1-21-6916/8

(21251000185)Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Prokurör Ringkonnaprokurör Merike Lugna Kriminaalasi Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine XXi suhtes süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi Süüdistatav XX Isikukood või sünniaeg: xxxxxxxxxxx Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxx Kontaktandmed: tel x, x Kaitsja: Anu Toomemägi, määratud korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §§-de 145, 202, 206, 262 lg 5 Lõpetada XXi suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel. KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel kohustada XXi tasuma kriminaalmenetluse kulud 194.40 (ükssada üheksakümmend neli eurot ja 40 senti) eurot ja kindel summa riigituludesse 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks on 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse tegemisest. Kindel summa riigituludesse ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeerium a/a nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 LUMINOR PANK; või EE571010220229377229 SEB PANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99922900000066. Selgituseks märkida: kindel summa riigituludesse ja menetluskulud, kriminaalasja number, isiku nimi. Kui isik ei täida endale võetud kohust uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6. 1

(4)2 DVD, asuvad kriminaalasja toimikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Määrus saata täitmiseks ringkonnaprokurörile. XXile ja teadmiseks kaitsjale, kannatanu esindajale ning Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik XXile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest on teda karistatud xx.xx.xxxx Harju Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, 23.06.2021 kella 13.30 ajal xxxxx xxxxx xxx xx xxxxxxx xx võttis kätest kinni x x x YY ning pigistas teda, nõudes enda valdusse x telefoni. Seejärel lahkus XX toast ja mõne aja pärast pöördus YY juurde tuppa tagasi ning lükkas teda õlast voodile kõhuli ja oli põlvedega tema seljas, tõmmates kõhu alt välja YY käed ning võttis käest ära tema telefoni. Oma tegevusega põhjustas XX YY valu selga ronimisega ja käte tirimisega ning kinnihoidmisega marrastused paremal käel. Teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega lähisuhtes ja korduvalt pani XX toime kuriteo KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. Kriminaalasi on 13.10.2021 saadetud Pärnu Maakohtusse. Kohus määras istungiajaks 03.12.

1. Kohtuistung jäi ära, kuna kannatanu esindaja QQ teatas prokurörile, et ta ei soovi kriminaalmenetluse jätkamist ja neil x ei ole võimalik xxxxxxx, kus nad alaliselt elavad, Eestisse sõita. Järgmise kohtuistungi määras kohus 10.01.
2. See istung jäi samuti ära, kannatanu teatas jällegi, et tal ei ole võimalik Eestisse sõita. Kuna kohtuistungi pidamine on raskendatud, mitmel korral edasi lükatud, kannatanu esindaja huvi kriminaalmenetluse osas on raugenud, on otstarbekas kriminaalmenetluse edasise venimise huvides menetlus lõpetada KrMS § 202 alusel. KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi karistatav tegu on II astme kuritegu, kriminaalmenetluses kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole, kannatanu ei soovi kriminaalmenetluse jätkamist, süüdistuses etteheidetav tegu ei ole oma olemuselt raske, puuduvad karistust raskendavad asjaolud, mistõttu tema süü kuriteo toimepanemisel ei ole suur, süüdistatav on nõus hüvitama kriminaalmenetluse kulud, mis on õigusabi kulud 97.20 eurot ning 97.20 eurot, kokku 194.40 eurot ja tasuma riigile 250 eurot, mis vähendab kriminaalasja avalikku huvi. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja materjalide kohaselt kahtlustatav ei ole viimase aasta jooksul süüliselt käitunud ega karistatud, kahtlustatav ei ole avaliku elu tegelane ega ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik, samuti on temale kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuste panemisega tagatud kannatanule kahju hüvitamine ning karistusmeetme kohaldamine. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 2

(4)Prokurör leiab, et kahtlustatava poolt toimepandu ei pea käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega, sest isiku mõjutamine edaspidi õiguskuulekalt käituda on võimalik ka läbi kohustuste panemise. Kahtlustatava kohtulik karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustuste panemisega kahtlustatavale täidab riik piisavalt temale antud karistuslikke volitusi. Seega ei ole otstarbekas edasine kriminaalmenetluse jätkamine juhul, kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXi suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, ringkonnaprokurör taotleb lõpetada kriminaalasja nr 21251000185 menetlus ja kohustada XXi tasuma kohtumääruse jõustumisest kuue kuu jooksul riigituludesse 250 eurot ning menetluskulud 194.40 eurot. Maakohtu seisukoht Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud viis nimetatud normis kirjeldatud elementi - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. XXile etteheidetava teo puhul tegu teise astme kuriteoga, mille eest on isikut võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Süüdistuses etteheidetav tegu ei ole oma olemuselt raske. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalmenetluses kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole. Kannatanu ei soovi ka kriminaalmenetluse jätkamist, millise asjaolu on avaldanud prokurörile kannatanu esindaja, samuti, et kannatanu ja tema esindaja ei soovi xxxxxx tulla kohtuistungile Eestisse. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et XXi süü ei ole kuriteo toimepanemisel suur. Kriminaalasja menetlemise jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna kriminaalasja materjalide kohaselt XX ei ole viimase aasta jooksul süüliselt käitunud ega karistatud, kahtlustatav ei ole avaliku elu tegelane ega ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. XX ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et XX on teinud sellest piisavaid järeldusi. XX on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. XX on võtnud endale kohustuse tasuda riigituludesse 250 eurot ning hüvitada kriminaalasjas tekkinud menetluskulud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab XXi suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes talle kohustusteks tasuda kuue kuu jooksul riigituludesse kindla summana 250 eurot ja hüvitada seoses tulirelva ekspertiisiga kantud kriminaalmenetluse kulu summas 194.40 eurot. 3

(4)Kui XX ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. Tõkendit ei ole kohaldatud. 2 DVD, asuvad kriminaalasja toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tõenduslikult oluliste asitõenditena kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 4