Obsah (14)

§ 162§ 174§ 177§ 232§ 657§ 654§ 442§ 653§ 376§ 238§ 652§ 331§ 658§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Iris KangurGontšarov ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2021, Tallin

) § 376 lõike 2 kohaldamiseks. Seetõttu jättis kohus 14.01.2021 istungil rahuldamata hageja taotluse täiendava tõendi kogumiseks. Kuna vaidlust ei ole, et kostja on korraldanud

1. a uue hanke ja sõlminud töövõtulepingu uue puukaevu rajamiseks, ei ole 9 2-16-14 vajadust ka 14.12.2020 menetlusdokumendi lisade asja juurde võtmiseks. Nimetatud põhjustel jättis kohus hageja vastava vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
2. Riiklikult tunnustatud ekspert MP on kohtu täiendavale küsimusele selle kohta, kas töövõtja pakutud alternatiivne lahendus vee puhastamiseks (s.o Callefiks OÜ 14.09.2017 pakkumuses toodud lahendus) vastab tellija lähteülesannetele, hanketingimustele, ehitustöövõtulepingule nr ÜF 129537-2, tööprojektile ja Eesti Vabariigi standardile EVS 847-2:2016 „Veevärk Osa 2 Veetöötlus“) vastanud eitavalt. Ekspert põhjendab mittevastavust sellega, et tellija tahtis keemiavaba veetöötlust. Ekspert on ka 08.12.2018 vastuses täiendavatele küsimustele (t IV kd lk 2-12) pidanud Callefiks OÜ 14.09.2017 pakkumises (t IV kd lk 53-54) sisalduvat tehnilist lahendust sobimatuks, kuna see ei saa oma kemikaalisisalduse tõttu olla puhastussüsteemi osaks, vaid pigem avariilise bakterioloogilise saaste tõrjeks. Tellija tehniliste tingimuste punktis 6.7 on toodud nõue, et pumplas tuleb ette näha vajalikud ühendusotsikud naatriumhüpokloriti doseerimissüsteemi ühendamiseks enne ja peale veetöötlussüsteemi. Doseerimine peab olema juhitav paigaldatava impulssväljundiga veemõõtja abil. Sellise nõude eesmärgiks on avariilise saastuse korral kasutada naatriumhüpokloritit saaste kõrvaldamiseks. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks raua- ja väävlibakterite vohamist puurkaevu toorvees. Eksperdi arvamuse kohaselt on õige veepuhastusskeemi ja seadmete rakendamisel võimalik Anna külas tagada joogivee kvaliteedi vastavus sotsiaalministri 31.07.2001 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ esitatud nõuetele, kuid töövõtja välja pakutud meetod veetöötluse protsessi täiendamiseks kemikaali (naatriumhüpoklorit) lisamisega ei vasta tellija hanketingimustele. Ka töövõtja koostatud tööprojekti „Anna küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine. Tööprojekt. Töö nr 060/
3. Wesico Project OÜ.212“ seletuskirja punktis 3.8 „Tehnoloogiline lahendus“ ei ole keemia kasutamist protsessis ette nähtud. Veetöötluse osas on märgitud, et veetöötlusjaama on ette nähtud filtrisüsteem ARS 370 Duplex, mis on keemiavabade filtrite süsteem, kuna raua- ja mangaaniühendite oksüdeerimiseks ning filtrimaterjali regenereerimiseks ei ole vajalik kemikaalide kasutamine. Nimetatu on kooskõlas ekspert MP järeldusega. Lisaks nähtub rauaeraldusfiltri ARS 500 Duples hooldus- ja kasutusjuhendist (t III kd lk 134-146), millele ekspert osundab ja mis on koostatud Callefex OÜ poolt ning mida kasutati sama hanke raames nii Koigi kui Anna puurkaevpumpade puhul, keemiavaba filtrisüsteem. Seega oli ekspert seisukohal, et kuigi tingimused otseselt ei välista naatriumhüpokloriti doseerimist, on see mõeldud ikkagi ootamatu avariilise bakterioloogilise saaste tõrjeks, mitte puhastusprotsessi osaks. Lisaks on ekspert rõhutanud, et antud juhul on tegemist projekteerimis-ehitustöövõtuga, mis tähendab, et lahenduste leidmine ja töötava süsteemi ehitamine on tellija tingimuste punktist 1 tulenevalt töövõtja ülesanne ja risk. Projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast, mis eeldab valitseva olukorra