Obsah (22)

§ 200§ 121§ 215§ 263§ 87§ 63§ 199§ 64§ 68§ 65§ 16§ 21§ 218§ 25§ 120§ 118§ 2§ 32§ 33§ 74§ 75§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2021,Viljandi kohtumaja, Viljandi Posti 22 Kriminaalasja number 1-19-225 Kriminaalasi Germo Sorval süüdistu

§ 200

lg 2 p 4, 7; § 199 lg 2 p 7, 9; § 215 lg 2 p 1, 2; lg 3 järgi, Janari Lund süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7, § 121 lg 1; § 215 lg 2 p 1, 2; lg 3 järgi, üldmenetluses Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint rahvakohtunikud Aare Kolk ja Marko Suvisild Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Germo Sorval (isikukood: xxxxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxx xxxx xx-x xxxxxxxxxxx ; töökoht või õppeasutus: xxxxxxxxxx xxxxxxxx x xxxxxxxx ; karistatus: Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega karistatud

§ 121

lg 1; § 199 lg 2 p 5, 7, 9; § 200 lg 1; § 215 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud 26 päeva tingimisi, katseajaga 2 aastat 6 kuud; vangistus täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 23.11.2018 kohtumäärusega nr 1-18-764; tõkend: vahistamine 16.11.2018-10.12.2018 ja alates 21.02.2020) Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras) Süüdistatav Janari Lund (isikukood: xxxxxxxxxxxxxxx ; elukoht: xxxx x-x xxxxxxxxx; töökoht või õppeasutus: ei tööta; karistatus: 1) Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega

§ 215

lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi, katseajaga 1 aasta; 2) Tartu Maakohtu 24.05.2017 otsusega

§ 263

lg 1 p 1 järgi kohaldatud

§ 87

lg 1 p 2 alusel mõjutusvahendit – käitumiskontrolli 10 kuuks; tõkend vahistamine: alates 16.11.2018) 1 Kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar (riigi õigusabi korras) Kannatanu A.R esindaja vandeadvokaat Margo Normann (riigi õigusabi korras) Kannatanu A.K esindaja vandeadvokaat Mirjam Frey (riigi õigusabi korras) Tsiviilkostja L.S esindaja vandeadvokaat Meelis Masso (lepinguline) Tsiviilkostja A.T esindaja vandeadvokaat Ahto Sirendi (riigi õigusabi korras); RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 1, 2, 3, § 310 lg 1, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Germo Sorval

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi (s.o taksost asjade ja sularaha röövimises) ja

§ 215

lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi ja mõista talle

§ 63

lg 1 alusel

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi karistuseks 5 (viis) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.

Sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX röövimise süüdistuses

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi Germo Sorval õigeks mõista.

Süüdi tunnistada Germo Sorval

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Germo Sorval

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi (20.07.2018 ja 29.-30.09.2018 episoodides) ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista Germo Sorvalile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 02.10.2018-04.10.2018, s.o 3 (kolm) päeva ja 16.11.2018-10.12.2018, s.o 24 (kakskümmend neli) päeva, kokku 27 (kakskümmend seitse) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Germo Sorvalil kandmata karistuseks vangistus 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud 3 (kolm) päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Germo Sorvalile mõistetavat karistust s.o 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud 3 (kolm) päeva vangistust Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse s.o 9 (üheksa) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust võrra ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) aastat 8 (kaheksa) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. Germo Sorvalile vangistuse kandmise algusajaks arvata tema vahistamise kuupäev 21.02.2020.a. Germo Sorvalile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2 2. Süüdi tunnistada Janari Lund

§ 200

lg 2 p 7 järgi (s.o taksost asjade ja sularaha röövimises) ja

§ 215

lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi ja mõista talle

§ 63

lg 1 alusel

§ 200lg 2 p 7 järgi karistuseks 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX röövimise süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi Janari Lund õigeks mõista.

Süüdi tunnistada Janari Lund

§ 121lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Janari Lund

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi (29.-30.09.2018 episoodis) ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista Janari Lundile liitkaristuseks 5 (viis) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 (neli) kuud vangistust võrra ning mõista Janari Lundile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Janari Lundile vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 16.11.2018.a. Janari Lundile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1. Tsiviilhagid: Rahuldada A.R (R) (isikukood: 35808036014) tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt, A.Tilt, Janari Lundilt ja V.Lilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 14381,14 eurot A.R kasuks. Välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt, A.Tilt, Janari Lundilt ja V.Lilt solidaarselt viivis A.R kasuks varalise kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni varalise kahju hüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudest. Rahuldada osaliselt A.R (R) (isikukood: 35808036014) tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ja välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt, A.Tilt, Janari Lundilt ja V.Lilt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitis 10000 eurot A.R kasuks. Mittevaralise kahju hüvitise nõue ülejäänud osas (s.o 10000 eurot) jätta rahuldamata. Välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt, A.Tilt, Janari Lundilt ja V.Lilt solidaarselt viivis A.R kasuks mittevaralise kahju hüvitise maksmisega viivitamise eest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni mittevaralise kahju hüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudest. A.R tsiviilhagi katteks väljamõistetud summad ja viivised tasuda A.R arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas. 3 Rahuldada A.K (isikukood: xxxxxxxxxxxxxxx ) tsiviilhagi varalise kahju nõudes. Välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt, A.Tilt, Janari Lundilt ja V.L solidaarselt varalise kahju hüvitis 3037 eurot eurot A.K kasuks. A.K tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tasuda A.K arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS. Rahuldada MTÜ Tarvastu Motoklubi tsiviilhagi varalise kahju nõudes. Välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt ja A.Tilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 1100 eurot MTÜ Tarvastu Motoklubi kasuks. MTÜ Tarvastu Motoklubi tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tasuda MTÜ Tarvastu Motoklubi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB pangas. Rahuldada Aldar Eesti OÜ tsiviilhagi varalise kahju nõudes. Välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt ja A.Tilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 99,95 eurot Aldar Eesti OÜ kasuks. Aldar Eesti OÜ tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tasuda Aldar Eesti OÜ arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS. Rahuldada Circle K Eesti AS tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt. Välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt ja A.Tilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 19,74 eurot Circle K Eesti AS kasuks. Varalise kahju hüvitise nõue ülejäänud osas (s.o 24,66 eurot) jätta rahuldamata. Circle K Eesti AS tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tasuda Circle K Eesti AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx Luminor Bank AS. Rahuldada Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi varalise kahju nõudes. Välja mõista Germo Sorvalilt, L.Silt ja A.Tilt solidaarselt varalise kahju hüvitis 15,99 eurot Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks. Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa tasuda Viljandi Tarbijate Ühistu arveldusarvele nr xxxxxxxxxx Swedbank AS. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 09.03.2020 kohtumäärus, millega seati kohtulik hüpoteek kannatanu A.R poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks tsiviilkostja L.Sile kuuluvale kinnisasjale registriosa nr xxxxxxx (asukoht: xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxx xx-x ) summas 29500 eurot kannatanu A.R kasuks, kuni kohtuotsuse täitmiseni kannatanu tsiviilhagi puudutavas osas. Jätta muutmata Tartu Maakohtu 15.09.2020 kohtumäärus, millega arestiti A.Tile ja R.T ühisesse omandisse kuuluv korteriomand (registriosa nrxxxxxx ) asukohaga xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xx-xx ning kanti kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärge kannatanute MTÜ Tarvastu Motoklubi ja A.K kasuks, kuni kohtuotsuse täitmiseni kannatanute tsiviilhagisid puudutavas osas.
2. Asitõendite (s.h salvestiste) osas kohaldatavad meetmed: - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu, Riia 132) asuvad ja järgnevalt nimetatud asitõendid: esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 6239 menetlejale üleantud esemed – s.h A.R teksapüksid, triiksärk, sokid, vasaku jala king, aluspüksid (pakend nr 1); Germo Sorvali seljas olnud riided s.h T-särk, dressipluus, jope, dressipüksid (pakend nr 2); DNA proovid, (4 karpi, pakend nr 3); musta värvi kindad (pakend nr 5); ,,Aura fruit“ 1,5 1 pudel (pakend nr 4.1); lae detail (pakend nr 15.1); lae detail (pakend nr 15.3); DNA proovid (4 karpi tähistatud nr 15.1; nr 15.1.2; 15.3.1; 15.3.2, pakend nr 4); esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 6240 menetlejale üleantud esemed - s.h kilekott ja Aitel Auto OÜ blankett (pakend nr 3); musta värvi meesteking (pakend nr 10); DNA proovid (pakendid nr 1, 5, 6, 7, 11); valget värvi USB juhe (pakend nr 2); Bluetooth 4 käed-vabad-seade (pakend nr 4); sinist värvi sõrmkinnas (pakend nr 8); valget värvi kõrvaklapid (pakend nr 8.1); nuga (pakend nr 9); esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 6241 menetlejale üleantud esemed – s.h musta värvi nokamüts (pakend nr 12.3); mobiililaadija (pakend nr 8.1); „Lays" kartulikrõpsupakend (pakend nr 8.2); sigaretipakend „Chesterfield“ (pakend nr 8.3); pealamp (pakend nr 15.2); nöör (pakend nr 17); rohekat värvi jope (pakend nr 15); musta värvi kampsun (pakend nr 12); halli värvi jope (pakend nr 12.1); DNA proovid (pakendid nr 1, 2, 2.1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, 11, 13, 16); sigaretikoni (pakend nr 14, 14.1); pudelikork (pakend nr 9); viiekümne ja viiesendine münt (pakend nr 12.2); esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 6261 menetlejale üleantud esemed -s.h teksapüksid (pakend nr 1); neli pudelit viina (pakend nr 5); valget värvi sokid (pakend nr 3); musta värvi sokid (pakend nr 4); punase „Nike" logoga botased (pakend nr 2); - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde CD plaat politsei pardakaamera salvestisega, CD plaat Circle K teenindusjaama turvakaamera salvestisega, 2 CD plaati turvakaamera salvestisega kauplusest Super Alko toimunud varguste kohta, CD plaat turvakaamera salvestisega Konsumi kauplusest toimunud varguse kohta, 2 DVD plaati Viljandi linnas asuvate valvekaamerate salvestistega.
3. Kriminaalmenetluse kulude osas: 5.
4. Süüdistatavate menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Germo Sorvalilt menetluskuluna riigi kasuks välja 8044 (kaheksa tuhat nelikümmend neli) eurot 90 senti s.h sundraha 730 (seitsesada kolmkümmend) eurot, ekspertiisitasu 30 (kolmkümmend) eurot 50 senti, riigi õigusabi kulud 2577 (kaks tuhat viissada seitsekümmend seitse) eurot 20 senti, tsiviilkostja L.Si riigi õigusabi kulud 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot 60 senti, tsiviilkostja A.Ti riigi õigusabi kulud 2837 (kaks tuhat kaheksasada kolmkümmend seitse) eurot 52 senti, kannatanu A.K riigi õigusabi kulud 847 (kaheksasada nelikümmend seitse) eurot 88 senti ja kannatanu A.R riigi õigusabi kulud 730 (seitsesada kolmkümmend) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus süüdistatava Germo Sorvali menetluskuludest riigi kanda sundrahast (1460-st eurost) 730 eurot ja määratud kaitsja riigi õigusabi tasust (3577,20-st eurost) 1000 eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel Germo Sorvalil riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud 8044 (kaheksa tuhat nelikümmend neli) eurot 90 senti tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 670 (kuussada seitsekümmend) eurot 41 senti tasumistähtaeg on kuu
5. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700018042 ning selgituse “Germo Sorval, otsus nr 1-19-225, menetluskulu“. 5 KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Janari Lundilt menetluskuluna riigi kasuks välja 6926 (kuus tuhat üheksasada kakskümmend kuus) eurot 37 senti s.h sundraha 730 (seitsesada kolmkümmend) eurot, ekspertiisitasu 1298 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) eurot 30 senti, riigi õigusabi kulud 3320 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend) eurot, kannatanu A.K esindaja tasu 847 (kaheksasada nelikümmend seitse) eurot 87 senti ja kannatanu A.R riigi õigusabi kulud 730 (seitsesada kolmkümmend) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus süüdistatava Janari Lundi menetluskuludest riigi kanda sundrahast (1460-st eurost) 730 eurot, määratud kaitsja riigi õigusabi tasust (4320-st eurost) 1000 eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel Janari Lundilt riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud 6926 (kuus tuhat üheksasada kakskümmend kuus) eurot 37 senti tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 577 (viissada seitsekümmend seitse) eurot 20 senti tasumistähtaeg on kuu
6. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700018068 ning selgituse “Janari Lund, otsus nr 1-19-225, menetluskulu“. KrMS § 182 lg 3 alusel välja mõista Germo Sorvalilt kannatanu A.R lepingulise esindaja tasu 170 (ükssada seitsekümmend) eurot 40 senti ja Janari Lundilt A.R lepingulise esindaja tasu 170 (ükssada seitsekümmend) eurot 40 senti, mis kanda A.R arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB pangas. Ülejäänud osas lepingulise esindaja kulu summas 139,30 eurot jätta kannatanu A.R kanda. 5.
7. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamine Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Kõivu kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise 12.03.2021.a. esitatud taotlus osaliselt ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kasuks 613,20 eurot (s.h käibemaks 102,20 eurot) vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt Germo Sorvali kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Rahuldada vandeadvokaat Kalju Kutsari kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise 12.03.2021.a. esitatud taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond kasuks 846 eurot (s.h käibemaks 141 eurot) vandeadvokaat Kalju Kutsari poolt Janari Lundi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Rahuldada vandeadvokaat Ahto Sirendi kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise 12.03.2021.a. esitatud taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ahto Sirendi Advokaadibüroo kasuks 576,48 eurot (s.h käibemaks 96,08 eurot) vandeadvokaat Ahto Sirendile tsiviilkostja A.Ti esindajana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 6 Rahuldada vandeadvokaat Margo Normanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise 12.03.2021.a. esitatud taotlused ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kasuks 644,40 eurot (s.h käibemaks 107,40 eurot) vandeadvokaat Margo Normanni poolt kannatanu A.R esindajana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Rahuldada vandeadvokaat Mirjam Frey kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise 12.03.2021.a. esitatud taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lion Law kasuks 673,75 eurot vandeadvokaat Mirjam Frey poolt kannatanu A.K esindajana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetute elukohti ning kannatanute, tunnistajate ja tsiviilkostjate nimed ja muud isikuandmed asendada tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis
8. mail 2021.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon Germo Sorvalit (Sorval) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, võttis grupis koos E:Ti ja Rain Kogeriga 20.07.2018 eeluurimisel tuvastamata kellaajal omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Viljandi linnas Vaksali tn 19 maja taga asuvast parklast MTÜ Tarvastu Motoklubile kuuluva sõiduauto Toyota Yaris reg.märgiga XXX XXX väärtusega 2200 eurot ning sõitsid sellega Viljandimaal ja sealt edasi Pärnumaale. 21.07.2018 kella 01:00 paiku Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Tori tee 12,
9. km-l kaotas Germo Sorval sõiduki üle juhitavuse ning sõitis sellega teelt välja, põhjustas liiklusõnnetuse ning jättis sõiduki Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Tori tee 12,
10. km-l juures kraavi. Germo Sorvalit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, võttis grupis koos Janari Lundi ja A.T, ajavahemikul 29.09.2018 kuni 30.09.2018 omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Viljandi vallas Jämejala 7 külas Pargi tee 12 maja juurde pargitud P.K kuuluva sõiduauto Opel reg.märgiga XXX XXX ning sõitsid sellega ringi mööda Viljandi linna ning jätsid auto pärast kasutamist Viljandi linna Turu parklasse. Seega pani Germo Sorval toime

