← Eesti

3-21-635/8

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-635 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 22.01.2021 käskkirja nr 52/21/39 j

) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

  1. Kaebaja vangistus lõppes 21.05.
  2. Nagu kohus kaebajale tehtud kohtunõudes selgitas, ei saa Tallinna Vangla 22.01.2021 käskkirja nr 5-2/21/39 ja Tallinna Vangla 05.03.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/105-2 tühistamist nõuda pärast vanglast vabanemist, sest siis on need kaotanud oma mõju ja praktilise tähenduse. Vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus puudutavad kaebaja distsiplinaarkorras karistamist. Haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 11). Kohus ei pea võimalikuks, et pärast vangistuse lõppu võiks vanglas määratud distsiplinaarkaristus kaebaja õigusi sellisel viisil mõjutada. Distsiplinaarkaristused omavad mõju üksnes konkreetse vangistusaja jooksul.
  3. Kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p‑ga 4 ja lg‑ga 2.

Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus lõpetada (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). 8.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 9. Kohus ei leia, et Tallinna Vangla käskkirja ja vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks pärast vanglast vabanemist ja kaebaja ei ole seda ka taotlenud. Seega puudub alus

§ 152lg 2 alusel menetlust jätkata.

Kohus lõpetab haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

10. Pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist ei saa kaebaja enam sama kaebusega halduskohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

Seda selgitas kohus kaebajale ka 07.05.2021 kohtunõudes. 11.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebuses vaidlustatud haldusaktide ammendumine oli tingitud sellest, et kaebaja vabanes vanglast. Seega peaks kaebaja kandma menetluskulud. Vastustaja ei ole vastuses kaebusele taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jätab kohus menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.