välja selgitamiseks maksimaalselt võimalike uuringute läbiviimist ja olemasolevate uuringute tulemuste kasutamist, kuid töövõtja alahindas uuringute teostamise tähtsust lõpptulemuse saavutamiseks. Seega kinnitab eksperdi esiletoodu, et kloorimise lubatavuse hindamisel tuleb arvestada nii õigusaktide nõuete täitmist, kloorimise vastavust seaduse ja standardi nõuetele, kloorimise tehnoloogia sobivust ja ohutust, kas lahenduse väljatöötamisel on arvestatud kohapealseid asjaolusid ning täidetud projekteerimise, uuringute läbiviimise ja kooskõlastamiste nõudeid jne. Kui lubatavuse hinnang on negatiivne, ei saa Callefiks OÜ pakkumist käsitleda alternatiivse lahendusena ega hinnata selle põhjal ka alternatiivse lahenduse võimalikku maksumust.
4. Ka kostja esitatud ja pakkumise ajal kehtinud Eesti Standardi EVS 847-2:2016 (uus EVS; t V kd lk 69-92) punktist 6.1.5 tuleneb kloori kasutamine üksnes desinfitseerimisprotsessis, kuid ei ole ette nähtud klooriga toorvee oksüdeerimist enne filtreerimist. Seega nõustus kohus kostjaga, et hageja 25.05.2020 menetlusdokumendi punktis 2.2.2 esitatud väide kemikaalide kasutamise lubatavuse kohta juhul, kui see jääb õigusnormides ettenähtud piiridesse, ja selle 10 2-16-14 sidumine sotsiaalministri määruses näidatud kloriidi maksimaalse sisaldusega 250 mg/l, ei ole asjakohane. Kuna kloor on mürgine aine, nõuab see ka ohutusnõuete täitmist (Standardi punktid 6.9.1, 6.9.2). Samamoodi ei näinud lepingu täitmise ajal kehtinud EV Standard EVS 847-2:2003 „Ühisveevärk Osa 2: Veetöötlus“ (edaspidi vana EVS) ette kloori kasutamist raua oksüdatsiooniprotsessis. Ka nimetatud standardi järgi oli lubatud kloori kasutamine desinfitseerimise eesmärgil. Kuna desinfitseerimise vajadust antud juhul ei esine, ei näinud ka töövõtja ise lepingu täitmise (sh projekteerimise) faasis ega garantiiperioodil ette vajadust seesugust tehnoloogilist „alternatiivi“ rakendada. Callefiks OÜ ettepanek kloorimise kasutamiseks esitati alles kohtuvaidluse ajal.
5. Hageja on viidanud SM 02.01.2003 määruse nr 1 §-le 6, kuid viidatud määruse § 6 lõige 2 nägi ette kloorimise pinnaveele, mitte veeallikana põhjaveele nagu on Annas. Määruse nr 1 § 6 lõige 3 sätestas vajadusel desinfitseerimise juhul, kui selle vajadus on tõendatud. Vajaduse üle otsustamine toimub mitte puurkaevuvee, vaid veevõrgust tarbijatele antava vee mikrobioloogilise koostise järgi. Antud juhul hageja sellist olukorda tõendanud ei ole. Seega ei olnud ega ole vajadust desinfitseerimiseks. Kui põhjavee desinfitseerimist klooriga lubatavaks pidada, vähendaks kostja selgituse järgi see oluliselt tarbijale vee joogiks kasutamise vastuvõetavust kloori lõhna ja maitse tõttu. Sellist tulemust tellija töövõtjalt ei tellinud. Kostja on veel täiendavalt osundanud, et klooriühendi lagunemisel tekib vette kloor ja selle ühendid ning aktiivne hapnik, mis hävitab baktereid ja oksüdeerib metalle. Ohuks on seejuures asjaolu, et lisaks sellele toimub kõrvalisi klooriühendi reaktsioone vees oleva orgaanilise ainega, mille tulemusel tekivad vette inimese tervisele ohtlikud kloororgaanilised ühendid. Nimetatud väidet vee kloorimise ohtlikkuse kohta kinnitab ka Eesti Vesi OÜ artikkel (t IV kd lk 60-63).
6. Eeltoodust lähtudes nõustus kohus kostjaga, et hageja alternatiivne lahendus vee puhastamiseks tuleb jätta arvestamata, kuivõrd selles sisalduv lahendus on Anna veepuhastussüsteemis tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks sobimatu.
