← Eesti

4-21-2990/23

4-21-2990 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Talli

§ 151

lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot Sergei Tihhomirov – isikukood: 38308040265; elukoht: xxx xx-xx, xxx; Eesti Vabariigi kodanik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Silvia Kuller RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.07.2021. a otsus väärteoasjas nr 2302,21,007837, millega Sergei Tihhomirovit karistati LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.

§ 151

lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot osaliselt, s.o LS § 227 lg 1 järgi mõistetud karistuse määra osas.

  1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega Sergei Tihhomirovit karistada LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot.
  2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  3. Rahatrahvid ja menetluskulud 167 eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele kassatsioonitähtaja jooksul, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  4. 1 4-21-2990
  5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvide tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  6. Menetlusaluse isiku Sergei Tihhomirovi kaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
  7. oktoobril
  8. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  10. juuli
  11. a otsusega väärteoasjas nr 2302,21,007837 karistati Sergei Tihhomirovi LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.

§ 151

lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot selle eest, et ta juhtis

  1. mail 2021 kell 19.53 Peterburi teel (Filtri tee ja Tartu mnt vahel) mootorsõidukit kiirusega 90 +- 3 km/h, suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. Oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) ilma arsti ettekirjutusteta. Aine sisaldus tuvastatud EKEI aktiga nr 737T. Samuti mõisteti menetlusaluselt isikule välja menetluskulud kokku summas 167 eurot. Menetluskulu summas 52 eurot (joobe tuvastamise kulu) jäeti riigi kanda.
  2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb LS § 227 lg 1 alusel määratud rahatrahvi vähendamist, sest määratud trahv on ebaproportsionaalselt suur ja arvestada tuleb kehtivate rikkumiste puudumist. Samuti taotleb menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist NPALS § 151 lg 1 järgi karistamise ning temalt menetluskulude väljamõistmise osas, sest tema süü selles teo toimepanemises ei ole tõendatud.
  3. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
  4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. LS 227 lg 1
  5. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis
  6. mail 2021 kell 19.53 Peterburi teel (Filtri tee ja Tartu mnt vahel) mootorsõidukit kiirusega 90 +- 3 km/h, suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik 2 4-21-2990 LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, ning pani toime LS § 227 lg-s 1 sätestatud väärteo.
  7. Kohtu hinnangul tõendavad S. Tihhomirovile etteheidetavat kiiruseületamist esmalt kiirusmõõturi LaserCam4 mõõtmise andmed ja videosalvestis (ID 011839), millest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki registreerimismärgiga xxxxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
  8. mail 2021 kell 19.53 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE0205) ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 90 km/h. Tegu pandi toime Tallinnas, Peterburi teel (Filtri tee ja Tartu mnt vahel), kus lubatud kiirus on 70 km/h. Mõõtemääramatust arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 17 km/h.
  9. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Ragnar Jänes, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab muuhulgas Politsei- ja Piirivalveameti tõend selle kohta, et Ragnar Jänes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taatlustunnistuse nr TTRS-120/00159 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE0205) taadeldud 21.07.