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ning grupis. Samuti süüdistatakse Germo Sorvalit selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas 14.10.2018 kella 21:06 ajal Viljandi linnas Koidu tn 3 asuvast kauplusest Koidu Konsum 0,2ml likööri Amaretto Bonino väärtusega 3.55 eurot, 0,7-l veini Murvideo Bianco, väärtusega 7.55 eurot ja 0,2-ml Grafter gin joogi, väärtusega 4.89 eurot. Kokku tekitas Germo Sorval Viljandi Tarbijate Ühistule varguse varalist kahju 15.99 eurot. Germo Sorvalit süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas 28.10.2018 kella 21:58 ajal Viljandi linnas Leola tn 14a asuvast Aldar Eesti OÜ SuperAlko kauplusest kaks 0,7-l pudelit viina Russian Ice Vodka, kokku väärtusega 37.98 eurot. Kokku tekitas Germo Sorval Aldar Eesti OÜ-le varalist kahju 37.98 eurot. Germo Sorvalit süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas koos Janari Lundiga 01.11.2018 kella 21:33 ajal Viljandi linnas Leola tn 14a asuvast Aldar Eesti OÜ SuperAlko kauplusest Bacardi Carta Negra 1-l väärtusega 23.99 eurot, Bacardi OakHeart 1-l väärtusega 22.99 eurot ja Bacardi OakHeart 0,7-l väärtusega 14.99 eurot. Kokku tekitati vargusega Aldar Eesti OÜ-le varalist kahju 61.97 eurot. Germo Sorvalit süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas koos M.S 13.11.2018 kella 22:38 ajal Viljandi linnas Endla tn 1 asuvast Circle K Eesti AS Viljandi Endla teenindusjaamast kaks 0,75l pudelit veini J.Brunner R väärtusega kokku 18.40 ja kaks pudelit vahuveini Martini Asti väärtusega kokku 26 eurot. Kokku tekitatud vargusega Circle K Eesti AS-le varalist kahju 44.40 eurot. Seega pani Germo Sorval toime

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. Germo Sorvalit süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud röövimise, grupis koos Janari Lundiga tellis 15.11.2018 õhtul Mulgi Takso OÜ-st takso Viljandi linna ning neid asus teenindama taksojuht A.R A.Kle kuuluva sõidukiga Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX , et sõita Viljandi maakonda Pärsti külla. Jõudes Viljandimaal Viljandi vallas Pärsti külas asuva Pärsti Lasteaia juurde, tungis Germo Sorval koos Janari Lundiga sõiduki röövimise eesmärgil kallale taksojuht A.Rale, peksid teda korduvalt pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, so xxxxxxxxxxx xxxxx,xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx . Germo Sorval ja Janari Lund röövisid taksost A.Rle kuulunud tahvelarvuti Samsung Tab 6 väärtusega 300 eurot, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 väärtusega 600 eurot, sularaha 120 eurot. Pärast peksmist paigutas Germo Sorval koos Janari Lundiga kannatanu sõiduki pakiruumi ning Germo Sorvali juhtimisel sõideti Viljandi linna, kus võeti sõidukisse.k . Germo Sorval grupis koos Janari Lundi ja t.k panid samas toime ka võõra vallasasja ehk A.Ra kasutuses oleva sõiduauto Mercedes Benz omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud vägivallaga, ehk ära kasutades kannatanu suhtes eelnevalt toimepandud vägivalla toimet ning mis seisnes nimetatud sõidukiga Viljandi linnast Rakverre ja sealt tagasi Viljandi linna sõitmises, kus 8 16.11.2018 kella 08.50 paiku põhjustas Germo Sorval Viljandis Rohelisel tänaval röövitud taksoga avarii, põgenes sündmuskohalt, sõitis Viljandis teater Ugala lähedale parklasse ning põgenesid koos Janari Lundi ja T.Kiga taksost, jättes taksojuhi abituna pagasiruumi. Seega pani Germo Sorval toime ühe teo, mis vastab eri süüteokoosseisule

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja grupis ja

§ 215

lg 2 p 1, 2 lg 3, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutine kasutamise, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja vägivallaga. Janari Lundi (Lund) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, võttis grupis koos Germo Sorvali ja A.T , ajavahemikul 29.09.2018 kuni 30.09.2018 omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Viljandi vallas Jämejala külas Pargi tee 12 maja juurde pargitud kuuluva sõiduauto Opel reg.märgiga XXX.XXX ning sõitsid sellega ringi mööda Viljandi linna ning jätsid auto pärast kasutamist Viljandimaale Viljandi linna Turu parklasse. Seega pani Janari Lund toime

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ning grupis. Janari Lundi süüdistatakse selles, et tema 20.10.2018 kella 18:30 paiku Viljandi linnas Valuoja orus koos R.L ja K.E.R tungis kallale M.V , kellele R.L lõi ühe korra rusikaga vasakule poole lõuapiirkonda, seejärel lõi Janari Lund M.Vi ühe korra jalaga näopiirkonda ning siis lõi K.E.R M.Vi korduvalt rusikatega näopiirkonda. Oma sellise tegevusega põhjustas Janari Lund kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seega pani Janari Lund toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse Janari Lundi selles, et tema grupis koos Germo Sorvaliga tellis 15.11.2018 õhtul Mulgi Takso OÜ-st takso Viljandi linna ning neid asus teenindama taksojuht A.R A.Kle kuuluva sõidukiga Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX, et sõita Viljandi maakonda Pärsti külla. Jõudes Viljandimaal Viljandi vallas Pärsti külas asuva Pärsti Lasteaia juurde, tungis Janari Lund koos Germo Sorvaliga sõiduki röövimise eesmärgil kallale taksojuht A.Rale, peksid teda korduvalt pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, so xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx . Janari Lund ja Germo Sorval röövisid taksost A.Rle kuulunud tahvelarvuti Samsung Tab 6 väärtusega 300 eurot, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 väärtusega 600 eurot, sularaha 120 eurot. Pärast peksmist paigutas Janari Lund koos Germo Sorvaliga kannatanu sõiduki pakiruumi ning Germo Sorvali juhtimisel sõideti Viljandi linna, kus võeti sõidukisse T.K. Janari Lund grupis koos Germo Sorvali ja T.Kiga panid samas toime ka võõra vallasasja ehk A.Ra kasutuses oleva sõiduauto Mercedes Benz omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud vägivallaga, ehk ära kasutades kannatanu suhtes eelnevalt toimepandud vägivalla toimet ning mis seisnes nimetatud sõidukiga Viljandi linnast Rakverre ja sealt tagasi Viljandi linna sõitmises, kus 16.11.2018 kella 08.50 paiku põhjustas Germo Sorval Viljandis Rohelisel tänaval röövitud taksoga avarii, põgenes sündmuskohalt, sõitis Viljandis teater Ugala lähedale parklasse ning põgenesid koos Janari Lundi ja T.Kiga taksost, jättes taksojuhi abituna pagasiruumi. 9 Seega pani Janari Lund toime ühe teo, mis vastab eri süüteokoosseisule

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupis ning

§ 215

lg 2 p 1, 2 lg 3, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutine kasutamise, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja vägivallaga. II Menetluse käik Tartu Maakohtusse saabus kriminaalasi nr 1-19-225

§ 200

lg 2 p 7; § 199 lg 2 p 7, 9; § 215 lg 2 p 1, 2, lg 3 järgi, Janari Lundi süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7; § 121 lg 1; § 215 lg 2 p 1, 2, lg 3 järgi, T.Ki süüdistuses

§ 215

lg 2 p 2, lg 3 järgi, Rain Kogeri süüdistuses

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi arutamiseks üldmenetluses 11.01.2019.a.

Tartu Maakohtu 14.01.2019 määrusega andis kohus süüdistatavad kohtu alla. (29.01.2021.a. on prokurör esitanud kohtule G. Sorvali süüdistuse täiendamise ja G. Sorvali lõplik süüdistus on

§ 200lg 2 p 4, 7; § 199 lg 2 p 7, 9; § 215 lg 2 p 1, 2, lg 3 järgi).

Tartu Maakohtu 25.06.2020.a. kohtumäärusega on kohus üldmenetlusena menetletavast kriminaalasjast eraldanud T.Kile, Rain Kogerile ja Gert Kustassoole esitatud süüdistused menetlemiseks teises kriminaalasjas kokkuleppemenetluses (KoTo, kd 4, tl 42-44). Kohus jätkas kriminaalasja arutamist üldmenetlusena Germo Sorvalile ja Janari Lundile esitatud süüdistustes. III Kohtu seisukoht ja põhjendused süü tõendatuse osas 1. Germo Sorvalile ja Janari Lundile esitatud süüdistused

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi s.o võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ning grupis. 1.

1. 20.07.2018 episood Germo Sorvalile esitatud süüdistus seisneb selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, võttis grupis koos E.T ja Rain Kogeriga 20.07.2018 eeluurimisel tuvastamata kellaajal omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Viljandi linnas Vaksali tn 19 maja taga asuvast parklast MTÜ Tarvastu Motoklubile kuuluva sõiduauto Toyota Yaris reg.märgiga XXX XXX väärtusega 2200 eurot ning sõitsid sellega Viljandimaal ja sealt edasi Pärnumaale. 21.07.2018 kella 01:00 paiku Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Tori tee 12,
2. km-l kaotas Germo Sorval sõiduki üle juhitavuse ning sõitis sellega teelt välja, põhjustas liiklusõnnetuse ning jättis sõiduki Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Tori tee 12,
3. km-l juures kraavi. Süüdistatav Germo Sorval on end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud (KoTo, kd 4, tl 4). Kaitsja on avaldanud seisukohta, et süüdistus on tõendatud. Prokurör leidis, et Germo Sorvalile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on Germo Sorvali süü antud episoodis tõendamist leidnud ja kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kannatanu MTÜ Tarvastu Motoklubi esindaja M.M on kohtuistungil rääkinud, et MTÜ-lt Tarvastu Motoklubi ärandati 20.07.2018 auto Toyota Yaris ja tehti temaga avarii ning auto muutus 10 kasutuskõlbmatuks. Kannatanu sai sõiduki Pärnu politseist tagasi, aga see oli täiesti hävinenud. Sõiduk läks kaduma Vaksali tn 21, Viljandis asuva maja lähistelt. Auto väärtus on süüdlaste poolt kannatanule hüvitamata (KoTo, kd 5, tl 56-58; kd 6, tl 144). Süüdistatava Germo Sorvali ja tunnistaja E:Ti riimuvatest ütlustest (KoTo, kd 5, tl 62-64), nähtub, et nad võtsid koos Rain Kogeriga süüdistuses märgitud ajal auto, Toyota Yarise. Auto seisis Kantreküla Konsumi taga parklas, autol olid uksed lahti ja võtmed ees. Auto võeti selleks, et sõitma minna. Auto kasutamiseks omaniku luba puudus. Autot juhtis Germo Sorval, kes koos E:Ti ja Rain Kogeriga sõitsid Pärnusse. Enne autoga sõitma asumist olid eelmärgitud isikud alkoholi tarvitanud. G. Sorvalil puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. G. Sorval sõitis autoga teelt välja, kuna kasutas sõidu ajal telefoni. Pärast autoga teelt väljasõitmist viidi neid jaoskonda. E:Ti ja Rain Koger said liiklusõnnetuse tagajärjel vigastusi. Germo Sorval on kinnitanud, et sõiduki omavoliline ajutine kasutamine toimus 20.07.2018-21.07.
4. Oma tegu ta kahetseb ning on nõus kannatanule tekitatud kahju hüvitama (KoTo, kd 8, tl 51p-52). Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud Germo Sorvali ja Rain Kogeri viibimine süüdistuses märgitud asukohtades (KoTo, kd 6, tl 170-172). Germo Sorvali telefon asub 20.07.2018 kell 21.26 Viljandis, Paalalinna tugijaama levipiirkonnas. Kell 23.45 ja 23.53 on ta liikunud Pärnumaale Kanaküla tugijaama levipiirkonda. 21.07.2018 kell 00.12 on telefon Pärnu Ristiküla tugijaama levipiirkonnas ja kell 06.59 on Germo Sorval tagasi Viljandis Paalalinna tugijaama levipiirkonnas. Rain Kogeri telefon asub 20.07.2018 kell 21.10 Viljandis Paalalinna tugijaama levipiirkonnas, 21.07.2018 kell 00.11 on tema telefon Pärnu Ristiküla tugijaama levipiirkonnas, kell 00.15 kuni 00.22 on telefon Pärnumaal Surju tugijaama levipiirkonnas ning kell 12.04 on Rain Kogeri telefon jälle Viljandis. Kannatanu esindaja M. M ja süüdistatava G. Sorvali ütlustest nähtuvaid asjaolusid kannatanu sõidukiga toimunud liiklusõnnetuse kohta kinnitab 21.07.2018.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (KoTo, kd 6, tl 145-149p), millega on tuvastatud, et 21.07.2018 kella 01.00 paiku on Pärnumaal, Tori vallas, Pärnu-Tori tee 12,
5. kilomeetril Toyota Yaris reg. nr XXX XXX kaotanud juhitavuse, sõitnud teelt välja ja rullunud üle katuse. Sõiduk asetseb sõiduteega piirneval põllul ning sõidukil on avariitunnused. Sõidukis olnud isikud Rain Koger ning E:Ti on saanud vigastada. Liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud fotod (KoTo, kd 6, tl 147p149p) ja 30.07.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo kd 6, tl 150-169) kinnitavad kannatanu esindaja ütlusi, et kannatanu sõiduk Toyota Yaris reg. nr XXX XXX on muutunud liiklusõnnetuse tagajärjel täiesti kasutuskõlbmatuks. Fototelt nähtub ja asitõendi vaatlusprotokollis on kirjeldatud, et sõiduki mõlema külje, katuse, esiosa ning tagaosa keredetailid on deformeerunud, esi- ja tagaklaas ning esiuste klaasid ning esimesed ja tagumised laternad, parempoolne küljepeegel on purunenud. Samuti nähtub vigastusi sõiduki esiratastel. Asja ajutine kasutamine tähendab selle omaduste niisugust tarbimist, mille järel asja füüsiline substants ei muutu või väärtus kas ei vähene või muutub või väheneb väheoluliselt. Asja omavoliline kasutamine tähendab selle kasutamist omaniku või valdaja loata.

§ 215

kaitseb vallasasja valdust (AÕS § 32) teatud liiki (asja kasutamisega seotud) rikkumiste eest. Koosseisutunnust "omavoliline" ei ole põhjust sisustada laiemalt, kui seda teeb valduse tsiviilõigusliku kaitse eeldusi reguleeriv AÕS § 40 lg 2. Osutatud säte näeb ette, et omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine ja et sel viisil saadud valdus on omavoliline. Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis 11 (AÕS § 40 lg 4). Seega on asja kasutamine

§ 215

mõttes omavoliline üksnes juhul, kui asi on AÕS § 40 lg 2 kohaselt toimepanija omavolilises valduses või kui toimepanija vastutab AÕS § 40 lg 4 järgi omavolilise valduse tagajärgede eest (RKKKo 08.12.2015 nr 3-1-1-99-15 p 38). Kohus märgib, et antud süüdistuses puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus ja on eelnevalt käsitletud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav Germo Sorval on koos E:Ti ja Rain Kogeriga s.o isikute grupis süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduautot Toyota Yaris registreerimismärgiga XXX XXX omavoliliselt ajutiselt kasutanud ning nimetatud sõiduk oli eelmärgitud isikutele võõras, kuna kuulus MTÜ Tarvastu Motoklubile. Luba sõiduki ajutiseks kasutamiseks ei olnud sõidukiomanikult küsitud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Germo Sorvalit enne MTÜ Tarvastu Motoklubile kuuluva sõidukiga sõitma asumist Tartu Maakohtu 20.02.2018.a. kohtuotsusega karistatud

§ 215lg 2 p 2 järgi.

