ei ole võimalik, kui ta püsivalt ei panusta üldise heaolu 7 suurendamisse (oma teadmiste ja oskuste abil mõne üldiselt vajaliku või kasuliku eesmärgi saavutamisse), vältides samal ajal teiste isikute teadlikku kahjustamist. Vaatamata sellele et suur osa võlgniku võlast on seotud tema toime pandud kuriteoga, ei ole minu arvates õige väita, et võlgnik on toime pannud KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Võlgnikul küll oli võimalik oma tegude kahjulikke tagajärgi ette näha, kuid tõenäoliselt ta lootis kuritegu toime pannes, et see jääb avastamata. Minu arvates ei saa omaette kuriteona käsitada seda, kui kuriteo toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et tema maksevõime oluliselt väheneb. Kokkuvõtteks: haldur arvab, et võlgnik ei ole pärast täisealiseks saamist olnud maksejõuline seetõttu, et ta on harrastanud tarbetult riskantset eluviisi. Võlgnik kas ei ole olnud piisavalt tuttav maksevõime saavutamise ja säilitamise seaduslike viisidega või mingil põhjusel ei ole soovinud neid viise kasutada. Ka elatusvahendite hankimise seadusevastaste viiside rakendamisel ei ole võlgnik olnud edukas. KOHTU SEISUKOHAD HALDURI ARUANDE PÕHJAL Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohtu hinnangul ei ole võlgniku eluplaanide hulka kuulunud endale võetud kohustuste täitmine. Kuna Nxxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Einar Vallandi pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Nxxxxxx Sxxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, avalduses sisaldusid kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohtule ei ole koos lõpparuandega esitatud võlgniku nõusolekut usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus ei pea sellise nõusoleku olemasolu ka oluliseks, kuna arvestades võlgniku eluviisi ja senist käitumispraktikat, ei ole võimalik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 02.10.2020.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Nxxxxxx Sxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Võlgnik kannab karistust kinnipidamisasutuses alates 8 19.03.

1. Karistuse pikkus on neli aastat ja üks kuu ning seega on ja tema prognoositav vabanemise aeg on aprillis
2. Tulenevalt

§ 175

kestab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üldjuhul viis aastat, kuid tulenevalt

175 lg 51 võib kohus pikendada menetlust seitsme aastani menetluse algatamisest. Kui kohus algatab käesoleva määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, möödub viis aastat detsembris 2026 ja seitse aastat detsembris 2028 – eelduslikult vabaneb võlgnik kinnipidamisasutusest enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppu ja saab asuda vabaduses tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja seeläbi täita võlausaldajate nõudeid. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt

§ 175

lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Nxxxxxx Sxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Kohus määrab võlgniku Nxxxxxx Sxxxxxxxusaldusisikuks Axxxxx Rxx, kellel on selleks tegevuseks vajalik kogemus ja väljaõpe ja kes on andnud selleks nõusoleku.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

§ 173

lg.1, lg.2 alusel määrab kohus Noxxxxx Sxxxxxxxx kohustuse anda kohtule perioodiliselt teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab Nxxxxxx 9 Sxxxxxx vangistuses viibimise ajal kord aastas (iga aasta

1. detsembril) ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta
2. juunil ning
3. detsembril) kohtule aruandeid. Nxxxxxx Sxxxxxx vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast võlgniku vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Vangistuses viibides kehtib Nxxxxxx Sxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Võlgnikul tuleb teha vastav avaldus, et temale laekunud rahast tehtaks võlausaldajatele väljamakseid käesoleva määruse alusel. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. detsembril). Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema püüdlustest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10 Pankrotihalduri tasu Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
6. a
7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. jaanuarini. Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks ning kulude kinnitamiseks.

§ 65

lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lõike 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotimenetluse läbiviimise eesmärgiks oli kohustustest vabastamise menetluse läbi viimine. Pankrotivarasse on laekunud võlgniku lähikondsete tehtud maksena 1587 eurot. Tegemist on sellise rahaga, mida vastavalt

§ 65lg 2 kolmandale lausele ei saa võtta aluseks halduri tasu arvestamisel.

Haldur on tasu aluseks võtnud tunnitöö arvestuse. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 550 eurot, millele lisandub käibemaks summas 110 eurot, kokku 660 eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril

1. Kohus peab menetluses kulunud tööaega 12 tundi põhjendatuks. Halduri tunnitasu suuruseks on 45,83 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, kutseoskust ning pankrotihalduri taotlust määrab kohus pankrotihalduri tasuks 550 eurot, millele lisandub käibemaks summas 110 eurot, kokku 660 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 158,34 eurot, sh käibemaks ja pankrotihalduri töötasu väljamaksmisel lisanduv kulu 0,16 eurot. Panktoihaldur on käsitlenud menetluse jooksul tehtud kulusid aruande punktis 2.
2. Kohus peab neid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihaldur Einar Vallandi vajalikud ja põhjendatud kulud Nxxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 158,34 eurot, sh käibemaks ja prognoositavad kulud summas 0,16 eurot. Pankrotihalduri kulud hüvitada pankrotivara arvelt. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded

§ 163lg 7 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 11