  10. Majandus- ja taristuministri 18.12.2018.a. määrus nr 65 Lisa „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja staatiliste taatluse täpsustatud nõuded“, kohaselt kiirusmõõturid liiklusjärelevalves on kohustuslik riigisisest tüübikinnitusetunnistust omava mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine, mis kehtib 1 aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
  11. mail 2021, oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
  12. Rikkumise toimepanemist kinnitavad ka tunnistaja M. O. ütlused, mille kohaselt mais teostasid nad patrullgrupiga kombineeritud kiirusemõõtmist. Välijuht mõõtis varjatult kiirust ja nemad olid patrullis, et menetleda rikkujaid. Menetlusaluse isiku sõidukiirus oli 70 km/h alas 90 km/h. Menetlusalune isik peeti kinni ja alustati lühimenetluse materjali vormistamist, kuid tekkis kahtlus, et isik on joobes, mistõttu alustati joobe tuvastamise toimingutega.
  13. Teo toimepanemist tõendavad ka menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt ta tunnistab teo toimepanemist, selgitab, et sõitis natukene kiiremini, ei pannud kiirust tähele. Sõitis tühjal Järvevana teel; kuna tegemist on USA autoga, siis spidomeeter näitab kiirust miilides ja seetõttu läks kiirus natuke üle. Tegemist on suhteliselt võimsa autoga ja palju ei olnud vaja. S. Tihhomirov kahetseb toimepandut.
  14. Maakohus leiab seega, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendava videosalvestisega ja mõõtmise andmetega, tunnistaja ütlustega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud Sergei Tihhomirovile etteheidetav kiiruse ületamine.
  15. Isiku ütlustest nähtub, et ta ületas lubatud kiirust vähemalt kaudse tahtlusega, sõitis tühjal Järvevana teel mootorsõidukiga, mille spidomeeter on miilides, pidades võimalikuks, et ta ületab kiirust, kuid suhtudes sellesse ükskõikselt. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. NPALS § 151 lg 1
  16. Samuti heidetakse Sergei Tihhomirovile NPALS 151 lg 1 alusel ette seda, et ta oli enne
  17. maid 2021 kell 19.53, mil ta peeti kinni Peterburi teel (Filtri tee ja Tartu mnt vahel), 3 4-21-2990 tarvitanud narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC – COOH) ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus on tuvastatud EKEI aktiga nr 737T.
  18. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sealhulgas tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Tetrahüdrokannabinool (THC) kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri
  19. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirja I. Tetrahüdrokannabinool sisaldub kanepis.
  20. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud NPALS § 151 lg 1 objektiivne koosseis, s.o narkootilise aine (kanepis sisalduva THC) tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta, mis toimus enne
  21. mai 2021 kell 19.
  22. Kohtu hinnangul tõendavad narkootilise aine tarbimist järgmised tõendid.
  23. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja patrullpolitseinik M. O. ütluste kohaselt mõõtsid nad mais patrullgrupiga kiirust (kombineeritud kiirusemõõtmine). Menetlusalune isik ületas kiirust ja ta peeti kinni. Kui politsei koostas menetlusotsust kiiruse ületamise eest, oli isik närviline, tema pulss kõrge ja silmakestad punetasid, mistõttu tekkis kahtlus, et isik tarvitas mingeid aineid. S. Tihhomirov selgitas, et ei ole pikka aega midagi tarvitanud. Kiirtesti (ehk indikaatorvahendi) näit oli positiivne ehk reageeris ainele THC. Isik nõustus minema Wismarisse uriiniproovi andma.
  24. Politseiniku ütlusi kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutades indikaatorvahendit Dräger 5000 oli indikaatorvahendi näit positiivne, reageeris ainele marihuaana. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (uuringuakt nr 737T) nähtub, et Sergei Tihhomirovi uriinist leiti tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC – COOH). Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr 263/34 ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisas 2/737T ekspert Mailis Tõnisson antud eksperthinnangust Sergei Tihhomirovil joobeseisundi esinemise kohta nähtub, et menetlusalusel isikul ei esinenud joovet, kuid Sergei Tihhomirovil esinevad narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused. Sellele viitab kliinilise leiuna pulss 105x minutis, tasakaal ja koordinatsioon: sõrme-nina katse ja täpsemad liigutused veidi ebakindlad, oma sõnade järgi tarvitas viimati väga ammu mitmeid stimulaatoreid ja kanepit ja uriinist leitud tetrahüdrokannabinooli metaboliit. Seega kinnitab kanepi tarbimist ka eksperthinnang.