Seega antud juhul on Germo Sorvalit puhul tegemist isikuga kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Süüdistatav Germo Sorval pani teo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Tema ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et tal puudub õigus sõiduki kasutamiseks, kuna sõiduki omanik ei olnud talle vastavat luba andnud, kuid hoolimata eeltoodust, võttis ta omavoliliselt sõiduki ja kasutas seda. Kohus ei tuvastanud süüdistatava G. Sorvali teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 1.2. 29.-30.09.2018 episood Germo Sorvalile ja Janari Lundile esitatud süüdistus seisneb selles, et nemad isikutena, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, võtsid grupis (s.h Germo Sorval, Janari Lund ja A.T), ajavahemikul 29.09.2018 kuni 30.09.2018 omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Viljandi vallas Jämejala külas Pargi tee 12 maja juurde pargitud P.Kle (K) kuuluva sõiduauto Opel reg.märgiga XXX XXX ning sõitsid sellega ringi mööda Viljandi linna ning jätsid auto pärast kasutamist Viljandi linna Turu parklasse. Süüdistatavad Germo Sorval ja Janari Lund on end neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud (KoTo, kd 4, tl 4). G. Sorvali ja J. Lundi kaitsjad on avaldanud seisukohta, et süüdistus on tõendatud. Prokurör leidis, et Germo Sorvalile ja Janari Lundile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Germo Sorvali ja Janari Lundi süü antud episoodis on tõendamist leidnud ja kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kannatanu P.K ütlustest (KoTo, kd 5, tl 69-71) nähtub, et 2018.a., ühel nädalavahetusel läks tema sõiduk - hõbedane Opel Vectra kaduma ajal, kui ta oli oma sõbra juures külas Viljandimaal, Jämejala külas asuvas korteris. Kannatanu oli purjus ning jättis autovõtmed sõbra korteris köögi lauale. Hommikul märkas, et auto on kadunud. Auto sai ta tagasi politseijaoskonnast. Tema auto oli leitud mahajäetuna turu parkimisplatsilt. Kannatanu ei tea, kes tema auto äravõtmisega olid seotud. Süüdistatava Germo Sorvali ütlustest (KoTo, kd 8, tl 52-53) nähtub, et süüdistuses märgitud ajal võttis ta kannatanule P.Kle kuuluva halli värvi sõiduauto Opel. Autovõtmed võttis ta Jämejala külas asuva korteri köögilaua pealt selleks, et autoga sõita. Auto omanikult autoga sõiduks ta luba ei küsinud. Kui ta läks autoga sõitma, siis temaga tulid kaasa A,E ja Janari, kes teadsid, et G. Sorval 12 võttis võõra auto. Kannatanu autoga sõideti Viljandi linnas, kokku umbes 200 km. Pärast sõitmist jättis Germo Sorval sõiduki Viljandi linna Turu parklasse, autovõtmed jättis ta autoistme peale. Sõidukiga avariisid ei toimunud. Enne sõidukiga sõitma asumist oli ta Jämejala külas asuvas korteris tarvitanud alkoholi. Oma tegu G. Sorval kahetseb. Sündmuskoha vaatlusprotokoll 30.09.2018 (KoTo, kd 7, tl 1-7) tõendab, et sõiduauto Opel Vectra Caravan reg.nrXXX XXX on jäetud 30.09.2018 kella 15.00 paiku Viljandi, Turu tn 16 juurde. Sõiduauto uksed on suletud, kuid lukustamata, juhiistme ees maas on autovõtmed (foto nr 5). Süüdistatava Germo Sorvali ütlustega riimuvad süüdistatava Janari Lundi ütlused. J. Lundi ütlustest nähtub, et sõidukit Opel juhtis Germo Sorval ning autoga sõitmiseks auto omanikult luba ei küsitud. Autoga sõideti Viljandis ja Suure-Jaanis. Lõpuks viis Germo Sorval Janari Lundi ja A.T ära Karulasse, kuna Janari Lund elas xxxxxxxxx . Kuhu lõpuks see auto jõudis Janari Lund ei tea (KoTo, kd 8, tl 53-54). Kohus leiab, et antud süüdistuse episoodis puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus asjaolus, et süüdistatav Germo Sorval ja Janari Lund on koos A.Tga s.o isikute grupis süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX omavoliliselt ajutiselt kasutanud ning nimetatud sõiduk oli eelmärgitud isikutele võõras, kuna kuulus kannatanule P.Kle, kellelt sõiduk võeti ilma tema teadmata, seega luba sõiduki ajutiseks kasutamiseks ei küsitud. Kannatanu P.K ja süüdistatavate ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga 30.09.2018 on tõendamist leidnud, et süüdistatavad võtsid ajavahemikul 29.09.2018 kuni 30.09.2018 kannatanule kuuluva sõiduauto Opel reg.märgiga XXX XXX , mida kasutasid omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil. Sõiduk jäeti pärast kasutamist Viljandi linna Turu parklasse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Germo Sorvalit ja Janari Lundi enne P.Kle kuuluva sõiduki omavolilist ajutist kasutamist varem samalaadse teo eest karistatud Tartu Maakohtu 20.02.2018.a. kohtuotsusega (s.o

§ 215lg 2 p 2 järgi), lisaks eeltoodule leidis tõendamist G.

Sorvali poolt 20.07.2018.a. MTÜ Tarvastu Motoklubile kuuluva sõiduauto Toyota Yaris reg.märgiga XXX XXX omavoliline ajutine kasutamine, seega antud juhul on Germo Sorvalit ja Janari Lundi puhul tegemist isikutega, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise. Mootorsõiduki ajutine kasutamine võib seisneda nii selle juhtimises kui ka muus teos, millega tarbitakse asja kasulikke omadusi. Kõnealusel juhul on Germo Sorval ja Janari Lund mootorsõiduki ajutise kasutamise toimepanemisel kaastäideviijateks

§ 21lg 2 mõttes.

Germo Sorvali teopanus seisneb autovõtmete võtmises ja sõiduki juhtimises. Mootorsõiduki kasutaja ja järelikult

§ 215

koosseisu täideviija (kaastäideviija) on ka isik, kes üksnes sõidab kaasa omavoliselt ajutise kasutamise eesmärgil võetud sõidukis, s.t et ka mootorsõidukis kaassõitjana sõitmine on käsitatav sõiduki kasulike omaduste tarbimisena ja seega ka sõiduki kasutamisena. (RKKK nr 3-1-1-33-04 p 8). Janari Lundi teopanus seisneb omavoliselt võetud sõidukis kaassõitjana sõitmises. Süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi tegu täidab

§ 215lg 1, 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse teokoosseisu.

Kannatanu sõiduki kasutamine

§ 215

mõttes on omavoliline, kuna sõiduk oli AÕS § 40 lg 2 kohaselt süüdistatavate omavolilises valduses ning süüdistatavad vastutavad AÕS § 40 lg 4 järgi omavolilise valduse tagajärgede eest. Asja kasutamise all mõista selle kasutamist Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 teise lause tähenduses, mis seisneb asja omaduste tarbimises või asjalt vilja saamises. Süüdistatavad Germo Sorval ja Janari Lund panid teo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Nad ei küsinud sõiduki omanikult sõiduki kasutamiseks luba, mistõttu olid nad teadlikud, et neil 13 puudub õigus sõiduki kasutamiseks, kuid hoolimata eeltoodust, võtsid nad omavoliliselt kannatanu sõiduki ja kasutasid seda. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 2. Germo Sorvalile esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. 2.1. 14.10.2018 episood Germo Sorvalile esitatud süüdistus seisneb selles, et süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas G. Sorval 14.10.2018 kella 21.06 ajal Viljandi linnas Koidu tn 3 asuvast kauplusest Koidu Konsum 0,2-ml likööri Amaretto Bonino väärtusega 3.55 eurot, 0,7-l veini Murvideo Bianco, väärtusega 7.55 eurot ja 0,2-ml Grafter gin joogi, väärtusega 4.89 eurot. Kokku tekitas Germo Sorval Viljandi Tarbijate Ühistule varguse varalist kahju 15.99 eurot. Süüdistatav Germo Sorval on end talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud (KoTo, kd 4, tl 4, kd 8, tl 54). Kaitsja on avaldanud seisukohta, et vaidlust süüdistuse tõendatuses ei ole. Prokurör leidis, et Germo Sorvali süü selle kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on Germo Sorvali süü antud episoodis tõendamist leidnud ja kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kohus märgib, et

§ 199

(vargus) sätestab kriminaalkorras vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (lg 1).

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Germo Sorval on enne kõnealuse kuriteo toimepanemist süüdimõistetud ja karistatud võõra vallasasja äravõtmise eest, kui see on toime pandud süstemaatiliselt (Tartu Maakohtu 20.02.2018 kohtuotsusega

§ 121lg 1, § 199 lg 2 p 5, 7, 9, § 200 lg 1, § 215 lg 2 p 2 järgi; Ko

To, kd 7, tl 30-39; tl 144-146). Süüdistatava Germo Sorvali ütlustest (KoTo, kd 8, tl 54-54p) nähtub, et 14.10.2018.a. sisenes ta Koidu tn 3 asuvasse Konsumi kauplusse, võttis kauplusest alkoholi, jättis alkoholi eest maksmata ning lahkus kauplusest. Poemüüja hõikas teda, kuid ta kõndis edasi. Kauplusest kaasavõetud alkoholi tarvitas üksinda ära. Oma tegu ta kahetseb ning on nõus kannatanule kahju hüvitama. Varguse toimepanemise ajaks oli ta saanud 16-aastaseks ning käis xxxxxxxxxx koolis. Germo Sorvali ütlustega haakuvad Viljandi Tarbijate Ühistu Koidu Konsumi turvakaamera salvestisest (KoTo, kd 6, tl 195), 26.10.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, kd 6, tl 187-194) ja kannatanu esindaja M.I ning Viljandi Tarbijate Ühistu Koidu Konsumi juhataja Ž.O tunnistajana antud ütlustest nähtuvad asjaolud selles, et 14.10.2018 toimus Koidu Konsumis vargus ja noormees kellel olid jalas lühikesed püksid, seljas must jope ja peas nokamüts pani jope taskusse likööri Amaretto 200 ml hinnaga 3,55 eurot, pani püksivärvli vahele veini Murvideo Bianco 750 ml hinnaga ja võttis Grafter gini 200 ml hinnaga 4,89 eurot. Noormees lahkus kauplusest alkoholi eest maksmata (KoTo, kd 5, tl 64-65, tl 67-68). 14 Kohus leiab, et Germo Sorval on oma tegevusega realiseerinud objektiivse teokoosseisu esitatud süüdistuse järgi. G. Sorvali poolt kannatanult Viljandi Tarbijate Ühistult äravõetud alkoholi näol on tegemist süüdistatava jaoks võõra vallasasjaga. G. Sorval hõivas kauplusest alkoholi selle eest tasumata, mis tähendab, et selle alkoholi valdus läks G. Sorvalile üle ilma kannatanu nõusolekuta ning sellise tegevusega pööras ta hõivatud alkoholi enda kasuks s.o jättis endale. Antud juhul asus ta hõivatud alkoholi tarvitama. Kuna G. Sorval on varasemalt toime pannud süstemaatilise varguse, siis on teda antud süüdistuse episoodis põhjendatud käsitleda süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna (õiguslik retsidiiv). 2.

1. 28.10.2018 episood Germo Sorvalile esitatud süüdistus seisneb selles, et süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas G. Sorval 28.10.2018 kella 2.58 ajal Viljandi linnas Leola tn tn 14a asuvast Aldar Eesti OÜ SuperAlko kauplusest kaks 0,7-l pudelit viina Russian Ice Vodka, kokku väärtusega 37.98 eurot. Süüdistatav Germo Sorval on end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud (KoTo, kd 4, tl 4, kd 8, tl 55). Kaitsja hinnagul on süüdistus põhjendatud. Prokurör leidis, et Germo Sorvalile süüdistus on tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on Germo Sorvali süü antud episoodis tõendamist leidnud ja kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Süüdistatava Germo Sorvali ütlustest (KoTo, kd 8, tl 54p-55p) nähtub, et ta sisenes süüdistuses märgitud ajal kauplusesse ja võttis kaks 0,7-liitrist Russian Ice alkoholipudelit ja kõndis poest välja jättes alkoholi eest maksmata. Alkoholi jõi ära. Süüdistatav kahetseb oma tegu ja on nõus kahju hüvitama. Germo Sorvali ütlustega haakuvad kannatanu Aldar Eesti OÜ esindaja L.P ütlused (KoTo, kd 5, tl 71-72), kelle ütluste kohaselt 28.10.2018.a. varastati Viljandi linnas Leola tn 14a asuvast Aldar Eesti OÜ SuperAlko kauplusest kaks pudelit viina ning kannatanule tekitatud kahju on käesoleva ajani hüvitamata. Kohus leiab, et Germo Sorval on oma tegevusega realiseerinud objektiivse teokoosseisu esitatud süüdistuse järgi. G. Sorvali poolt Aldar Eesti OÜ kauplusest SuperAlko äravõetud alkoholi näol on tegemist süüdistatava jaoks võõra vallasasjaga. G. Sorval hõivas kauplusest alkoholi selle eest tasumata, mis tähendab, et selle alkoholi valdus läks G. Sorvalile üle ilma kannatanu nõusolekuta ning sellise tegevusega pööras ta hõivatud alkoholi enda kasuks s.o jättis endale. G. Sorvali ütluste kohaselt asus ta pärast alkoholi enda valdusse saamist seda tarvitama. Kuna G. Sorval on varasemalt toime pannud süstemaatilise varguse (vastavalt Tartu Maakohtu 20.02.2018 kohtuotsusele), siis on põhjendatud teda kõnealuses süüdistuse episoodis käsitleda süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna. 2.
2. 01.11.2018 episood Germo Sorvalile esitatud süüdistus seisneb selles, et süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas G. Sorval koos Janari Lundiga 01.11.2018 kella 21.33 ajal Viljandi linnas Leola tn 14a asuvast Aldar Eesti OÜ SuperAlko kauplusest Bacardi Carta Negra 1-l väärtusega 23.99 eurot, Bacardi OakHeart 1-l väärtusega 22.99 eurot ja Bacardi OakHeart 0,7-l väärtusega 14.99 eurot. Kokku tekitati vargusega Aldar Eesti OÜ-le varalist kahju 61.97 eurot. 15 Süüdistatav Germo Sorval on end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud (KoTo, kd 4, tl 4, kd 8, tl 55). Kaitsja leiab, et antud süüdistuse puhul puudub vaidlus G. Sorvali süü tõendatuses. Prokurör leidis, et Germo Sorvalile süüdistus on tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on Germo Sorvali süü antud episoodis tõendamist leidnud ja kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Süüdistatava Germo Sorvali ütlustest (KoTo, kd 8, tl 55p-56) nähtub, et ta sisenes süüdistuses märgitud ajal kauplusesse ja varastas alkoholi – ta võttis kolm pudelit Bacardit. G. Sorvali ütluste kohaselt on Bacardi rummilaadne alkohol. Tema poolt varastatud alkoholipudelid olid 0,7-sed ja liitrised. Ta võttis alkoholi kaupluse letilt ja kõndis kaupusest välja. Seejärel läks parki ja tarvitas alkoholi koos enda kaaslastega ära. Süüdistatav kahetseb oma tegu ja on nõus kahju hüvitama. Prokuröri küsimusele, kas süüdistatav pani teo toime koos Janari Lundiga, pidas süüdistatav võimalikuks teo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil (KoTo, kd 8, tl 56). Janari Lundi karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on J. Lundi karistatud väärteo korras PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaokonna piirkonnagrupi poolt