7. Tõendatud on, et 26.11.2013 andis Swedbank AS välja garantiikirja, milles Swedbank AS on garant, kostja garantii saaja ja hageja garantii tellija. Garantiikirja kohaselt on garantii tellijal vastavalt lepingule kohustus esitada garantii saajale garantii tagamaks rahalise hüvitise maksmine juhul, kui garantii tellija rikub lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi (punkt 1) ning et garantiisumma (kuni 63 588.55 eurot) tasutakse garantii saajale tema esimesel nõudmisel garantiikirjas toodud tingimustel (punkt 2). Garantiisumma saamise tingimusteks on, et saaja esitab garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, mis sisaldab saaja kinnitust tellija poolt lepingust tuleneva garantiiaja kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldust (punkt 3). Garantiikiri kehtis kuni 09.12.2015 (t I kd lk 83-85). 28.10.2015 allkirjastas Swedbank AS garantiikirja lisa nr 1, mis asendab ja jätkab 26.11.2013 garantiikirja (punkt 11). Lisa 1 punktide 1–3 tingimused on samad, mis garantiikirjas. Lisa 1 kehtis kuni 12.03.2016, hiljemalt millisel kuupäeval pidi nõue olema garandi poolt kätte saadud (punkt 6) (II kd tl 120-122).
8. Eelnevalt tuvastatud asjaoludest nähtub, et nii garantiikiri kui selle lisa 1 olid välja antud tagamaks kostjale rahalise hüvitise saamist juhul, kui hageja rikub lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Lepingu eritingimuste punkti 11 „Vastutus puuduste eest“ alapunkti 11.1 kohaselt oli hageja puudustest teatamise ajavahemiku jooksul mh kohustatud tagama, et tema tehtud tööd vastavad lepingule. Lepingu osaks oleva pakkumuslisa kohaselt oli garantiiperiood (puudustest teatamise ajavahemik) 730 päeva. Seega tagas garantiikirja lisa 1 mh ka kostja õiguse hüvitisele juhul, kui hageja ei suuda tema tehtud töös garantiiajal ilmnenud puudusi garantiiaja jooksul kõrvaldada, st viia töö vastavusse lepinguga. 11 2-16-14
9. Garantii maksma panemisel tuleb hinnata selle ulatust. Kostja on seoses vajadusega rekonstrueerida Anna veetöötlusjaam saatnud välja 3 pakkumiskutset (t V kd lk 121-135, 142158) ning peale läbirääkimisi osutus parimaks pakkujaks Filter Solutions OÜ pakkumine hinnaga 43 479.07 eurot, lisaks käibemaks (t V kd lk 136-139), kellega on sõlmitud töövõtuleping. Kostja on korraldanud Anna veetöötlusjaama rekonstrueerimistööde hankele hanke omanikujärelevalve teenuse hankimiseks, tunnistades parimaks Vihmar OÜ pakkumise hinnaga 5880 eurot, lisaks käibemaks (t V kd lk 156) ning on hankimas täiendavaid töid puuduste kõrvaldamiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustöödele järgnevaks trassipesuks. AS Trev-2 Grupp tehtud hinnangulise maksumuse kohaselt on kulud selleks 20 680 eurot, lisaks käibemaks (t V kd lk 158). Kokku on arvestanud kostja tööde ümbertegemise maksumuseks vähemalt 70 039 eurot.
10. Hageja on leidnud, et Anna veetöötlusjaama rekonstrueerimishange on korraldatud oluliselt erinevatel tingimustel, kuid kostja 16.10.2019 pakkumise kutse ja selle tingimused on võrreldavad lepingu ÜF 129538-2 tingimuste ja eesmärgiga. Kostja on kohtu arvates põhjendatult osundanud sellele, et hageja ise valis lepingut täites kloori välistava tehnoloogia projekteerimise ja väljaehitamise. Sama kehtib uue hanke puhul. Ka uus EVS näeb ette rauaärastuse oksüdeerijaks õhuhapniku, kas vabaõhu või surve all, ning ka osoonimise. Kloorimisest räägitakse desinfitseerimise punktis ning kloori kasutamist oksüdeerimise eesmärgil ei soovitata just tervisele ohtlike orgaaniliste klooriühendite tekkimise riski tõttu. Hageja on leidnud ka, et vajalikuks ei saa pidada kõiki tellitavaid töid Filter Solutions OÜ-lt, kuid kostja on selgitanud, et Filter Solutions OÜ pakkumus ei ole alternatiiviks Callefiks OÜ klooriga desinfitseerimise pakkumisele, vaid kogu hageja poolt lepingu raames ehitatud süsteemile. Kuna ei ole leidnud kinnitust, et Callefiks OÜ klooriga desinfitseerimise