) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus lõpetada (Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). 8.
lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 9. Kohus ei leia, et Tallinna Vangla käskkirja ja vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks pärast vanglast vabanemist ja kaebaja ei ole seda ka taotlenud. Seega puudub alus
Kohus lõpetab haldusasja menetluse
10. Pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist ei saa kaebaja enam sama kaebusega halduskohtusse pöörduda (
Seda selgitas kohus kaebajale ka 07.05.2021 kohtunõudes. 11.
lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebuses vaidlustatud haldusaktide ammendumine oli tingitud sellest, et kaebaja vabanes vanglast. Seega peaks kaebaja kandma menetluskulud. Vastustaja ei ole vastuses kaebusele taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jätab kohus menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.