§ 218lg 1 järgi 01.11.2018 toimepandud teo eest rahatrahviga (Ko

To, kd 7, tl 142). Kannatanu Aldar Eesti OÜ esindaja L.P ütlustest (KoTo, kd 72-73) nähtub, et 01.11.2018.a. varastati Viljandi linnas Leola tn 14a asuvast Aldar Eesti OÜ SuperAlko kauplusest kolm pudelit rummi hinnaga 23,99 eurot, 22,99 eurot ja 14,99 eurot ning kannatanule tekitatud kahju on käesoleva ajani hüvitamata. Kohus on avaldanud kohtuistungil SuperAlko kauplusest 01.11.2018.a. toimunud varguse asjaoludes kaupluse turvakaamera salvestise CD-plaadil (KoTo, kd 7, tl

1. Salvestisest nähtub, et 01.11.2018.a. kell 21.33.36 sisenevad kauplusse kaks noormeest, kes kell 21.33.50 mööduvad kaupluse kassa eest kauba eest tasumata, kummalgi noormehel on käes alkoholipudelitele sarnanevad esemed. Kohus leiab, et Germo Sorval on oma tegevusega realiseerinud objektiivse teokoosseisu esitatud süüdistuse järgi. G. Sorvali poolt Aldar Eesti OÜ kauplusest SuperAlko äravõetud alkoholi näol on tegemist süüdistatava jaoks võõra vallasasjaga. G. Sorval hõivas kauplusest alkoholi selle eest tasumata, mis tähendab, et selle alkoholi valdus läks G. Sorvalile üle ilma kannatanu nõusolekuta ning sellise tegevusega pööras ta hõivatud alkoholi enda kasuks s.o jättis endale. G. Sorvali ütluste kohaselt asus ta pärast alkoholi enda valdusse saamist seda tarvitama. Kuna G. Sorval on varasemalt toime pannud süstemaatilise varguse (vastavalt Tartu Maakohtu 20.02.2018 kohtuotsusele), siis on põhjendatud teda kõnealuses süüdistuse episoodis käsitleda süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna ning tegu on toimepandud grupi poolt (koos Janari Lundiga). 2.
2. 13.11.2018 episood Germo Sorvalile esitatud süüdistus seisneb selles, et süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, varastas G. Sorval koos M.S 13.11.2018 kella 22.38 ajal Viljandi linnas Endla tn 1 asuvast Circle K Eesti AS Viljandi Endla teenindusjaamast kaks 0,75l pudelit veini J. Brunner R väärtusega kokku 18.40 ja kaks pudelit vahuveini Martini Asti väärtusega kokku 26 eurot. Kokku tekitatud vargusega Circle K Eesti AS-le varalist kahju 44.40 eurot. Süüdistatav Germo Sorval on end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud (KoTo, kd 4, tl 4, 55). Kaitsja hinnagul on süüdistus põhjendatud. Prokurör leidis, et Germo Sorvalile süüdistus on tõendamist leidnud. 16 Kohtu hinnangul on Germo Sorvali süü antud episoodis tõendamist leidnud ja kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kannatanu Circle K Eesti AS esindaja E.U ütluste (KoTo, kd 4, tl 195-196) kohaselt tekitati 13.11.2018 kannatanule kahju sellega, et varastati alkoholi - kaks pudelit veini J. Brunner R ja kaks pudelit vahuveini Martini Asti. Vargusest teatas müüja ning järgmisel päeval videsalvestiselt järelevaadates selgus, et kaks noormeest seisid alkoholikülmiku ees, haarasid sealt alkohoolsed joogid ja tormasid poest välja. Õiendist 19.11.2018 koos fototabelitega ja salvestiselt CD-plaat Endla Circle K vargus 13.11.2018 (KoTo, kd 5, tl 10-16, tl 17) nähtub, et Circle K Eesti AS Viljandi Endla teenidusjaama juhataja väljastas menetlejale Endla teenindusjaama turvakaamerate salvestiste koopiad, salvestised on salvestatud CD-R plaadile, kokku 3 videofaili. Salvestistelt Bosch Video Salvesti – 13112018223525-11132018223820 (Foto nr 1) nähtub, et 13.11.2018 kella 22.35 ajal sisenevad müügisaali Germo Sorval ja M.S . Kella 22.37 ajal avab Germo Sorval klaasist ukse (Foto nr 2). Seejärel Germo Sorval võtab riiulilt kaks pudelit (Foto nr 3) ning M.S võtab riiulilt kaks pudelit (Foto nr 3). Salvestiselt Bosch Video Salvesti – 13112018_saal.dax on näha, kuidas 13.11.2018 kella 22.35 ajal sisenevad teenindusjaama müügisaali Germo Sorval ja M.S (Foto nr 7). Noormehed suunduvad müügisaali lettide juurde ning Germo Sorval avab klaasist ukse ning võtab riiulilt kaks pudelit, seejärel võtab M.S samalt riiulilt veel kaks pudelit ning peale seda kell 22.38 väljuvad noormehed teenidusjaama müügisaalist (Fotod nr 8, 9, 10 KoTo, kd 5, tl 15-16). Süüdistatava Germo Sorvali ütlustest (KoTo, kd 8, tl 56-57) nähtub, et ta sisenes süüdistuses märgitud ajal Viljandi bussijaama kõrval asuvasse tanklasse ja varastas sealt alkoholi. Ta jättis tanklast võetud alkoholi eest tasumata. Tanklas oli ta koos M.S ga ja mõlemad võtsid ühest külmikust alkoholi. Germo Sorval võttis kaks pudelit vahuveini ja M.S võttis veini. Tanklast väljusid nad koos ning koos M.S ga tarvitasid nad ka tanklast varastatud alkoholi. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Germo Sorvali tegevust kannatanutelt (Viljandi Tarbijate Ühistu, Aldar Eesti OÜ, Circle K Eesti AS) alkoholi äravõtmises on põhjendatud kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi, kuna äravõetud alkoholi näol oli süüdistatava jaoks tegemist võõra vallasasjaga. Tegu on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. Alkoholi võttis süüdistatav kannatanutelt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuna süüdistatav jättis kannatanutelt võetud alkoholi eest tasumata. Kuna G. Sorvali tegutses Circle K Eesti AS-lt alkoholi varguse episoodis grupis koos M.S ga, siis on põhjendatud G. Sorvali tegu kvalifitseerida võõra vallasasja äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt. Seejuures on oluline, et Germo Sorval ja M.S tegutsesid varguse toimepanemisel kaastäideviijatena, kusjuures mõlemad võtsid tanklast ühel ja samal ajal ning ühest ja samast kohast – antud juhul külmikust alkoholi, väljudes tanklast alkoholi eest tasumata, hiljem üheskoos tarbisid varastatud alkoholi. Germo Sorvali ja M.S taoline ühine tegevus varguse toimepanemisel ja varastatud asjade tarbimisel annab tunnistust varasema omavahelise kokkuleppe olemasolust varguse toimepanemiseks ühiselt s.o grupi poolt. Germo Sorval pani varguse toime süstemaatiliselt, kuna süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja lisaks on vajalik, et isiku poolt toimepandud teod on omavahel seotud, et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Antud juhul on Germo Sorval enne süüdistuses kirjeldatud varguse toimepanemist süüdimõistetud ja karistatud võõra vallasasja äravõtmise eest kui see on toime pandud süstemaatiliselt (Tartu Maakohtu 20.02.2018 kohtuotsusega

§ 121lg 1, § 199 lg 2 p 5, 7, 9, § 200 lg 1, § 215 lg 2 p 2 järgi).

Seega G. Sorval tegutses süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna ning tema teod Viljandi 17 Tarbijate Ühistult, Aldar Eesti OÜ-lt ja Circle K Eesti AS-lt varguste toimepanemisel olid välise teopildi osas üsnagi sarnased - sealjuures varguste ründeobjektiks on alkohoolsed joogid, teod on toimepandud õhtusel ajal ning pärast varguste toimepanemist asus süüdistatav koheselt varastatud alkoholi tarbima. Süüdistatava käitumisest on alust järeldada, et Germo Sorval pani varguse kõikides käsitletud episoodides toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Teades, et tal puudub omand võõrale asjale, antud juhul kauba müügikohas (kaupluses, tanklas) olevale kaubale (s.t alkoholile), otsustas ta alkoholi hõivata ilma senise omaniku nõusolekuta ja lahkuda kauba müügikohast koos kaubaga, jättes selle eest tasumata. Ta on põhjendanud alkoholi eest tasumata jätmist sellega, et ta oli alaealine (KoTo, kd 8, tl 54p, 56p). Seega teades, et talle alaealisena alkoholi ei müüda, otsustas ta alkoholi kannatanult ära võtta selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o toime pannes alkoholi varguse. Süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1. Germo Sorvalile ja Janari Lundile esitatud süüdistus röövimises ning asja omavolilises kasutamises. 3.
2. Germo Sorvali ja Janari Lundi süüdistus seisneb selles, et Germo Sorval ja Janari Lund grupis ja Germo Sorval isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, tellisid 15.11.2018 õhtul Mulgi Takso OÜ-st takso Viljandi linna ning neid asus teenindama taksojuht A.R A.Kle kuuluva sõidukiga Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX , et sõita Viljandi maakonda Pärsti külla. Jõudes Viljandimaal Viljandi vallas Pärsti külas asuva Pärsti Lasteaia juurde, tungisid Germo Sorval ja Janari Lund sõiduki röövimise eesmärgil kallale taksojuht A.Rle, peksid teda korduvalt pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, so xxxxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx. Germo Sorval ja Janari Lund röövisid taksost A.Rle kuulunud tahvelarvuti Samsung Tab 6 väärtusega 300 eurot, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 väärtusega 600 eurot, sularaha 120 eurot. Pärast peksmist paigutasid Germo Sorval ja Janari Lund kannatanu sõiduki pakiruumi ning Germo Sorvali juhtimisel sõideti Viljandi linna, kus võeti sõidukisse T.K. Germo Sorval grupis koos Janari Lundi ja T.Kiga panid samas toime ka võõra vallasasja ehk A.R kasutuses oleva sõiduauto Mercedes Benz omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud vägivallaga, ehk ära kasutades kannatanu suhtes eelnevalt toimepandud vägivalla toimet ning mis seisnes nimetatud sõidukiga Viljandi linnast Rakverre ja sealt tagasi Viljandi linna sõitmises, kus 16.11.2018 kella 08.50 paiku põhjustas Germo Sorval Viljandis Rohelisel tänaval röövitud taksoga avarii, põgenes sündmuskohalt, sõitis Viljandis teater Ugala lähedale parklasse ning põgenesid koos Janari Lundi ja T.Kiga taksost, jättes taksojuhi abituna pagasiruumi. Germo Sorvali tegu on kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 4, 7 ja

§ 215

lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi ja Janari Lundi tegu on kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 7 ja

§ 215lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi.

3.2. Tartu Maakohtu 25.06.2020.a. kohtumäärusega on kohus üldmenetlusena menetletavast kriminaalasjast eraldanud T.Kile esitatud süüdistuse

§ 215lg 2 p 2, lg 3 järgi menetlemiseks teises kriminaalasjas kokkuleppemenetluses (Ko

To, kd 4, tl 42-44). 3.3. Süüdistatavad Germo Sorval ja Janari Lund on end neile esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud (KoTo, kd 4, tl 4). 18 Germo Sorvali kaitsja leidis, et G. Sorval on toime pannud

§ 215

lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja vägivallaga. Kaitsja leidis, et vägivald pandi kannatanu A.R suhtes toime sõiduki oma valdusse saamise eesmärgil selleks, et seda sõiduautot ajutiselt kasutada. Kaitsja seadis kahtluse alla Germo Sorvalile esitatud süüdistuse

§ 200

lg 2 p 4, 7 tunnustel, kuna kaitsja arvates ei olnud süüdistatavate poolt kannatanule A.Rle kallaletungi eesmärgiks kannatanule kuulunud vara omastamine ning kannatanu valduses olnud sõiduki omastamine, vaid vägivallaga sõiduki hõivamine kannatanule tervisevigastuste tekitamise teel ja sõiduki omavoline kasutamine on hõlmatud

§ 215lg 2 p 1, 2 lg 3 koosseisuga.

Tegu on lõpuleviidud peale vägivallaakti teostamist sõiduki hõivamisega selle kasutamise eesmärgil.

§ 200

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Antud asjas ei ole leidnud tõendamist, et võõra asja s.o takso vägivallaga äravõtmine oleks toimunud omastamise eesmärgil. Lisaks märgib kaitsja, et nõustub süüdistuses märgituga, et pärast takso saamist oma valdusse läksid süüdistatavad taksoga sõitma ja viskasid taksos olevad esemed aknast välja. Kaitsja hinnangul välistab taksos olnud esemete röövimise süüdistuse

§ 200

järgi asjaolu, et süüdistatavad omastasid taksost leitud vara pärast seda, kui oli lõpule viidud

§ 215lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi kvalifitseeritav tegu.

Janari Lundi kaitsja leidis, et Janari Lund ja Germo Sorval on asja kohta andnud kattuvaid selgitusi ja mõlemad kinnitavad, et tekkis mõte võtta auto ja sõita lihtsalt kuskil ringi. Kaitsja arvates süüdistatavate ütlustest ja ka nende hilisemast tegudest nähtub selgelt see, et süüdistatavate eesmärgiks oli sõiduki ajutine kasutamine. Omastamise plaani siin ei ole ja seega ei saa selle sõiduki hõivamist esitada ka röövimisena. Tegemist on kuriteoga, mis on kvalifitseeritav

§ 215lg 3 järgi.

Samuti ei nõustu kaitsja süüdistusega, selles osas, milles on kvalifitseritud röövisena taksos olnud A.R asjade ja raha äravõtmine. Kaitsja leiab, et süüdistatavate eesmärk oli saada oma valdusesse sõiduk, milleks kasutati vägivalda A.R suhtes. See tegu oli lõpule viidud sellel hetkel, kui sõiduk oli süüdistatavate valduses ja nad hakkasid sellega ringi liikuma. Muude asjade hõivamise mõte tekkis hiljem ja tegemist on ajaliselt eristatavate sündmustega. Kaitsja leiab, et taksos olnud esemete omastamine oleks õigem kvalifitseerida

§ 199järgi.

Prokurör leidis, et Germo Sorvalile ja Janari Lundile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud. 3.