pakkumus probleemi lahendaks, siis nii asjatundjate kui eksperdi MP arvamused viitavad eelkõige paigaldatud filtersüsteemi vigadele. Töötava ja hanke eesmärki täitva filtersüsteemi ehitamiseks tuleb seadmed välja vahetada, kuna need ei vasta projektile, valiku eelselt ei ole tehtud piisavalt uuringuid, neid on korduvalt ümber ehitatud. Hageja on küll väitnud, et paigaldatud seadmed töötavad, kuid garantiiperioodil oli sagedasi vee kvaliteediprobleeme filtreeritud vee lubatud kõrgema rauasisalduse tõttu. Kostja on selgitanud, et asjaolu, et pärast garantiiperioodi on ta saavutanud olukorra, kus vastab vesi nõuetele, kuid see ei tulene mitte hageja tegevusest või tema paigutatud filtritest, vaid sellest, et kostja on rakendanud ajutise käsitsi juhitava katsefiltri, mis tuleb asendada statsionaarse täisfunktsionaalse süsteemiga ning selle tarbeks uus hange korraldatigi. Kostja on selgitanud, et Filter Solutions OÜ tehnoloogia on hageja ehitatust erinev ja sisaldab ka vahemahutit, mis toob kaasa vajaduse paigaldada vee kvaliteedi parandamiseks antibakteriaalne seade, milleks on valitud ultraviolettkiirguse seade Specton. Kuna see süsteem on projekteeritud Filter Solutions OÜ poolt, ei saa kolmandad isikud teha Filter Solutions OÜ lahendusse tehnoloogilisi muudatusi ega arvestada hageja esitatud Hekes Vesitech OÜ hinnapakkumisega (t V kd lk 186). Lisaks sellele, et EVS ei näe klooriga oksüdeerimise lahendust ette, ei sisalda Callefiks OÜ 14.09.2017 pakkumine viiteid annustusja mõõteriistade olemasolule ega sellele, et nende töö oleks automatiseeritud nagu seda nõuab EVS punkt 6.9.
11. Samuti ei sisalda Callefiks OÜ 14.09.2017 pakkumine ohutusnõuete tagamist. Esitatud tõenditest nähtub, et Filter Solutions OÜ pakkumus oli soodsaim ning kostja selgitusel selgusid läbirääkimiste käigus asjaolud, mis põhjustasid pakkumise hinna suurenemise. Selgusetuks jääb, millel põhineb hageja väide, et Callefiks OÜ pakutud hind on õige, kuna see ei olnud suunatud filtersüsteemi kui terviku puuduste kõrvaldamisele ning vee nõutud kvaliteedi tagamisele, olles võrreldes teiste pakkumistega (Schöttli Keskkonnatehnika AS, Filter Solutions OÜ) sisuliselt täiesti erinev. Kui teised pakkujad leiavad, et selline klooriga desinfitseerimine ei taga vee kvaliteedinormide täitmist, on see täiendavaks kinnituseks, et Callefiks OÜ pakkumust ei saa pidada veetöötlusseadmete rekonstrueerimisega võrreldavaks 12 2-16-14 pakkumuseks. Usutavad on kostja selgitused, et nõuetele mittevastav vesi on tekitanud joogivee võrku setteid, mis rikuvad joogivee kvaliteeti ka peale veetöötlusjaama rekonstrueerimist ja veepuhastusseadmetest kvaliteedinõuetele vastava vee võrku pumpamist. Selle mõju vältimiseks on trasside läbipesu. Kuna see on otseselt lepingu rikkumisest tulenev täiendav kulu, ei ole selle seostamine desinfitseerimisseadmega asjassepuutuv ning põhjendatud on selle kulu hüvitamine tagatud garantiisumma arvelt.
12. Eeltuvastatu kogumis tähendab, et hageja on rikkunud temale lepingust tulenevat garantiiaja kohustust ning rikkumine ei olnud vabandatav. See omakorda tähendab, et kostjal oli õiguslik alus töövõtja garantiiaja kohustuse tagamiseks antud garantii täitmisele pöörata. Kuna alternatiivne vee puhastamise lahendus on lubatav ning kohtu arvates on tõendatud selle maksumus vähemalt 70 039 eurot, oli õigustatud garantii realiseerimine täies ulatuses, s.o 63 588.55 euro ulatuses. Garantii täitmisele pööramisega ei rikkunud kostja lepingut. Samuti ei ole kostja garantii õiguspäraselt täitmisele pööramisega hagejale kahju tekitanud.
13. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
14. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud

§ 162

lõike 1 alusel hageja kanda.

§ 174

lõigete 2 ja 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt tugines hageja 04.01.2016 hagiavalduses asjaolule, et probleem on puhastussüsteemi suubuva vee näitajates. Põhjavee kvaliteedi muutumist ajas ei saa käsitleda töövõtja tegemata tööna. Väär on kohtu seisukoht, et hageja on 14.12.2020 menetlusdokumendis tuginenud uuele asjaolule ning seda tuleb lugeda lubamatuks hagi muutmiseks. Hageja esitas 14.12.2020 taotluse tõendi väljanõudmiseks, kuivõrd talle oli teatavaks saanud, et OÜ Balrock on teostanud pärast käesoleva vaidluse tekkimist Anna puurkaevu osas vähemalt ühe uue videouuringu, millega tuvastati puurkaevus konstruktsiooniline ja parandamatu puudus, mis tingis kostja poolt uue puurkaevu rajamise. Hageja taotluse rahuldamata jätmisega rikkus kohus

§ 232ja § 238.

Väär on seisukoht, et hageja soovis hinnata töövõtja võimalikku rikkumist garantiiperioodi järgselt esinevate asjaolude põhjal. Hageja ei soovinud 14.12.2020 esitatud tõenditega tõendada mitte enda võimalikku rikkumist, vaid hagejast sõltumatuid asjaolusid, mis tingisid vee kvaliteedi ettenägematu muutuse.

1. Kohus leidis vääralt, et esitatud vee mikrobioloogilised analüüsid ei ole võrreldavad, kuna üks analüüs on tehtud põhjaveest enne töötlust ja teine töödeldud joogiveest. Hageja 25.05.2021 menetlusdokumendi lisaks 1 olev analüüs on võetud puurkaevust, st tegemist on töötlemata veega, lisaks ei olnud kõnealuse proovi võtmise ajal Anna puurkaevupumplas veetöötlusseadmeid. Seega on esitatud analüüsid võrreldavad ning kinnitavad, et põhjavee mikrobioloogiline koostis on oluliselt muutunud.
2. Kohus asus seisukohale, et MP eksperthinnang ei kinnita seisukohta, et puurkaevu joogivee mittevastavus kehtivatele nõuetele on tingitud põhjavee kvaliteedi olulisest muutumisest ajas või inimtekkelistel põhjustel. Kohus ei hinnanud tõendeid kooskõlas

