lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Haldur on koostanud pankrotimenetluse lõpparuande ja selle kohtule esitanud 30.11.
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on tehtud järgmised väljamaksed: 1) ajutise halduri kulud 54.29 eurot; 2) ajutise halduri tasu 1242 eurot; 3) pangakulu 0.38 eurot. 2
Pankrotihaldur selgitas eeltoodud asjaolusid võlgnikule ning koostas maksegraafiku, mille alusel kohustus võlgnik tasuma tagantjärgi kinnipidamisele kuuluva summa. Maksegraafiku tegemise hetkel oli tagasimakstav summa kokku 4787.46 eurot. Pankrotihaldur pidas võlgnikuga läbirääkimisi maksegraafiku osas ning võttes arvesse võlgniku igakuiseid sissetulekuid, sõlmis pankrotihaldur võlgnikuga maksegraafiku selliselt, et võlgnik kohustub lisaks igakuistele kinnipidamistele tasuma täiendavalt 200 eurot pankrotivarasse. Võlgnik nõuetekohaselt maksegraafikut ei täitnud ning võlgnikul jäi tasuda kokku 3487.46 eurot. Võlgniku tööleping AS-iga S lõppes 26.08.2020. Käesoleva hetkeseisuga on võlgnik töötu ning tulenevalt eeltoodust ei ole halduril olnud võimalik teha võlgniku sissetulekutest kinnipidamisi. 3
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. 1. Lõpparuande kinnitamine Pankrotihaldur on
ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse laekunud 13 854.67 eurot. Pankrotimenetluses müüdi ½ kaasomandi mõtteline osa kinnistust, millest laekus pankrotivarasse 7000 eurot. Võlgniku töötasust ja tuludeklaratsiooni tagastustest tehti kinnipidamisi kokku 6854.62 eurot ning intressidena laekus 0.05 eurot. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab
Sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I. S.´u (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Pankotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks
Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust, ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema 2017. a, kui on alustatud kuni pankroti väljakuulutamiseni menetluses olev täitemenetlus võlgniku suhtes, millises sissenõudjaks oli L AS. 4
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest I. S.´u (pankrotis) pankrotimenetluses. 3. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine 01.02.2021 jõustunud
aasta
lg 3 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandest nähtuvalt moodustuvad pankrotimenetluse kulud tasutud panga teenustasust 0.38 eurot ning panga teenustasudest 0.76 eurot, mis tuleb teha võlausaldajale väljamakse tegemiseks ja pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Kohus leiab, et seni kinnitamata pankrotimenetluse kulud summas 1.14 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. 4. Pankrotihalduri tasu 01.02.2021 jõustunud
aasta
lg 1 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 2 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu 5
S § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.
lõige 12 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tegevuse tulemusena laekus pankrotivarasse 13 854.67 eurot.
lg 1 sätestab pankrotivaralt suurusega 13 854.67 eurot halduri tasu alammääraks 3233.27 eurot. Martin Krupp on taotlenud halduri tasu määramist halduri tasu alammääras summas 3233.27 eurot, millele lisandub käibemaks 646.65 eurot, kokku 3879.92 eurot. Pankrotihaldur Martin Krupp on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, sh müünud võlgnikule kuulunud ½ kaasomandi osana mõtteline osa kinnistust, teinud kinnipidamisi võlgniku töötasust ja tuludeklaratsiooni tagastustest, koostanud võlgnikule maksegraafiku, viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosoleku, koostanud jaotusettepaneku, selgitanud välja võlgniku maksejõuetuse põhjused ja koostanud lõpparuande. Kohus on seisukohal, et halduri taotletud tasu 3233.27 eurot on põhjendatud halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi arvestades. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes rahuldab kohus I. S.´u (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp´i töötasu taotluse ning peab põhjendatuks määrata Martin Krupp´ile tasuks 3233.27 eurot, millele lisandub käibemaks 646.65 eurot ja mis kuulub välja maksmisele halduri büroole Saneerimismenetluse OÜ. 5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 6
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. I. S. esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Pankrotihaldur märgib kohtule esitatud lõpparuandes, et võlgnik pankrotimenetluse kestel teavet oma sissetulekutest pankrotihaldurile ei andnud. Võlgnikul puudus igasugune soov võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samas sai võlgnik pankrotimenetluse lõppfaasis aru oma tegude lubamatusest ja hüvitas puuduoleva raha kolmanda isiku kaudu. Võlgnik on esitanud tähtaegselt avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Kuigi võlgnik ei andnud pankrotihaldurile pankrotimenetluse kestel teavet oma sissetulekutest, sai ta pankrotimenetluse lõppfaasis aru oma teo lubamatusest ja hüvitas puuduoleva raha kolmanda isiku kaudu. Kohus on seisukohal, et võlgnik on küll rikkunud
lg-s 2 nimetatud kohustust mitte varjata oma tulusid, kuid kuna hüvitas hiljem puuduoleva raha, on ta sellega tehtud teo heastanud ja ei ole kokkuvõttes võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus leiab, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus rahuldab võlgniku avalduse ja algatab I. S.´u kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt
lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Käesoleval juhul ei ole võlausaldaja teinud ettepanekut, keda I. S.´u usaldusisikuks nimetada. I. S. on haldurile kinnitanud, et on valmis ja võimeline ise usaldusisiku kohustusi täitma. Seega tuleb usaldusisikuks määrata võlgnik. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb I. S.´ul juhinduda
§-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda.
MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Esimene usaldusisiku aruanne tuleb kohtule esitada 22.12.2022. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.