lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
lg-le 3 kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist.
lg-le 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus leiab, et tuleb keelduda avaldust menetlusse võtmast, sest puudub alus asja menetlusse võtmiseks, sest avalduse tagasivõtmise järel puudub nõue, mida menetlusse võtta. Esitatud avalduse tagasivõtmise tulemusena nõue puudub, seega on avaldus puudusega, mille kõrvaldamise nõudmine tulenevalt avaldaja tagasivõtmise avalduse sisust nähtuvalt ei ole põhjendatud.
lg-le 1 hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole.
lg-le 5 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.