1. Kohus märgib, et vastavalt KrMS § 60 lg 1 tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 62 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. 3.
2. Järgnevalt hindab kohus tõendeid ja tuvastab faktilised asjaolud. 3.
3. Kannatanu A.R ütlustest (KoTo, kd 5, tl 27-39) nähtub, et novembris 2018 osutas ta taksoteenust Mercedes-Benz taksoga, milline kuulus A.Kle. Kannatanu A. R on kirjeldanud 15.16.11.2018 toimunud sündmust, kui klientide poolt tema suhtes toimepandud kallaletungi nende toimetamisel sihtkohta ja mille tõttu ta sai kannatada. Kannatanu A. R on rääkinud, et sai taksoteenuse lühinumbril 1300 väljakutse vahetult pärast südaööd ja ta alustas sõitu Viljandi bussijaama lähistelt. Automoto parklas sisenesid taksosse kaks noormeest, kellest üks istus taksos ette s.o juhi kõrvalistmele ja teine tagumisele istmele. Noormehed soovisid sõita Oksale. Kui takso oli jõudnud Oksale, avaldasid noormehed soovi sõita edasi Pärsti koolimaja juurde. Jõudnud Pärsti 19 koolimaja juurde, peatas kannatanu takso ja fikseeris taksomeetri näidu. Seejärel tundis kannatanu, kuidas tagumisel istmel olnud noormees lõi teda mingi väga raske ja kõva esemega vastu paremat lõuga, mille tagajärel tundis kannatanu tugevat valu ja kerget teadvusekaotust. Seepeale ütles lööja kannatanule, et nüüd me tapame su ära. Kannatanu pööras ennast instinktiivselt lööja poole ning püüdis haarata ründajal kätest, et vältida järgnevat rünnakut. Ta hoidis ründajast kinni ning nad kukkusid mõlemad koos takso tagumise ukse juurde maha. Seejärel tundis kannatanu, kuidas teda löödi korduvalt pea piirkonda. Kui kannatanu oli autost väljas, siis kuulis, kuidas taksos olnud noormehed ütlesid talle, et nad on Viru Vanglast ja tapavad ta ära. Seejärel üritas kannatanu ära joosta, kuid talle joosti järgi ja jätkati peksmist, mille tulemusena kannatanu kaotas teadvuse. Ta oli pikemat aega teadvusetu, kuid mingil hetkel sai aru, et on autos. Ühel hetkel kuulis kannatanu, kuidas keegi kiitles, et nad lõid taksojuhi maha ja viskasid ta pagasnikusse. Sellest järeldas kannatanu, et viibib auto pagasiruumis. Viibides sõiduki pagasiruumis, kuulis ta sellist heli, millest järeldas, et auto sõitis millelegi otsa. Seejärel jäi kõik vaikseks. Mingil hetkel õnnestus kannatanul väljuda autost ja ta sai aru, et viibib Ugala kõrval olevas parklas. Seejärel toimetati ta haiglasse. Kannatanu suhtes toimepandud rünnaku käigus läksid autost kaotsi temale kuuluvad esemed. 3.
4. Kannatanu A.R ütlustest nähtuvalt tundis ta tema suhtes toimepandud vägivallategude tõttu tugevat füüsilist valu kuni teadvuse kaotuseni ning sai tervisekahjustusi tekitatud kehavigastustena (s.o hulgivigastusi): s.h xxxxxxx,xxxxxxxx,xxxxx-xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxx xx xxxxxxxxxxx (KoTo, kd 5, tl 32). Tema vastu toimepandud vägivalla tagajärjel on tervislik seisund sedavõrd halvenenud, et töö tegemist ei võimalda ja ta on tunnistatud 100 %-liselt töövõimetuks. Tervisliku seisundi taastamiseks on tehtud talle mitmeid operatsioone ja suunatud taastusravile (KoTo, kd 5, tl 32). Peavigastustest on tulnud tüsistused, esinevad tasakaaluhäired (KoTo, kd 5, tl 36). Kannatanu A. R ütlused tema suhtes toimepandud vägivallaga tagajärjel saadud vigastuste kohta haakuvad järgnevatest kirjalikest tõenditest nähtuvate asjaoludega. Patsiendikaardilt nr 1813598 (KoTo, kd 5, tl 82-83) ja kiirabikaardilt 16.11.2018 (KoTo, kd 5, tl 8284) nähtuvate asjaoludega ning isiku ekspertiisiaktis nr 18E-LÕI0106 (KoTo, kd 5, tl 85-86p) sisalduva eksperdiarvamusega on tõendatud, et kannatanul A.Rl esinesid 16.11.2018 xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxx xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx . Eksperdiarvamuse kohaselt A.Rl esinevad kehavigastused võivad olla tekitatud 16.11.2018.a., võimalik, et löökidest kõvade tömpide esemete, näiteks jalgade, rusikate ja muude sarnaste vahenditega. A. Rl esinevad kehavigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. 3.
5. Kannatanu A. R ütlused 15.-16.11.2018 toimunud sündmuse kohta, seoses tema suhtes toimepandud vägivalla ja tema omandis ja valduses olnud asjade äravõtmise kohta, haakuvad ka süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlustega. Süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund kinnitasid ristküsitlusel antud ütlustes, et nende poolt kannatanu A. R suhtes toimepandud vägivalla tulemusena tekitati kannatanule kehavigastusi, milliseid on neile esitatud süüdistuses kirjeldatud, ning nende tegevuse tulemusena võeti kannatanult A. Rlt ära süüdistuses loetletud asjad (tl 61-61p, tl 61p-64p). Süüdistatavate Germo Sorvali ja Janari Lundi riimuvatest ütlustest (KoTo, kd 8, tl 57-69p) nähtub, et 15.11.2018 õhtul tarvitasid Germo Sorval, Janari Lund ja T.K Suur-Kaar xx , Viljandis asuvas kortermajas ühiselt alkoholi, seejärel enne kella kahteteist öösel G. Sorval ja J. Lund lahkusid ja läksid Paala järve kortermajade juurde soovides taksot kutsuda. Germo Sorval tellis takso helistades 20 telefoninumbril
6. Tellimise peale tuli musta värvi takso Mercedes. Nad istusid taksosse, sealjuures Janari Lund istus taksos esiistmele ja Germo Sorval istus tagumisele istmele, taksojuhi taha. Nad sõitsid taksoga Pärsti ja seal tahtsid nad taksojuhti rünnata, talt auto ära võtta, et sellega sõita. See oli Germo Sorvali ja Janari Lundi ühine mõte. Kui takso oli Pärsti lasteaia juures peatunud, siis taksojuhti ründas esimesena Germo Sorval, kes lõi taksojuhti kahel korral rusikaga näkku ja hakkas teda tagumisele istmele tirima. Ka Janari Lund lõi autos olles taksojuhti rusikaga. Seejärel üritas Germo Sorval taksojuhti autost välja tirida. Taksojuht ja G. Sorval väljusid taksost ning Janari Lund jäi taksosse. Janari Lund on kohtuistungil rääkinud, et jäi autosse põhjusel, et vaadata, kas taksos leidub raha või midagi väärtuslikku, mida saab müüa. Janari Lund leidis taksost rahakoti, telefonid ja tahvelarvuti, seejärel väljus taksost ka tema. 3.
7. Järgnevat sündmuste käiku selgitavad kannatanu A. R ja süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlused. Kannatanu A.R ütlustest nähtub, et pärast seda, kui takso tagumisel istmel viibinud noormees lõi teda vastu paremat lõuga ja kannatanu koos teda rünnanud noormehega väljus taksost, siis kannatanu peksmine jätkus. Teda löödi korduvalt pea piirkonda ja löömise tagajärjel tundis ta suurt füüsilist valu. Seejärel üritas kannatanu ära joosta, kuid kaotas kinga ning kukkus. Ka kannatanu kukkumise järel tema peksmine jätkus, mille järel kannatanu kaotas teadvuse (KoTo, kd 29-30). Germo Sorvali ja Janari Lundi ütlustest nähtub, et pärast taksost väljumist takistasid nad taksojuhil (s.o kannatanul A. Rl) minema joosta. Germo Sorval lükkas taksojuhi kraavi ja Janari Lund tahtis taksojuhil jalgu kinni siduda. Kui taksojuht oli maas, siis G. Sorval ja J. Lund peksid taksojuhti, lüües teda rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda umbes 3-4 minuti vältel. Kui taksojuht palus, et teda rohkem ei löödaks, siis süüdistatavad jätkasid tema peksmist ja peksid teda niikaua, kuni ta kaotas teadvuse. Seejärel tõstsid G. Sorval ja J. Lund taksojuhi takso pagasiruumi ja sõitsid taksojuhilt äravõetud taksoga Viljandisse, taksot juhtis Germo Sorval. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga 16.11.2018 (KoTo, kd 5, tl 104-130) on tuvastatud sõiduautos Mercedes-Benz E220 CDI T numbrimärgiga XXX XXX 548BPF verekahtlane määrdumine tagumise parempoolse ukse käetoel ja auto pagasiruumi põrandal (Fotod nr 26, 28, 44-45). Sõidukist leitud esemeid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega (KoTo, kd 5, tl 131-135), sõidukis tagumise istme peal musta värvi kampsun, halli värvi jope, kampsunil nähtub varrukal verekahtlane määrdumine (Foto 3) ning halli jope varrukas määrdunud poriga (Foto nr 6), tagumise istme juures põrandal rohekat värvi jope (Foto nr 9). 22.11.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga (KoTo, kd 5, tl 136-142), on tõendatud, et kannatanul vägivalla toimepanemise ajal seljas ja jalas olnud esemed on määrdunud poriga (teksapüksid, sokid ja king, Fotod nr 1-3, 9, 10) ning verega (triiksärk, aluspüksid, Fotod nr 4-8, 11). Verekahtlane määrdumine sõiduki salongis ja pakiruumis ning kannatanu A. R riietel ning porijäljed kannatanu riietel on kohtu hinnangul kooskõlas kannatanu ja süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlustega asjaolus, et kannatanu peksmine algas autos ja jätkus pärast kannatanu ja süüdistatavate autost väljumist ning pärast kannatanu teadvuse kaotust tõsteti ta süüdistatavate poolt auto pakiruumi. Asitõendi vaatlusprotokollis 19.11.2018 (KoTo, kd 5, tl 145-150), on vaadeldud süüdistataval G. Sorvalil kannatanu A. R suhtes toimepandud vägivallateo ajal seljas olnud riietusesemeid. Tõendatud on, et süüdistatava särgil esineb verekahtlane määrdumine, mis omakorda kinnitab süüdistatava G. Sorvali osalemist kannatanu peksmises. 3.
8. Kannatanu A. R ja süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlused selle kohta, et kannatanu suhtes toimepandud vägivald ja kannatanult asjade äravõtmine leidis aset Viljandi maakonnas, 21 Viljandi vallas, Pärsti külas asuva lasteaia juures, on kooskõlas 16.11.2018.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, kd 5, tl 89-103) nähtuvate asjaoludega. Sündmuskohal (Viljandi mk, Viljandi vald, Pärsti küla, Mõisa tee 10 juures tänaval, Kooli bussipeatuse juures) on näha teepeenral ja sõiduteel vereloike ja leitud erinevaid esemeid, s.h USB juhe, kilekott ja jooneline paber, BLUETOOTH käed-vabaseade, sinist värvi sõrmkinnas ja valget värvi kõrvaklapid, musta värvi meeste king. Kannatanu A. R ja süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütluste kohaselt pandi kannatanu suhtes 16.11.2018 ööl toime intensiivne vägivald – kannatanut peksid süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund nii käte kui ka jalgadega kuni kannatanul kadus teadvus. Kannatanul kadus tema peksmise käigus ära king (KoTo, kd 5, tl 30). 3.
9. Süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi poolt vägivallaga kannatanult äravõetud taksoga ringisõitmist Viljandis tõendab lisaks süüdistatavate ütlustele asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (Viljandi linna turvakaamerate salvestused. KoTo, kd 6, tl 1-4). 16.11.2018 kell 00.12 sõidab Viljandi Centrumi taksoparklasse universaalkerega musta värvi takso, mille plafoon on juhipoolsel küljel ja mille tagaklaasil on kiri
10. Järgnevalt 16.11.2018 kell 0.44 sõidab eelmärgitud takso Viljandi linnas C.R.Jakobsoni tänaval suunaga Paalalinna poole. Süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund on kohtuistungil rääkinud, et Viljandis võtsid nad takso peale T.Ki ja koos jätkati sõitu Kundasse, kus J. Lund kohtus oma tuttavaga. Vahepeal tegid nad peatuse tanklas, kust ostsid taksost leitud raha eest süüa, juua ja sigarette. Autost leitud tahvelarvuti, mobiiltelefoni ja taksomeetri viskas Janari Lund autoaknast välja. Ajal, kui Germo Sorval juhtis taksojuhilt äravõetud taksot, toimus taksoga paaril korral liiklusõnnetusi. Üks kord oli siis, kui neile maanteel sõideti otsa ja teine kord siis, kui nad sõitsid politsei eest ära ja sõitsid kahe auto vahelt läbi. Kohtuistungil keeldus süüdistatav T.K ütluste andmisest ja kohus võttis KrMS § 294 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel vastu ja avaldas süüdistatava T.Ki kohtueelses menetluses antud ütlused (KoTo, kd 4, tl 1919p, tl 23-29). T.Ki kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta tarvitas 15.11.2018 õhtul enda üürikorteris Suur-Kaare XX-XX , Viljandi alkoholi koos Germo Sorvali ja Janari Lundiga. Mingil hetkel G. Sorval ja J. Lund lahkusid tema juurest, kuid mõni aeg hiljem tulid nad tagasi taksoga, mille roolis oli Germo Sorval. T.K istus taksosse ja sai kohe aru, et takso ei olnud saadud ausal teel. G. Sorval ja J. Lund rääkisid T. Kile, kuidas nad tellisid takso ja seejärel oli G. Sorval hakanud taksojuhti selja tagant käega kõrist kägistama ja samal ajal oli peksnud J. Lund taksojuhti rusikaga näkku. Siis läksid taksojuht ja G. Sorval taksost välja ja ka G. Sorval oli peksnud taksojuhti. J. Lund oli jäänud autosse tuhlama ning taksos oli olnud nuga, mille nad koos tahvelarvuti ja telefoniga jätnud samasse maha, kus toimus taksojuhi peksmine. Taksojuhi panid G. Sorval ja J. Lund auto pakiruumi. G. Sorval, J. Lund ja T. K sõitsid taksoga Rakverre, kuna Janari tahtis sõita oma tüdruku Age juurde. Sõidu ajal joodi autos viina. Autoroolis oli kogu aeg joobes G. Sorval. Tagasiteel Viljandisse ostis J. Lund ühest tanklast taksost saadud raha eest neile süüa. Sõidu ajal viskas J. Lund autos olnud jope ja tahvelarvuti kaaned autoaknast välja. Sõidul Viljandisse toimus G. Sorvali juhitud taksoga mitu liiklusõnnetust. Viljandis jätsid nad auto Ugala teatri lähedale parklasse, seejärel jooksid nad auto juurest minema. Nad läksid edasi T. Ki üürikorterisse, kus politsei pidas nad kinni. 3.
11. Asjaolu, et süüdistatavad G. Sorval, J. Lund ja T. K sõitsid kannatanult A. Rlt äravõetud taksoga Viljandist Rakverre ning liikusid Kadrina ja Kunda lähistel ning sõitsid sealt tagasi Viljandisse, tõendavad lisaks süüdistatavate ütlustele sideettevõttelt saadud andmete protokoll, süüdistatavate telefonide vaatlusprotokollid, tunnistajate A.T ja A. P ütlused. 22.11.2018 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (KoTo, kd 5, tl 192-197) nähtuvad 22 süüdistatavate tegevused ja asukohad 16.11.2018 ajavahemikus kell 00.38 kuni kell 10.
12. Tõendatud on, et 16.11.2018 kell 00.38 helistab Germo Sorval takso tellimise nr-le
13. Germo Sorval asub sel ajal Viljandi kesklinna katva tugijaama levipiirkonnas. Kell 00.42 asub Janari Lund sama tugijaama piirkonnas. Tugijaama suuna järgi katab see Valuoja orgu ja Paalalinna linnaosa. Kell 00.48 on Janari Lund liikunud Viljandi linnas Paalalinna linnaosa serval asuva tugijaama levipiirkonda, tugijaama suund on Vastemõisa poole. Kell 00.50 on Janari Lund liikunud Viljandi maakonnas Vastemõisa tugijaama levipiirkonda. Telefoni liikumise järgi võib öelda, et see liigub Viljandi linnast Pärsti asulasse. Kell 01.09 ja 01.10 ajal on Janari Lund Viljandimaa Auksi ja Vastemõisa tugijaamade levipiirkonnas, mille vahele jääb ka kuriteo sündmuskoht Pärsti asula. Kell 01.20 on Janari Lund liikunud Viljandi linna Paalalinna linnaosa katva tugijaama levipiirkonda. Kell 01.21 ja 01.23 helistab ta T.Kile, ka tema asub Viljandis Paalalinna linnaosas. 16.11.2018 kell 01.37 on liikunud Janari Lund Viljandimaal Auksi ja sealt edasi Olustvere ja Võhma tugijaamade piirkonda. Kell 02.26 on Janari Lund Järvamaal Imaveres. Kell 02.33 on Janari Lund Järvamaal Roosna-Alliku tugijaama levipiirkonnas, sealt edasi liigub Kadrina asulasse ning kell 03.40 kuni 05.00 asub Rakvere ja Kunda kandis. Kell 05.17 on ta liikunud Ida-Virumaale Aseri tugijaama levipiirkonda. Kell 06.13 on ta Kohtla-Järve tugijaama piirkonnas, kell 07.05 Ida-Virumaal Kauksi tugijaama levipiirkonnas. Edasi liigub Jõgevamaale Mustvee linna. Kell 07.47 on Janari Lund Jõgeva linnas. Kell 08.10 on Janari Lund Põltsamaal. Kell 08.27 on Janari Lund Kolga-Jaani tugijaama levipiirkonnas. Kell 08.39 ja 08.45 on Janari Lund liikunud Viljandimaal Mähmaja Saarepeedi tugijaamade levipiirkonda. Alates kell 08.56 kuni 11.06 on Germo Sorval, Janari Lund ja T.K Viljandi linnas, alguses Vaksali 7 asuva tugijaama piirkonnas ning peale kella 10.00 on nad Paalalinna linnaosa katvate tugijaamade levipiirkonnas. Asitõendi vaatlusprotokolli 19.11.2018 (KoTo, kd 5, tl 176-191) kohaselt on vaadeldavaks objektiks on Janari Lundile kuuluv mobiiltelefon YuLong Coolpad, milles SIM kaart telefoninumbrile XXXXXXXXX . Tõendatud on, et 15.11.2018 kell 23.07 toimub telefoni Messengeri äppis vestlus Janari Lundi ja A.A.T vahel, kus Janari Lund ütleb, et me lööme taksojuhi nokki. 16.11.2018 kell vestleb Janari Lund M.K ning kell 02.39 teatab, et kohe varsti Kundas. A Asitõendi vaatlusprotokolli 19.11.2018 (KoTo, kd 5, tl 162-175) kohaselt on vaadeldavaks objektiks Germo Sorvalile kuuluv mobiiltelefon HUAWEI ATU-L21, milles kaks SIM kaarti telefoninumbritele xxxxxxxxx ja xxxxxxxx . Tõendist nähtub, et Germo Sorvali telefonis olev GPS appi logi 16.11.2018 kella 04.03 ja 08.53 vahel, mille järgi kell 04.03 liigub telefon Rakverest Roodevälja kandist läbi Jõhvi. Mustvee, Jõgeva, Põltsamaa ja Kolga-Jaani Viljandisse. Viljandisse jõutakse enne kella 09.
14. Kella 09.00 paiku näitab GPS äpp, et telefoni kasutaja sõidab Viljandisse Musta teelt, kus ta sõidab Rohelisele tänavale, sealt Tallinna tänavale ja siis Looga tänavale, kust liigutakse Leola tänavale. Leola ja C.R.Jakobsoni ristmikult liigutakse Jakobsoni tänaval suunaga Valuoja pst poole. C.R.Jakobsoni tänava ja Valuoja pst ristmikul liigub telefon Valuoja pst suunaga Paala teele. Paala teel liigub telefon Riia mnt surnuaia juurde, Ugala teatri poolsesse külge. Siis näitab, et edasi liigub telefoni kasutaja jala ning liigub teatri juurest Reinu teele, sealt Hariduse tänaval asuva Lennukitehase hoone juurde. Sealt edasi Viljandi Gümnaasiumi juurde, edasi Valuoja orgu. Sealt läbi vahetänavate Lääne tänavale, Kodu tänavale ja lõpp-punkt on Suur-Kaare xx maja. Hiljem liigub telefon Viljandi politseijaoskonda. Asitõendi vaatlusprotokoll 19.11.2018 (KoTo, kd 5, tl 151-161) T.Kile kuuluva mobiiltelefoni ning selles oleva GPS äpp logi vaatluse kohta tõendab, et T. Ki telefon asus 16.11.2018 kell 04.01 Rakveres Roodevälja kandis. Tunnistaja A.P ütlustest ja protokolli lisa - Google maps kaart (KoTo, kd 5, tl 44-45), millest nähtub, et tema leidis rahakoti Kadrina lähedalt. See oli ühe tee ääres maas. Ta võttis üles ja viis Grossi poodi Kadrinas. Rahakott oli nahast, märg ja ligunenud. Rahakotis raha ei olnud. Asitõendi 23 vaatlusprotokollist 17.12.2018 koos fotodega (KoTo, kd 5, tl 143-144) nähtub kannatanu A.Rlt äravõetud rahakott koos selles olnud esemetega. Tunnistaja A.T ütlustest (KoTo kd 5, tl 39-44) nähtub, et tema on Germo Sorvali ja Janari Lundi tuttav. Novembris 2018 tulid nad autoga tema juurde Kundasse, see oli öösel. Germo Sorvali ja Janari Lundiga oli kaasas ka T.K. 3.
15. Süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlused kannatanult võetud takso mahajätmise kohta 16.11.2018.a. Ugala parklasse on kooskõlas tunnistja J.Mi ütlustest, CD-lt (pardakaamera salvestis KoTo, kd 6, tl 20) ja 16.11.2018.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (KoTo, kd 5, tl 104130) nähtuvate asjaoludega. 16.11.2018.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Viljandi linnas, Vaksali 9, Vana-Kalmistu parklas asub musta värvi avariiline sõiduauto MercedesBenz E220 CDI T numbrimärgiga xxx.xxx . Fotodelt nähtub, et tegemist on taksoga, sõidukil on esistange, juhipoolne ja kõrvalistuja poolne esiporitiib purunenud (deformeerunud), esimene juhipoolne tuli purunenud (Fotod nr 1-7). Asjaolu, et kannatanu A. Rlt äravõetud taksoga põhjustas süüdistatav Germo Sorval mitu liiklusavariid on tõendatud lisaks süüdistatavate ütlustele ja kõnealusele sündmuskoha vaatlusprotokollile veel ka 16.11.2018 sündmuskoha vaatlusprotokolliga (KoTo, kd 6, tl 6-18), millest nähtub, et 16.11.2018 Viljandi linnas Musta tee ja Rohelise tänava ristmikul sõiduauto Mercedes-Benz E220 CDI T numbrimärgiga XXX XXX ei peatunud politsei märguandele ja põgenemise käigus parempööret sooritades põrkas valesti valitud sõidukiiruse tõttu kokku sõidukitega Renault Trafic reg.nr XXX XXX ja Citröen Jumper reg.nrXXX XXX , tekitades eelmärgitud sõidukitele kahjustusi, samuti on tekkinud kahjustused liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukile (KoTo, kd 6, tl 16-18). Eelmärgituga haakuvad tunnistaja J.Mi ütlused (KoTo, kd 5, tl 4952) ning politsei pardakaamera salvestiselt nähtuvad asjaolud (KoTo, kd 6, tl 20). Tunnistaja J.Mi ütluste kohaselt töötab ta Viljandi politseijaoskonnas patrullitalituses. 16.11.2018 kella 8.30 paiku said nad väljakutse, et must takso sõidab väga suurel kiirusel ja hakkab Viljandi lähistele jõudma. Nad sõitsid taksole vastu ning andsid peatumismärguande, kuid seda eirati ja takso ei peatunud. Rohelisel tänaval põhjustas põgenev auto avarii. Politseinikud jätkasid auto otsinguid ning leidsid auto Ugala ringi kõrval asuvast parklast. Nad said teada, et autos oli 3 noormeest, kes jooksid minema. Auto juures olnud kannatanul oli nägu verine ja ta ütles, et tal on igalt poolt valus. Autos olnud noormehed leiti üles Suur-Kaare XX ühiselamus. Noormehed toimetati Viljandi politseijaoskonda Pargi tn
16. Tunnistaja J. M ütlustega on kooskõlas politsei pardakaamera salvestiselt nähtuvad asjaolud: musta värvi taksole peatamismärguande andmine politseiametniku poolt ning politseiametniku märguande eiramine taksot juhtinud isiku poolt, millele järgnes sündmuskohalt põgenemine ning lõpuks takso leidmine Viljandi linnas, Ugala teatri kõrval asuvast parklast. Politseipatrull saabub 16.11.2018 kell 9.02 Viljandis teater Ugala lähedal olevasse VanaKalmistu parklasse, kus on pargitud musta värvi sõiduauto Mercedes Benz, millel on avatud tagumised uksed ning takso kõrval maas, põlviliasendis, on kannatanu (KoTo, kd 6, tl 20). Kohus võttis vastu KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel tunnistaja D.Li eeluurimisel antud ütlused, millest nähtub, et 16.11.2018 hommikul oli D.L kodus, kui talle helistas Janari Lund ning kutsus välja. Ta läks Valuoja orus asuva mänguväljaku juurde. Teel sinna märkas ta Vaksali tänava surnuaia juures parklas kiirabiautot. Kohale jõudes rääkis Janari, et tema ja Germo olid Viljandis Paalalinnas istunud taksosse. Sealt sõitsid Pärsti, kus Janari ja Germo läksid taksojuhile kallale. Seda tegid nad selleks, et tahtsid lihtsalt taksoga ringi sõita, raha neil vist ei olnud. Kalletungi Janari ei kirjeldanud. Pärast panid taksojuhi pagasnikusse ja Germo istus rooli ja nad sõitsid ringi (KoTo, kd 7, tl 195197). 24 3.
17. Kohus, kuulanud ära kannatanu A.R ja süüdistatavate ning tunnistajate ütlused ning kontrollinud kohtuistungil esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus kõnealuse episoodi faktilistes asjaoludes. Kannatanu A. R ja süüdistatavate G. Sorvali, J. Lundi, T.Ki ning tunnistajate D.Li, A.T, A. P ning J.Mi ütlustega ning eelnevalt käsitletud kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud asjaolud, mille kohaselt Germo Sorval ja Janari Lund viibisid 15.11.2018 Viljandi linnas ning, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, tellisid sama päeva õhtul takso. Neid asus teenindama taksojuht A.R A.Kle kuuluva sõidukiga Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX, et sõita Viljandi maakonda Pärsti külla. Jõudes Viljandimaal Viljandi vallas Pärsti külas asuva Pärsti Lasteaia juurde, tungisid Germo Sorval ja Janari Lund taksojuht A.Rle kallale, peksid teda korduvalt pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Germo Sorval ja Janari Lund võtsid taksost kannatanule A.Rle kuulunud tahvelarvuti Samsung Tab 6 väärtusega 300 eurot, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 väärtusega 600 eurot, sularaha 120 eurot. Pärast peksmist paigutasid Germo Sorval ja Janari Lund kannatanu sõiduki pakiruumi ning Germo Sorvali juhtimisel sõideti Viljandi linna, kus võeti sõidukisse T.K. Germo Sorval, Janari Lund ja T.K sõitsid kannatanult äravõetud taksoga Viljandi linnast Rakverre ja sealt tagasi Viljandi linna, kus 16.11.2018 kella 8.50 paiku põhjustas Germo Sorval Rohelisel tänaval liiklusavarii, põgenes sündmuskohalt ja sõitis Viljandis teater Ugala lähedale parklasse, seejärel põgenesid Germo Sorval, Janari Lund ja T.K taksost, taksojuht jäeti sõiduki pagasiruumi. Süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund võtsid kohtuistungil omaks, et nende poolt kannatanu A. R suhtes toimepandud vägivalla tulemusena tekitati kannatanule kehavigastusi, milliseid on neile esitatud süüdistuses kirjeldatud, ja seda, et nad võtsid kannatanult ära süüdistuses loetletud asjad (tl 61-61p, tl 61p-64p). 3.
18. Järgnevalt annab kohus süüdistatavate käitumisele õigusliku hinnangu. 3.
19. Süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi käitumise kvalifitseerimises vastavalt