  25. Kohtuistungil eitas menetlusalune isik mistahes narkootilise aine tarbimist ning selgitas, et umbes kaks päeva enne tema kinnipidamist tundis poodi minnes väliskoridoris kanepi lõhna, koridor oli suitsu täis, viibis seal umbes minuti ning teisi inimesi seal ei näinud. Ta luges Internetist, et kanepisuitsu sees viibimine võib tekitada narkojoovet. Uuringu kohaselt, kui inimene suitsetab kanepit ja on krooniline suitsetaja, siis tema organismis võib leida kanepit 9-14 päeva, aga kui on ühekordne suitsetaja, siis lausa 30 päeva. 4 4-21-2990
  26. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et kanep sattus tema organismi juhuslikult ehk trepikojas suitsu sissehingates ebausaldusväärsed ja neid tuleb kohtuotsuse tegemisel tõendikogumist välja jätta. Nimelt lükkavad S. Tihhomirovi ütlusi ümber ekspert Mailis Tõnissoni kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt teaduskirjanduses ei leia toetust seisukohale, et korraks kanepisuitsu sees olles on tetrahüdrokannabinooli metaboliidi näit uriinis kaks päeva hiljem positiivne. Passiivse suitsetamise teel läheb uriinitest positiivseks sellisel juhul, kui ollakse kinnises ruumis ja seal viibivad kas mitu isikut, kes teevad kanepisuitsu või siis on üks isik, kes teeb mitu suitsu järjest. Selle sigaretisuitsu kontsentratsioon ruumis peab olema väga suur, et uriinitest oleks positiivne; lihtsalt suitsupilvest n-ö läbi liikudes uriinitest positiivseks ei lähe. Kiirtestides võib positiivseks minna higitest, mistõttu politsei ei kasuta tavaliselt higitesti, sest see annab väga palju valepositiivseid tulemusi. Mõnikord võib olla positiivne ka süljetest, kui inimene on avatud suuga sellest suitsupilvest läbi läinud, kas rääkinud samal ajal või siis nätsu närinud, aga ka see ei kesta kaks päeva, vaid möödub lühikese aja jooksul, sest kontsentratsioon on väga-väga madal. Kui inimene teeb ühe suitsu, siis tetrahüdrokannabinooli metaboliidi näit uriinis on positiivne kuni viis päeva, sagedasema tarvitaja puhul kaks nädalat. Kui on selline tarvitaja, kes iga päev teeb kanepisuitsu, siis võib näitaja olla tõepoolest kuni 30 päeva positiivne. Seega ka praegusel juhul peavad kanepiproduktid peavad olema sattunud organismi teisiti, aga mitte sellest ühekordsest sissehingamisest.
  27. Sergei Tihhomirov andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on ta kanepit varem tarvitanud, seega tunneb selle lõhna ning maitset. Võttes arvesse menetlusaluse isiku varasemaid kokkupuuteid kanepiga, on kohtu hinnangul välistatud, et Sergei Tihhomirov praegusel juhul ei saanud aru ega pidanud aru saama, et tarbib just narkootilist ainet. Kanepi (THC) tarbimine juhuslikult ja isikule märkamatult on üldjuhul välistatud ka selle spetsiifilise lõhna ja maitse tõttu. Eeltoodust tulenevalt peab maakohus menetlusaluse isiku ütlusi ebausaldusväärseks osas, mille kohaselt isik ei ole tarbinud enne tema sõiduki peatamist narkootilist ainet.
  28. Riigikohus leidis NPALS § 151 lg-s 1 sisalduva väärteokoosseisu tõendamise eripärasid käsitledes, et kui isiku kehavedelikus tuvastatakse ettenähtud menetluskorda järgides narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused (faktiline asjaolu) ja puuduvad muud tõendid (nt narkootilise aine tarvitamist kinnitavad tunnistaja ütlused või isiku valdusest keelatud aine leidmine), ei ole siiski välistatud tõsikindla ning veenva järelduseni jõudmine narkootilise aine eelneva tarvitamise kohta, arvestades seejuures konkreetsele süüteoliigile iseloomulikku kriminoloogilist eripära. Kuigi narkojoovet või narkootilise aine jälgede olemasolu kinnitavad tõendid viitavad narkootilise aine tarvitamisele kui NPALS § 151 lg 1 koosseisuteole vaid kaudselt, siis tõenäosus, et narkootikumid satuvad inimese organismi muul viisil kui nende tarvitamise tulemusel, üldjuhul äärmiselt väikene. Seega saab olukorras, kus väärteo asjaolusid tervikpildis vaadates puuduvad mis tahes usutavad viited võimalusele, et narkootiline aine võis sattuda inimese organismi muul viisil kui isiku eelneva teadliku tarvitamise tulemusel, vähemalt NPALS § 151 kohaldamise kontekstis tõsikindlalt järeldada, et inimene on narkootilist ainet tarvitanud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  29. aprilli