§-ga

1. MP 13 2-16-14 kinnitab hinnangus, et hageja rajatud Anna veetöötlusjaama veepuhastustehnoloogia on vastavuses kostja hanketingimustega, lähteülesandega, hankedokumendiga. Ekspert mainis, et seadme valiku tegi hageja alltöövõtja Callefix OÜ, kuid ekspert ei viita kordagi, et hageja või tema alltöövõtja oleks pidanud valima teistsuguse tehnoloogia ega täpsusta, milline see teistsugune tehnoloogia olema peaks. MP ei ole vastuses kohtu poolt esitatud täiendavatele küsimustele vastanud, mida täpsemalt hageja valesti tegi, millist lepingulist kohustust rikkus.
2. Hinnates tõendeid valesti, asus maakohus väärale seisukohale, et tõendatud ei ole, et puurkaevu joogivee mittevastavus kehtivatele nõuetele on tingitud põhjavee kvaliteedi olulisest muutumisest ajas või inimtekkelistel põhjustel. Põhjavee kvaliteedi olulist muutumist (mida ei saanud ette näha hageja ning mis ei ole hagejale ette heidetav) on kinnitanud nii teostatud veeproovid kui OÜ Balrock videouuring. Kuivõrd eksperdid on asunud seisukohale, et nõuetele mittevastava joogivee tootmist võib põhjustada reostus ning faktiliselt on puudus põhjavees tuvastatud, kinnitab eeltoodu, et hageja ei ole töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
3. Väär on seisukoht, et hageja pakutud paranduslahendus ei ole sobilik, kuivõrd kostja soovis keemiavaba veetöötlust. Tallinna Ringkonnakohus leidis 01.04.2019 otsuses, et tõendamata on kostja väide, et rajada tuli keemiavaba veepuhastussüsteem, hankedokumendid vee klooriga puhastamist ei välista. Asja uuel arutamisel maakohtus ei esitanud kostja täiendavaid tõendeid selle kohta, et hankedokumendid välistaks keemilise töötluse. Tööde teostamise ajal kehtinud EVS lubas hageja alternatiivlahenduse kasutamist ning ka uue EVS-i alusel ei saa jõuda järeldusele, et see lahendus oleks keelatud. Väär on seisukoht, et Callefiks OÜ paranduslahendus on mõeldud avariilise bakterioloogilise saaste tõrjeks. Hageja on selgitanud 10.09.2020 menetlusdokumendis, et Callefiks OÜ pakkumuses toodud lahendus töötab nii desinfitseerija kui oksüdeerijana.
4. Praeguseks ajaks on selge, et olemasolev puurkaev on kõlbmatu veetootmiseks, kuivõrd ka kostja ei kasuta seda veetöötlusseadmete toorveega varustamiseks ning rajas selle asemel uue puurkaevu. See asjaolu kinnitab täiendavalt hageja väidet, et puudused veetöötlusjaamas on tinginud halvenenud toorvee kvaliteet.
5. Kohus asus ebaõigele seisukohale, et kostjal oli õigus realiseerida garantii täies ulatuses. Isegi, kui töövõtjat saaks pidada mingis osas vastutavaks veetöötlusjaamas esineva veekvaliteedi probleemi esinemises, on hageja 15.09.2017 Callefiks OÜ pakkumisega tõendanud, et Anna veetöötlusjaama tehnoloogia täiendamise rahaliseks kuluks oleks üksnes 800 eurot. Kostja esitas kohtule Filter Solutions OÜ pakkumise, mille osas jäi hageja 25.05.2020 menetlusdokumendi punktis 2.5 avaldatud seisukohtade ja vastuväidete juurde. Seega on kostja alusetult 62 788.55 euro ulatuses tagatise täitmisele pööranud. Vastustaja seisukoht
6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lõike 1 punkti 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tuvastada 14 2-16-14 maakohtu poolt menetlusõiguse olulist rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud. 54. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, olles seisukohal, et sellega, et kostja tellijana nõudis garandilt garantiisumma väljamaksmist, rikkus ta pooltevahelist töövõtulepingut. Kostja vaidleb hagile vastu, olles seisukohal, et töövõtja rikkus pooltevahelist töövõtulepingut, kuna ei saavutanud ka garantiiajal Anna asula pumpla rekonstrueerimisel sellist tulemust, et sealt tarbijatele väljuv vesi vastaks kokkulepitud nõuetele ja seetõttu oli tellijal õigus garantiisummale, et lepingu eesmärk ise saavutada. Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud ja vastutab rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1), võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lõige 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). Seaduse ja kohtupraktika kohaselt ei ole ühe eelduse tõendamatuse korral menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalik teisi eeldusi analüüsida. Maakohus tuvastas, et tõendamist ei leidnud tellijale etteheidetud lepingurikkumine läbi selle, et tõendamist leidis töövõtja rikkumine, mille eest viimane vastutab. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lõige 6).

55. Apellant heidab maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist, mille tulemusena olevat kohus jõudnud vaidlustatud lahendis ebaõigetele järeldustele. Ringkonnakohus on seisukohal, et tsiviilasja materjalid ei anna alust apellandiga nõustumiseks. Maakohtu otsuse põhjendused vastavad

§ 442

lõikes 8 sätestatud nõuetele, sh on kohus põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja mõne väitega ja miks mõnda tõendit mõne asjaolu tuvastamisel ei arvesta. Tõendite hindamisel on maakohus järginud

§ 232

lõiget 1 ning hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustanud oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Praeguses asjas ei ole kohtu ette toodud poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

§ 653

kohaselt tuleb ringkonnakohtul, kui ta muudab maakohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, märkida põhjus, miks tuleb tõendit teisiti hinnata. Ringkonnakohus ei näe praeguses asjas alust tõendite ümberhindamiseks. Apellatsioonkaebuses kordab apellant maakohtus esitatud seisukohti. Asjaolu, et pool maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et kohus oleks otsuse tegemisel eksinud ega anna alust vaidlustatud lahendi tühistamiseks/muutmiseks.

1. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Olulises osas keskendub kaebus maakohtu seisukohale, millega kohus jättis 14.01.2021 kohtuistungil rahuldamata hageja taotluse täiendava tõendi kogumiseks (protokoll t VI kd lk 75-84). 14.12.2020 menetlusdokumendis (samas lk 25-29) esitatud taotluses palus hageja nõuda OÜ-lt Balrock välja Anna puurkaevus ajavahemikul 29.12.2015 kuni taotluse esitamiseni tehtud videouuringute salvestised ja protokollid. Taotluse põhjenduste kohaselt sai hageja novembris 2020 teada, et samal aastal on rajatud Anna veetöötlusjaama juurde uus puurkaev. Hageja on seisukohal, et uue puurkaevu rajamine tõendab, et pärast hageja poolt lepingujärgsete tööde tegemist Anna veetöötlusjaama joogivee kvaliteedi langus oli tingitud puurkaevu seisundist (parandamatust puudusest puurkaevu konstruktsioonis (manteltoru purunemine)), mitte hageja tegevusest või tegevusetusest. Maakohus jättis istungil taotluse rahuldamata, nõustudes kostja vastuväidetega. Otsuses selgitas maakohus veelkord taotluse põhjendamatust. Kostja vaidles taotlusele vastu põhjendusega, et tegemist on hagi aluse muutmisega, millele tema nõusolekut ei anna, sest nii kohtueelselt kui senises kohtumenetluses põhjendas töövõtja lepingu eesmärgi mittesaavutamist toorvees toimunud oluliste muutustega, kuid tõi selle põhjustena esile esmalt 15 2-16-14 vee mikro-bioloogilise probleemi ja seejärel looduslikud mikroorganismid (veebakterid), kuid ei toonud esile puurkaevu puudusi.
2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist oli hageja katsega muuta hagi alust

§ 376

lõigete 1-3 mõttes ja et hagejal puudus lõike 2 mõttes mõjuv põhjus, miks oleks kohus pidanud nõustuma muutmisega. Kohtuasja menetlus oli samadel põhilistel alustel toimunud alates 04.01.

1. Nii kohtueelselt kui kohtus oli hageja toonud hagi alusena esile võimaliku põhjavee muutumise, mis ei sõltunud tema tegevusest/tegevusetusest. Tuues majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna esile põhjavee muutumise põhjused, ei tuginenud hageja asjaolule, et põhjuseks võis olla puurkaevu manteltoru purunemine. Vastupidi – hageja oli kuni 14.12.2020 tuginenud OÜ Balrock
2. a uuringule ja väitnud, et puurkaev oli ekspluateerimiskõlbulik. Seega soovis hageja 14.12.2020 muuta hagi aluseks olnud ühte põhilist asjaolu, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks olnud vaid esitatud faktiväidete täiendamise või parandamisega, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Seega jättis maakohus õigesti hagi alusena käsitlemata puurkaevu manteltoru purunemise ja sellega seonduva võimaliku tõendi kogumata. Seetõttu ei käsitle ka kolleegium kaebuses hageja väiteid, millised seonduvad puurkaevu manteltoru purunemisega (parandamatu veaga puurkaevu konstruktsioonis).
3. Kolleegium märgib täiendavalt, et isegi kui oleks tegemist olnud olukorraga, mida

§ 376

lõike 4 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks, oleks tõendi kogumise taotlus tulnud jätta rahuldamata

§ 238lõike 1 ning § 329 lõigete 1 ja 2 alusel.

Hageja teostas projekteerimisja ehitustöid aastatel 2012-2013 ja garantiiaeg lõppes 31.12.2015. Puudub vaidlus, et lepingu täitmise ajal ega garantiiajal teostatud parandustöödega ei suutnud hageja lepingu eesmärki (nõuetele vastava joogivee stabiilset väljumist veetöötlusjaamast tarbijatele) Anna asula puhul saavutada. Hageja ei olnud toonud esile ega soovinud tõendada viga puurkaevu konstruktsioonis. Kolleegium jätab tähelepanuta kaebuse väite, et hagejale oli takistatud ligipääs pumplale juba garantiiajal, kuna tegemist on uue väitega

§ 652

mõistes, mille esitamise lubatavust apellatsioonkaebuses ei ole hageja sama sätte lõike 4 kohaselt põhjendanud. Nimetatud väide on vastuolus ka hageja esindaja poolt 14.01.2021 maakohtu istungil esitatud väitega, et uuringuid ei lubatud teha