-i eriosa sätetele on kohtumenetluse pooltel tekkinud vaidlus. Prokurör leidis, et G. Sorvali ja J. Lundi süü neile esitatud süüdistuste järgi on kõnealuses episoodis usaldusväärselt tõendamist leidnud. Süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi kaitsjad seevastu ei nõustunud G. Sorvalile ja J. Lundile esitatud takso ja taksos olnud esemete röövimise süüdistusega. Kaitsjad on leidnud, et süüdistatavate ütlustest ja ka nende hilisemast käitumisest nähtub, et kannatanule kallaletungi eesmärgiks ei olnud kannatanu valduses olnud sõiduki omastamine, vaid eesmärgiks oli sõiduki ajutine kasutamine. Kuna süüdistatavatel puudus sõiduki omastamise eesmärk, siis ei saa kannatanult sõiduki hõivamist esitada röövimisena. Kaitsjate hinnangul on vägivallaga sõiduki hõivamine kannatanule tervisevigastuste tekitamise teel ja sõiduki omavoline kasutamine on hõlmatud

§ 215

lg 3 koosseisuga (s.o võõra vallasasja omavoliline kasutamine, kui see on toimepandud vägivallaga). Samuti ei nõustu kaitsjad süüdistusega selles osas, milles on kvalifitseeritud röövimisena taksos olnud A.R asjade ja raha äravõtmine. Kaitsjad leiavad, et taksos olnud esemete omastamine oleks õigem kvalifitseerida

§ 199

järgi, kuna kaitsjate väitel oli süüdistatavate eesmärgiks saada oma valdusesse sõiduk, milleks kasutati vägivalda kannatanu suhtes ning see tegu oli lõpuni viidud sellel hetkel, kui sõiduk oli süüdistatavate valduses, nad hakkasid sellega ringiliikuma. Muude asjade hõivamise mõte tekkis hiljem ja tegemist on ajaliselt eristatavate sündmustega. Kohus märgib, et vastavalt esitatud süüdistusele on süüdistatavad kannatanu A. R suhtes kuritegeliku ründe käigus toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri kuriteokoosseisule (

§ 25

200 lg p 4, 7 ja

§ 215lg 2 p 1, 2 lg 3 G.

Sorvali puhul ja

§ 200

lg p 7 ja

§ 215lg 2 p 1, 2 lg 3 J.

Lundi puhul) ja seega on tegemist kuritegude ideaalkogumiga.