  30. a otsus väärteoasjas nr 4-19-447). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et ka praeguses asjas ei ole esitatud usutavaid viiteid sellele, et narkootiline aine võis sattuda S. Tihhomirovi organismi juhuslikult ja temale teadmata, vaid tegemist pidi olema tahtliku narkootilise aine tarvitamisega, 5 4-21-2990 mis leidis aset kõige enam 30 päeva jooksul enne isiku sõiduki kinni pidamist. Võttes arvesse aga isiku ütlusi, et ta ei tarvita narkootilist ainet pidevalt, pidi see juhtuma veelgi lühema aja ehk 2 nädala jooksul.
  31. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega ehk menetlusalune isik pidas võimalikuks, et tarbib narkootilist ainet ja suhtus sellesse ükskõikselt. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KARISTUS
  32. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  33. LS § 227 lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. NPALS § 151 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
  34. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 17 km/h. LS § 227 lg 1 sätestatud kiiruse ületamise piiriks on kuni 20km/h, seega menetlusaluse isiku sõidukiiruse ulatus on maksimumi lähedal. Samuti arvestab kohus seda, et tegu pandi toime asulasisesel teel, kus ootamatute liiklustakistuste oht on keskmisel suurem. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt viibisid tal autos kaasreisijatena tema 68-aastane xxx ja 14-aastane xxx, seega ohustas Sergei Tihhomirov oma rikkumisega vahetult ka oma xxx ja alaealist xxx. Liikudes kiirusel peaaegu 90 km/h ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Kokkuvõttes on menetlusaluse isiku süü kohtu hinnangul üle keskmise. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt kahetses Sergei Tihhomirov kiiruse ületamist, kuigi otsis enda teole õigustust ka sellest, et tee oli tühi. Eripreventiivseid kaalutlusi hinnates võtab kohus arvesse, et isik ei ole viimaste aastate jooksul liiklusnõudeid rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on võimalik kohtuvälise menetleja määratud karistust mõnevõrra vähendada, mõistes karistusena LS § 227 lg 1 rikkumise eest rahalise karistuse 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.
  35. Kohtu hinnangul ei ole alust kohtuvälise menetleja otsusega NPALS § 151 lg 1 alusel mõistetud karistuse muutmiseks. Kohtuväline menetleja on menetlusele isikule karistuse mõistnud sanktsiooni keskmises määras, kohtu hinnangul vastab mõistetud karistus isiku süüle. Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti vastab karistus ka üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele, võttes arvesse, et isik ei tunnista narkootilise aine tarvitamist, mistõttu karistus peab teda mõjutama hoiduma edaspidi keelatud ainete tarvitamisest. Menetluskulud
  36. Kohtuväline menetleja otsus ei kuulu muutmisele ka menetluskulude osas. Menetlusaluselt isikult tuleb VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise ja psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulud 167 eurot, mis tõendavad narkootilise aine tarvitamist. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ega ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb jätta menetlusaluse 6 4-21-2990 isiku kanda. Kuna isikul joovet ei tuvastatud, siis joobe tuvastamise ekspertiisi kulu 52 eurot on õigesti jäetud riigi kanda.
  37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsust LS § 227 lg 1 alusel mõistetud karistuse osas ja mõistab isikule selles osas uue karistuse, mis ei raskenda tema olukorda. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.