1. a lõpus/
2. a alguses, seega ajal, mil garantiiaeg kas oli juba sisuliselt lõppenud või oligi lõppenud. Hageja ei ole toonud esile põhjuseid, miks ei saanud vajalikke uuringuid teha enam kui 2 aastat kestnud garantiitähtaga jooksul ega taotlenud tõendi kogumist (uue uuringu tegemist) kohtu kaudu juba eelmenetluses, vaid tegi seda alles päeval, mille kohta oli maakohus juba 22.10.2020 määrusega teatanud, et sel päeval lõpeb eelmenetlus (t VI kd lk 19). Eelnevalt oli maakohus andnud pooltele korduvalt tähtaegu tõendite/taotluste esitamiseks ja 10.09.2020 oli hageja ise taotlenud eelmenetluse lõpetamist, olles seisukohal, et kohus on täitnud eelmenetluse ülesanded (t IV kd lk 1-5). 14.12.2020 taotluse rahuldamiseks tõendi kogumise korral oleks menetlus selgelt viibinud (

§ 331lõige 1).

59. Apellant toob kaebuses mahukatest dokumentaalsetest tõenditest esile asjaolud, millised tema arvates tõendavad tema väiteid. Kolleegium selgitab, et vaidlustatud otsusest ei jää kahtlust, et maakohus on hinnanud tõendeid vastavalt

§ 232lõikele 1 kogumis.

Asjaolu, et tõendamist ei leidnud hageja väide põhjavee koostise olulisest muutumisest aastatel 20122015, tuvastas maakohus lisaks kaebuse punktis 3.3.4 esiletoodud kahele analüüsile (aastatest 2012 ja 2019) ka asjatundjate KK ja EJ ning kohtu poolt määratud eksperthinnangu andnud MP arvamuste, samuti aastatel 2009, 2013 ja 2015 tehtud analüüside ning aastal 2018 tehtud avalikult kättesaadava analüüsi alusel (maakohtu põhjenduste punkt 8). Asjaolu, et tõendamist ei leidnud ka mikrobioloogilised põhjused, tuvastas maakohus otsuse põhjenduste punktis 7, analüüsides hageja esitatud asjatundjate KK ja HT arvamusi ning põhjendades loogiliselt ja põhjalikult, miks hageja väide nende tõenditega tõendatud ei ole. Asjaolu, kas lepingus 16 2-16-14 kokkulepitud tagajärje saavutamiseks võiks olla asjakohane hageja alltöövõtja Callefix OÜ kordades madalam pakkumine, on maakohus hinnanud MP arvamuse, töövõtulepingu tingimuste, lepingu täitmise käigus hageja koostatud tööprojekti seletuskirja ja hageja paigaldatud rauaeraldusfiltri hooldus- ja kasutusjuhendi ning kehtinud ja kehtiva Eesti Standardi kogumi kaudu. Selliselt mh töövõtulepingut VÕS § 29 lõigete 1, 5 (punktid 1-4, 6) ja 6 alusel tõlgendades jõudis maakohus veenevalt ja loogiliselt seisukohale, et kuigi lepingutingimused sõnaselgelt ei välista kloori kasutamist Anna veevärgis, said mõlemad pooled lepingut sõlmides ja täites aru, et eesmärgiks on keemiavaba lahendus, milles kloori kasutataks vaid erandjuhul avarii korral. Garantiisumma suuruse põhjendatust on maakohus analüüsinud põhjenduste punktis 10, tuvastades tellijale tekkinud kahju suuruse (Anna veetöötlusjaama rekonstrueerimise maksumuse) kostja 3 pakkumuskutse ja uute töövõtjate pakkumuste alusel, analüüsides seejuures ka hageja alltöövõtja pakkumust. 60. Asjakohane ei ole apellandi etteheide maakohtule selle kohta, et kohus ei jälginud apellatsioonikohtu poolt 01.04.2019 otsuses tuvastatud asjaolusid, mh seda, et ringkonnakohus tuvastas, et hanketingimused ei välista klooriga vee puhastamist.

§ 658

lõikest 2 tulenevalt on asja uuel läbivaatamisel maakohtule kohustuslikud ringkonnakohtu otsuses, millega tühistati maakohtu otsus, esitatud seisukohad õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel. Sättest tulenevalt ei ole kohustuslikud ringkonnakohtu poolt teostatud tõendite hindamine ja selle alusel tuvastatud faktilised asjaolud, mistõttu üldjuhul püüab apellatsioonikohus hoiduda asja maakohtule tagasi saates hinnangute andmisest faktiliste asjaolude tuvastatuse kohta. Ka on maakohus veenvalt põhjendanud, miks ta asub teistsugusele seisukohale ning hinnanud asjakohaseid tõendeid kooskõlas

§ 232lõigetega 1 ja 2.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 61. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 17