§ 200

lg 1 sätestab, et röövimine on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises ja antud juhul oli nii sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX ja sõidukis (süüdistuse kohaselt taksos) olnud tahvelarvuti, mobiiltelefoni ning sularaha näol tegemist vallasasjadega TsÜS § 50 lg-te 1, 2 mõttes. Õiguslikult saab hõivata üksnes võõrast vallasasja. Süüdistatavate jaoks on asi võõras, kui see ei ole nende omandis ehk sellele vallasasjale ei ole vallasomandit AÕS § 92 kohaselt tekkinud. Kannatanu A. R ja süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlustest ja tegevustest nähtuvalt süüdistatavatel puudusid igasugused õigused nii kannatanu valduses olnud sõidukile, millega kannatanu osutas taksoteenust, kui ka kannatanule kuuluvatele s.o tema omandis olevatele asjadele, mis asusid taksos s.h tahvelarvuti, mobiiltelefoni ning sularaha 120 eurot. Need asjad olid süüdistatavatele võõrad vallasasjad. Kuriteo asjaoludest nähtub, et G. Sorval ja J. Lund ei pannud toime ainuüksi võõraste vallasasjade kannatanult äravõtmist, vaid asjade kannatanult äravõtmine toimus vägivalda kasutades. Vägivald võib ilmneda ähvardamises (

§ 120

), kehalises väärkohtlemises (

§ 121

) või raske tervisekahjustuse tekitamises (

§ 118

). Vägivalla kasutamine kannatanu A.R suhtes on usaldusväärselt tõendatud nii kannatanu kui ka süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlustega, mille kohaselt Germo Sorval ja Janari Lund peksid kannatanut korduvalt pea ja keha piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, millised on tõendatud nii kannatanu ütlustega kui ka eelnevalt käsitletud meditsiinidokumentidega (s.h patsiendikaardiga nr 1813598 - KoTo, kd 5, tl 8283, kiirabikaardiga - KoTo, kd 5, tl 82-84 ja isiku ekspertiisiaktiga nr 18E-LÕI0106 - KoTo, kd 5, tl 85-86p), ning kannatanule tekitatud tervisekahjustusi kohus siinjuures täiendavalt kordama ei hakka, eelmärgitu leidis käsitlemist käesoleva kohtuotsuse p. 3.7. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, s.h löömine, peksmine, käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (RKKK nr 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis inimeste puhul on erinev. Seetõttu tuleb

§ 121

lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. (RKKK nr 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu ütlustest nähtuvalt tundis ta toimepandud vägivalla tõttu tugevat füüsilist valu ja ta kaotas peksmise tõttu teadvuse ning võttes arvesse kannatanule tekitatud hulgivigastusi ning kannatanu suhtes toimunud peksmise kestvust (ca 3-4 minutit), siis puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Õiguskirjanduses (Sootak –

. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljanne.

1. trükk, § 200 komm. 5-9.2) on käsitletud vägivalda röövimise koosseisutunnusena ja on asutud seisukohale, et vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele ning võib olla nii avalik (kannatanu või kolmanda isiku nähes) kui ka salajane (nt löök selja tagant, mis põhjustab teadvusekaotuse). Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, mis tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. 26 3.
2. Järgnevalt hindab kohus kaitsjate seisukohti, et kannatanule kuulunud tahvelarvuti, mobiiltelefoni ja sularaha summas 120 eurot äravõtmist ei ole alust kvalifitseerida röövimisena, vaid tuleks kvalifitseerida vargusena

§ 199

järgi, kuna kaitsjate väitel kannatanult asjade äravõtmisel vägivalda ei kasutatud. Kohus leiab, et kannatanu A. R ja süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ütlustega on tõendamist leidnud taksost A.Rle kuulunud asjade s.h tahvelarvuti Samsung Tab 6 väärtusega 300 eurot, mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 väärtusega 600 eurot ja sularaha 120 eurot röövimise toimepanemine Germo Sorvali ja Janari Lundi poolt. Eelmärgitud asjade hõivamisele eelnes kannatanu suhtes vägivalla toimepanemine sõiduki (takso) hõivamiseks. Kannatanut löödi süüdistatavate G. Sorval ja J. Lundi poolt esmalt siis, kui kannatanu ja süüdistatavad viibisid sõidukis. Pärast seda, kui kannatanu A. R ja G. Sorval väljusid sõidukist jäi Janari Lund mõneks minutiks sõidukisse selleks, et veenduda milliseid asju on võimalik kannatanult ära võtta. Janari Lund on taksosse jäämist ja oma tegevusi selgitanud järgnevalt: „Ma vaatasin, kas seal on mingit raha või midagi väärtuslikku, mida saab maha müüa… Ma leidsin rahakoti, telefonid ja tahvelarvuti. Neil olid lukud peal ...“(vt KoTo, kd 8, tl 62). Pärast A. Rle kuulunud asjade leidmist väljus sõidukist ka Janari Lund, kes koos Germo Sorvaliga jätkas kannatanu peksmist 3-4 minuti vältel, kuni kannatanu teadvuse kaotuseni, mille järel paigutati kannatanu teadvusetult sõiduki pakiruumi. Prokuröri küsimusele: „Kas seal taksos mingeid asju ka oli, mida te endale võtsite“, vastas Germo Sorval: „Seal olid igasugused telefonid, tahvelarvutid, raha. Taksojuhi taskus olid ka mõne asjad. Need võtsime siis nagu endale.“ Samuti selgitas G. Sorval, et mõnel asjal, millel olid lukud peal, viskasid nad minema ja tanklas ostmiseks kasutasid nad taksos olnud sularaha summas 120 eurot (KoTo, kd 8, tl 60p). Germo Sorvali ütlustega kannatanult asjade äravõtmise asjaoludes on kooskõlas ka Janari Lundi ütlused. Janari Lundi on rääkinud, et taksost leitud tahvelarvuti ja mobiiltelefoni viskas ta aknast välja ning sularaha eest ostis Germo Sorval süüa, juua ja suitsu (KoTo, kd 8, tl 62p). Kohtu hinnangul on kannatanult A. Rlt tahvelarvuti, mobilltelefoni ja sularaha äravõtmine toime pandud vägivallaga. Antud juhul on oluline, et kuigi süüdistatavate esialgne teoplaan nägi ette kannatanult üksnes sõiduki vägivallaga äravõtmist, siis esialgse teoplaani täideviimisel on seda muudetud, mida kinnitavad Janari Lundi ütlused, millest nähtuvalt kannatanu peksmise ajal otsis ta sõidukist raha ja väärtuslikke asju, mida saaks ebaseaduslikult omastada. Puutuvalt kaitsjate väitesse, et asjade hõivamisel vägivalda ei tarvitatud, siis kaitsjate väide on ümberlükatud kriminaalasjas uuritud tõenditega. Süüdistatavate Germo Sorvali ja Janari Lundi ütluste pinnalt on võimalik teha järeldus, et sõiduki hõivamiseks kasutatud vägivalla toime kestis edasi seoses taksojuhi teadvuse kaotusega ja kannatanult asjade äravõtmise soov realiseerus ajal, kui kannatanut peksti, aga samuti ajal, kui kannatanu oli teadvusetu. G. Sorvali ja J. Lundi ütlustest nähtuvalt otsiti väärtuslikke s.o omastamiseks sobivaid asju nii taksost kui ka taksojuhi taskutest ning süüdistatavatel tekkinud soov võtta kannatanult ära tema asjad realiseerus lõplikult kannatanu vastupanuvõimetu seisundi hetkel s.t ajal, kui kannatanu oli peksmise tulemusena kaotanud teadvuse. Seega on põhjendatud G. Sorvali ja J. Lundi kasutatud vägivalda käsitleda kannatanu asjade hõivamise vahendina. Antud juhul on tegemist kestva vägivallaga. Kestva vägivalla kasutamist on selgitanud Riigikohus lahendis nr 3-1-1-12-09 p-s 8 järgnevalt: „Vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui vägivallategu (rusikalöök näopiirkonda) on juba sooritatud, kuid selle toime (teadvusetusseisund) kestab veel edasi. /../ Sõltumata asjaolust, et süüdistatav kasutas kannatanu kallal vägivalda muul eesmärgil, oli selle tagajärjel kannatanul 27 tekkinud teadvusetusseisundi näol tegemist kestva vägivallaga. /../Soov võtta kannatanult telefon ja rahakott tekkis süüdistataval kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul, siis tuleb kolleegiumi arvates kasutatud vägivalda käsitleda asjade hõivamise vahendina.“ Süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund kannatanult tahvelarvutit, mobilltelefoni ja sularaha ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõttes tegutsesid ühiselt isikute grupis kaastäideviijatena

§ 21

lg 2 mõttes ja seda nii kannatanu vastupanu murdmises vägivallaga kui ka kannatanult asjade äravõtmisel. Seega süüdistatavate J. Lundi ja G. Sorvali tegu on toime pandud grupi poolt

§ 200lg 2 p 7 järgi, G.

Sorvali tegu sisaldab lisaks korduvuse ja tuleb kvalifitseerida

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi, kuna isik on varasemalt röövimises süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.02.2018.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-764 (KoTo, kd 7, tl 30-39). Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust ning koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatavad G. Sorval ja J. Lund panid kannatanult asjade (tahvelarvuti, mobiiltelefoni ja sularaha) äravõtmise toime kavatsetusega. Kannatanu peksmise käigus otsis Janari Lund taksos raha ja asju, mida oleks võimalik kannatanult ära võtta ja müüa. Ta leidis kannatanu rahakoti, telefoni ja tahvelarvuti. Pärast asjade leidmist jätkasid G. Sorval ja J. Lund kannatanu peksmist. Sellega seadsid süüdistatavad G. Sirval ja J. Lund eesmärgiks kannatanu asjade äravõtmise, kuna neile oli teada, et see on võimalik kannatanu suhtes rakendatava vägivallaga. Süüdistatavate ütluste pinnalt võib teha järelduse, et kannatanule kuulunud asjad (tahvelarvuti, mobiiltelefon ja sularaha) võeti ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mida kinnitab süüdistatavate käitumine - kõigepealt otsiti sõidukist asju, mida oleks võimalik omastada ja pärast asjade vägivallaga äravõtmist jäeti kannatanu kui asjade omanik kestvalt nendest ilma. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid. 3.18. Puutuvalt takso röövimise süüdistusse märgib kohus, et tõendamist on leidnud, et kannatanult sõiduki äravõtmisel kasutasid G. Sorval ja Janari Lund vägivalda, mis seisnes füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamises. Seega objektiivse koosseisu tunnuste täidetuse seisukohalt võiks järeldada, et süüdistatavate tegevus sõiduki kannatanult äravõtmises täidab nii röövimise kui ka teatud juhtumil võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise objektiivse teokoosseisu, kuna

§ 215

lg 3 koosseis eeldab vägivalla kasutamist (asja omavoliline kasutamine, kui see on toimepandud vägivallaga). Selleks, et hinnata, millist kuritegu on põhjendatud Germo Sorvalilel ja Janari Lundile sõiduki äravõtmise asjaoludel inkrimineerida, tuleb hinnata subjektiivseid tunnuseid süüdistatavate teos. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-12-09 p-s 9 selgitanud, et röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Kõnealuses kriminaalasjas on süüdistatatav Janari Lund kohtuistungil andnud ütlusi, millest nähtub, et taksojuhti A.Ra oli vaja rünnata selle pärast, et nad koos Germo Sorvaliga tahtsid autot ja ringi sõita sellega (KoTo, kd 8, tl 64-64p). Ka Germo Sorval on andnud ütlusi, mille kohaselt neil Janari Lundiga tekkis mõte taksojuhilt auto ära võtta ja sellega ringi sõita. Nende ühine teoplaan nägi ette taksojuhti rünnata, ta autost välja visata ning seejärel minna autoga sõitma (KoTo, kd 8, tl 57p). Kuigi G. Sorval on kohtuistungil rääkinud, et ta valis taksosõidu sihtpunktina Pärsti küla seetõttu, et see oli sobiv koht takso röövimiseks, siis takso hõivamisele järgnenud tegevus ei kinnita seda, et 28 takso hõivati vägivallaga just ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Pigem kinnitab süüdistatavate käitumine, et takso võeti kannatanult vägivallaga ära selle omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil. Asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisu tunnusena näitab kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes (Sootak –

. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljanne. 4. trükk, § 199 komm. 30.1.). Käesoleval juhul ei ole süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi käitumises tuvastatav, et nad oleksid soovinud sõidukit hõivata selleks, et jätta sõiduki omanik või antud juhul selle seaduslik valdaja - A.R sõidukist kestvalt (s.o alatiselt või pikemaks ajaks) ilma. Lähtudes asjaolust, et kohus ei tuvastanud Germo Sorvali ja Janari Lundi käitumises kannatanu A.R valduses olnud sõiduki äravõtmisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärki, tuleb Germo Sorval sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX röövimise süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi õigeks mõista ning samuti tuleb Janari Lund sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX röövimise süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi õigeks mõista subjektiivse koosseisu puudumise tõttu.

3.19. Kohus nõustub kaitsjate seisukohaga, et kannatanult sõiduki vägivallaga hõivamine tuleb lugeda hõlmatuks süüdistatavatele G. Sorvalile ja Janari Lundile esitatud süüdistusega

§ 215

lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi, mille kohaselt süüdistatavad panid toime võõra vallasasja s.o A. R kasutuses oleva sõiduauto Mercedes Benz omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt ja vägivallaga. Kohtu taolist seisukohta kinnitab Germo Sorvali ja Janari Lundi ütlustest nähtuv asjaolu, et vägivalda kannatanu suhtes ei kasutatud sõiduki ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vaid vägivalla kasutamise eesmärgiks oli saada sõiduk oma valdusse, et sellega ringi sõita - (KoTo, kd 8, tl 57p, 64-64p) ehk siis sõiduki kasutamine omavolise ajutise kasutamise eesmärgil. Asja kasutamine on asja kasulike omaduste tarbimine või asjalt vilja saamine (RKKK nr 3-1-1-33-04 p 8).

§ 215

lg 1 mõttes asja ajutine kasutamine tähendab selle omaduste niisugust kasutamist, mille järel asja füüsiline substants ei muutu või väärtus kas ei vähene või muutub või väheneb väheoluliselt. Mootorsõiduki ajutine kasutamine võib seisneda nii selle juhtimises kui ka muus teos, millega tarbitakse asja kasulikke omadusi. Riigikohtu praktika kohaselt võib süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-16-04, p 9), mistõttu omavad süüdistuses kirjeldatud käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel tähtsust G. Sorvali ja J. Lundi hilisemad käitumisaktid. Kohus peab vajalikuks märkida, et antud süüdistuse episoodis puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus asjaolus, et süüdistatavad Germo Sorval ja Janari Lund s.o isikute grupis panid toime kannatanu A. R kasutuses olnud sõiduauto Merecedes Benz kui vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Kohtu hinnangul sisustab sõiduki ajutise omavolilise kasutamise vägivallaga kõnealusel juhul nii sõiduki vägivallaga hõivamine kui ka selles kasutamine. Pärast sõiduki vägivallaga hõivamist ja kannatanu paigutmist sõiduki pakiruumi sõitsid G. Sorval ja J. Lund sõiduautoga Merecedes Benz reg.märgiga XXX XXX Viljandi linna, kus võeti sõidukisse T.K ning järgnevalt kasutati sõidukit Viljandist Rakverre ja sealt tagasi Viljandi linna sõitmiseks. Nagu eelnevalt märgitud sõiduk Mercedes Benz oli süüdistatavatele võõras, kuna kuulus kannatanu A.Kle ning see oli kuni hõivamiseni Germo Sorvali ja Janari Lundi poolt taksojuht (antud juhul kannatanu) A.R valduses. Ning vahetult pärast seda, kui kannatanu suhtes oli tarvitatud vägivalda, hakati seda kasutama, siis oli kahtlusteta tegemist sõiduki omavolilise kasutamisega (vt RKKK nr 3-1-1-1-5812 p 11). Germo Sorvalit ja Janari Lundi puhul on tegemist isikutega, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. Mõlemat isikut on varasemalt karistatud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest grupi poolt Tartu Maakohtu 20.02.2018.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 29 1-18-764 (vt. karistusregistri väljavõtted ja kohtuotsus KoTo, kd 7, tl 30-39; tl 142-146). Antud juhul on Germo Sorval, Janari Lund ja T.K mootorsõiduki ajutise kasutamise toimepannud kaastäideviijatena

§ 21lg 2 mõttes.

Mootorsõiduki kasutaja ja järelikult

§ 215

koosseisu täideviija (kaastäideviija) on nii isik, kes juhib mootorsõidukit (antud juhul G. Sorval), kui ka isik, kes üksnes sõidab kaasa omavoliselt ajutise kasutamise eesmärgil kannatanult äravõetud sõidukis (J. Lund, T. K). Germo Sorvali ja Janari Lundi teopanuseks on veel ka ühiselt vägivallaga kannatanult sõiduki hõivamine. Kohus leiab, et süüdistatavad Germo Sorval ja Janari Lund täitisid oma käitumisega

§ 215

lg 2 p 1, 2 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupi poolt ja vägivallaga. Subjektiivsest küljest eeldab asja omavoliline kasutamine tahtlust kõigi asjaolude suhtes ning koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Germo Sorval ja Janari Lund panid teo toime kavatsetult. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et neil tekkis ühiselt mõte taksojuhti rünnata, ta autost välja visata ning seejärel autoga sõitma minna. Süüdistatavad realiseerisid algselt kavandatud teoplaani. Süüdistatavate teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.20. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Õiguslikus mõttes on ühtse teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvalvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-15-08). Sellisel juhul mõistetakse süüdistatavatele üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse

§ 63lg 1 järgi (RKKKo nr 3-1-1-5-11).

Kohtu hinnagul on kannatanult sõiduki vägivallaga hõivamine omavoliliseks ajutiseks kasutamiseks ning sõidukis olnud kannatanule kuulunud asjade röövimine kantud süüdistatavate G. Sorvali ja J. Lundi ühisest tahtlusest ning need teod on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kujutavad ka objektiivse kõrvalvaataja jaoks ühtset käitumist. Eeltoodu tõttu on põhjendatud G. Sorvali tegu käsitleda ühe teona ja kvalifitseerida

§ 200

lg 2 p 4, 7 ja

§ 215lg 2 p 1,2, lg 3 järgi ning J.

Lundi tegu käsitleda ühe teona ja kvalifitseerida

§ 200

lg 2 p 7 ja

§ 215lg 2 p 1,2, lg 3 järgi.

4. Janari Lundile esitatud süüdistus kehalises väärkohtlemises

§ 121lg 1 järgi.

4.

1. Janari Lundile esitatud süüdistus seisneb selles, et tema 20.10.2018 kella 18:30 paiku Viljandi linnas Valuoja orus koos R.Li ja K.E.Rga tungis kallale M.Vile, kellele R.L lõi ühe korra rusikaga vasakule poole lõuapiirkonda, seejärel lõi Janari Lund M.Vi ühe korra jalaga näopiirkonda ning siis lõi K.E.R M.Vi korduvalt rusikatega näopiirkonda. Oma sellise tegevusega põhjustas Janari Lund kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 4.
2. Süüdistatav Janari Lund on end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud (KoTo, kd 4, tl 4, 55). Prokurör leidis, et Janari Lundile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud. Kaitsja hinnagul on süüdistus põhjendatud. 4.
3. Kohtu hinnangul on Janari Lundi süü temale esitatud süüdistuses

§ 121lg 1 järgi tõendatud ja kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

30 Kannatanu M.V ja tunnistaja H.T riimuvate ütlustega on tõendamist leidnud, et 2018.a. oktoobrikuus tungisid R.Li, K.E.R ja Janari Lund Valuoja orus kannatanule kallale ja lõid teda. Janari Lund lõi M.Vi jalaga ühe korra näkku (KoTo, kd 4, tl 187-189, tl 193-194). Kannatanu M. Vi ütluste kohaselt ründas teda kõigepealt R.L, seejärel K.E.R ning lõpuks lõi teda ka Janari Lund. Löömise tõttu tundis kannatanu valu ning löögi tagajärjel sai kannatanu vigastusena verevalumi lõua piirkonda. Ka tunnistaja H. T ütlustega on tõendatud, et kannatanul oli lõua piirkond pärast löömist sinine. Kannatanu seaduslik esindaja Mirjam Volt oma ütlustes on kirjeldanud pojaga 2018.a. oktoobris toimunud sündmust sõprade vahelise nägelemisena ja kui tema poeg M.V sel päeval koju tuli, siis oli märgata tal vigastusi suu nurgas ja nina juures (KoTo, kd 4, tl 190). Kannatanu M.V vigastusi tõendab perearst R.S 24.10.2018 saatekiri, mille kohaselt M.V raviloost nähtub, et tal on huulenurgad katki. Patsiendi (M. V) sõnade kohaselt peksti jalaga vastu nina ja mõlemast sõõrmest jooksis verd. Rusikaga löödud vasemale lõualuusse, näha 1,5 cm läbimõõduga verevalum (KoTo, kd 5, tl 1). Seoses kohtuistungil tunnistaja K.E.R poolt ütluste andmisest keeldumisega võttis kohus vastu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused ja avaldas (KoTo, kd 4, tl 192). K.E.R 14.11.2018.a. antud ütlustest nähtub, et 20.10.2018.a. õhtul kella 18.00 paiku tungis ta koos R.Li ja Janari Lundiga kallale M.Vle, keda R.L lõi ühe korra rusikaga näkku, Janari Lund lõi kannatanut M.Vi jalaga näkku, löök tabas M.V nina nii, et tal jooksis ninast verd ning K.E.R lõi M.Vi käega näkku (KoTo, kd 5, tl 6). Tunnistaja K.E.R ütluste kohaselt oli M.V peksmine eelnevalt kavandatud vastavalt tema, R.Li ning Janari Lundi samal päeval mõni aeg varem toimunud kohtumisel. K.E.R rääkis Janari Lundile plaanist M.Vle peksa anda. Janari Lund küll ei teadnudki, kes see M on, aga oli selle plaaniga nõus. Tartu Maakohtu 22.03.2019.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-1046 on K.E.R 20.10.2018.a. M.V suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistatud ning

§ 87lg 1 p 6 alusel vabastatud karistusest (Ko

To, kd 5, tl 2-4). Süüdistatava Janari Lundi ütlustest (KoTo, kd 8, tl 64p-65) nähtub, et ta lõi 2018.a. Valuoja orus M.Vi jalga näkku, kuigi Janar Lundil ei olnud kannatanuga eelnevalt mitte mingit tüli ega pahandust. Nähes, et K.E.R ja R.L lõid kannatanut eelnevalt, siis otsustas Janari Lund samuti osaleda kannatanu peksmises. Ta on selgitanud endapoolset kannatanu löömist järgnevalt: „Ma mõtlesin, et ega ma ka halb olla ei saa ja panin ka ühe paugu.“ Seega eelnevalt uuritud tõenditest kogumis nähtub, et Janari Lund on oma käitumisega realiseerinud temale inkrimineeritud teo objektiivse koosseisu

§ 121lg 1 järgi.

Kehalise väärkohtlemisega (

§ 121

) rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu.

§ 121

kohaselt on kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu põhjustaval viisil. RKKKo nr 3-1-1-28-07 p 7 kohaselt on tervise kahjustamiseks

§ 121mõttes iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse.

Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervise kahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul on leidnud vastuvaidlematult tõendamist, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas lõi Janari Lund kannatanut jalaga näkku, millega põhjustas kannatanule tervisekahjustuse - vigastused näos. Samuti on kohtu hinnangul tõendatud, et eeltoodud tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule füüsilist valu. Rahvusvaheline Valu-uuringute 31 Assotsiatsioon (International Association for the Study of Pain) defineerib valu kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat meeltega või tundmuslikult tajutavat aistingut või asjassepuutuva isiku poolt sellise kudede kahjustamisena kirjeldatavat aistingut. Valulävi on subjektiivne nähtus, mis erinevate inimeste puhul erineb (RKKKo nr 3-1-1-60-10, p 16). Olukorras, kui kannatanule on põhjustatud tervisekahjustus peapiirkonnas vigastustena, puudub kohtul alus kahelda, et kannatanu tundis valu. Lisaks märgib kohus, et arvestades süüdistatava tegu, mis seisneb kannatanule jalaga näkku löömises, ja millega tekitati kannatanule vigastusi, siis ei ole kahtlust, et kannatanu suhtes toimunud kehaline väärkohtlemine oli niivõrd intensiivne, et sellise tegevuse tulemusena kannatanul valuaistingu tekkimine on mõistliku kõrvaltvaataja seisukohalt äratuntav. Kohtu hinnangul pani süüdistatav Janari Lund kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise toime kavatsetusega.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetusega, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus järeldab süüdistatava J. Lundi kavatsetust kannatanu M.V suhtes kehalist väärkohtlemist toime panna asjaoludest, mille kohaselt oli M.V suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemine oli eelnevalt kavandatud Janari Lundi, R.Li ning K.J.L samal päeval mõni aeg varem toimunud kohtumisel. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4.4. Janari Lundi suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiaktis nr 3/16 sisalduvast eksperdiarvamusest (KoTo, kd 7, tl 73-84) nähtub, et Janari Lundil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx . IV Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt

§ 32

lg 1 isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Germo Sorval ja Janari Lund on süüvõimelised isikud. Neile inkrimineeritud süütegude toimepanemise ajal olid G. Sorval ja J. Lund alaealised. G. Sorval sai täisealiseks 01.08.2020 ja J. Lund 07.07.

1. Järgnevalt kohus käsitleb süüdistatavate suhtes kogutud iseloomustavaid tõendeid. Germo Sorvali suhtes 04.12.2018 koostatud kohtueelsest ettekandest (KoTo, kd 7, tl 45-47) nähtub, et Germo Sorval on sündinud 01.08.2002 L.Si ja A.Ti pojana ja elab koos emaga. Isa ei ole perega kunagi koos elanud, kuid on pojaga suhelnud ja talle taskuraha andnud. G. Sorvali suhted emaga on keerulised, suurimaks probleemiks on allumatus, öösiti kodust eemal olemine, kokkulepete eiramine ja endast vanemad sõbrad, kellega koos tarvitatakse alkoholi ja hulgutakse. G. Sorval on õppinud Pärsti koolis, Paalalinna Koolis, Kaare koolis, Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe Õppekeskuses ja Ämmuste Koolis. Tartu Maakohtu 14.02.2017 kohtumäärusega paigutati G. Sorval Maarjamaa Hariduskollegiumi kuni
2. august
3. Kinnisesse kooli suunamise põhjusteks olid varavastane süütegu, kehaline väärkohtlemine, alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja koolikohustuse 32 mittetäitmine. Viljandi maakonna alaealiste komisjonis on G. Sorvali õigusrikkumisi arutatud neljal korral. Viljandi Linnavalitsuse vastusest 09.10.2018 (KoTo, kd 7, tl 40-41) ilmneb, et Maarjamaa Hariduskolleegiumis kindlat režiimi jälgides läks Germo Sorvalil koolis suhteliselt hästi – töötas tundides kaasa ja käitus korralikult. Samast tõendist selgub ka asjaolu, et Maarjamaa Hariduskolleegiumist suvisel koolivaheajal viibides 2017.a. pani toime õigusrikkumisi ning septembris keeldus vabatahtlikult õppekohta tagasi minemast ning hulkus 3 nädalat ringi. 19.08.2018 lahkus Germo Sorval omavoliliselt Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuse territooriumilt. 17.09.2018 oli G. Sorval kriminaalhooldaja vastuvõtul käies purjus ja haises alkoholi järele. 09.10.2018 toimunud vestlusest G. Sorvali emaga L.Siga selgus, et Germo Sorval annab lubadusi käituda hästi, aga tegelikult ei suuda oma lubadusi täita. Ema toodud näite kohaselt tarbib Germo Sorval igal nädalavahetusel alkoholi. Samuti ööbib G. Sorval nädalavahetuseti sageli kodust eemal. Xxxxxxxx Koolist klassijuhataja E. T poolt 08.10.2018.a. antud iseloomustuse kohaselt on G. Sorval 2018 õppeaasta algusest xxxxxxxx Kooli
4. klassi õpilane. Koolis käitumise ja õppimisega probleeme ei ole, kuid 17.10.2018 hommikul ei jõudnud G. Sorval kooli, kuna oli tarvitanud alkoholi (KoTo, kd 7, tl 43). Germo Sorval omab varasemat karistatust, teda on karistatud Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-764

§ 121

lg 1; § 199 lg 2 p 5, 7, 9; § 200 lg 1; § 215 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud 26 päeva

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud.

Katseajaks määrati lisakohustus

§ 75lg 2 p 4 alusel - jätkata üldhariduse omandamist (Ko

To, kd 7, tl 30-39, tl 144-146). Tartu Maakohtu 23.11.2018 määrusega pöörati Germo Sorvalile Tartu Maakohtu 20.02.2018.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust täitmisele. Viru Maakohtu 05.02.2020 kohtumäärusega nr 1-18-764 vabastati G. Sorval Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega nr 1-18-764 mõistetud ja Tartu Maakohtu 23.11.2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega (kandmata karistus 9 kuud 16 päeva vangistust), Tartu Maakohtu 14.02.2020.a. kohtumäärusega nr 1-19-225 Germo Sorval vahistati alates 21.02.2020.a. (KoTo kd 2, tl 107-111, tl 121-125). Janari Lundi suhtes 04.12.2018 koostatud kohtueelsest ettekandest (KoTo, kd 7, tl 70-72) nähtub, et Janari Lund on sündinud 07.07.2002 ja elab koos ema V.Li ja õega. Ema sõnul on Janari Lundi käitumine lähedaste suhtes ettearvamatu ja nad tunnevad pidevat hirmu. Ema väitel on poeg rusikatega pekstes lõhkunud kodus korteri siseukse, selle ümbruse ja oma toa seinad. Hirmus poja käest peksa saada on ema Janari Lundi agressiivsel nõudmisel käinud öösel 3 kilomeetri kaugusel asuvast tanklast pojale sigarette ostmas. Ema sõnul tarvitab poeg peaaegu igal päeval alkoholi. Perele on Viljandi Linnavalitsuse poolt määratud tugiisik ja nendega on töötanud erinevad spetsialistid, kuid Viljandi Linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti ja tugiisiku hinnangul on J. Lundi käitumine varasemaga võrreldes oluliselt halvenenud. Janari Lund on lõpetanud lihtsustatud õppekava alusel 9 klassi. On õppinud Lahmuse Koolis. Tartu Maakohtu 24.03.2017 kohtumäärusega nr 1-17-2867 paigutati J. Lund eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni 2017/2018 õppeaasta lõpuni tähtajaga kuni 31.08.2018 Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe Õppekeskusesse. Pärast 9. klassi lõpetamist ei läinud J. Lund tööle ega edasi õppima. Janari Lundi õigusrikkumisi on arutatud Viljandi maakonna alaealiste komisjonis 7-1 korral. Viljandi Linnavalitsuse poolt 13.11.2018 antud vastusest (KoTo, kd 7, tl 67-68) nähtub, et J. Lundi käitumine on ettearvamatu, ta ärritub kergesti ja tarbib tihti alkoholi. J. Lund on käinud V.Li töö juures jõuliselt raha nõudmas ning emal ei jäänud muud üle, kui andis J. Lundile pangakaardi kätte. Janari Lundi on varasemalt kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 20.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-764

§ 215

lg 2 p 2 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud kohaldades

§ 74

lg-te 1, 3 alusel katseaega 1 aasta ning Tartu Maakohtu 24.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3732 on Janari Lund

§ 263

lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud 33 vangistusega 6 kuud ning on vabastatud karistusest ja allutatud

§ 87lg 1 p 2 alusel käitumiskontrollile 10 kuuks.

Kuivõrd Germo Sorval ja Janari Lund on kuritegude toimepanemises süüdi, siis tuleb neid toimepandud kuritegude eest karistada.

§ 56sätestab karistamise alused.

Lähtudes

§ 56

lõikest 1 arvestab kohus karistuse mõistmisel süüdlase süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripre