lg 1 ja
Teha väärteoasjas uus otsus: Mõista Jaak Vihmandile karistuseks 02.06.2021 toimepandud väärteo eest
lg 1 järgi rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja
Täpsustada otsuse täitmise korda määratud rahatrahvide osas: KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Jaak Vihmandile mõistetud rahatrahvi kogusummas 440 eurot on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 8 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor pangas iga kuu 55 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest, maksekorraldusele märkida viitenumber 10220215056800. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.07.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,21,008111 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 11.11.2021.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 14.12.2021.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.07.2021 otsusega väärteoasjas nr 2302,21,008111 karistati Jaak Vihmandit
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
Vastavalt 17.06.2021 koostatud väärteoprotokollile nr AB1607496 juhtis Jaak Vihmand 02.06.2021 kell 12:51 Harju maakonnas Rae vallas Veesaare teel mootorsõidukit Opel Astra reg. märgiga xxxxxx, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Tagurdas vastu pargitud sõidukit VW reg.märgiga XXXXXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxx OÜ-le (fikseeritud fototabeli ja vaatlusprotokolliga). Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg 1, § 49 lg 1, § 169 lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pani toime
lg 1 ja
Kaebuse sisu 01.08.2021 esitas Jaak Vihmand kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuses on välja toodud, et 02.06.2021 tuli Tallinnas Tartu maanteel Peetri Selverist, istus oma autosse Opel Astra xxxxxx (punane), tagurdas aeglaselt parkimiskohalt välja, pidurdas ja suundus Tartu maanteele. Paari nädala pärast helistas A. E. (protokolli koostaja) ja küsis, kas ta käis 2. juunil Peetri Selveris ja kas tema autol on vigastusi, ta olevat ühe autoga kokku põrganud. Ütles, et poes käimise kuupäeva ei mäleta, aga mingit kokkupõrget pole olnud ja uusi vigastusi pole märganud. 17.06.2021 vaatasid menetlejaga Selveri videokaamera salvestist. Tundis ära oma auto ja kinnitas, et oli ise roolis. Salvestisel on näha, et punane auto tagurdab valge kaubiku kõrvale ja peatumise hetkel kaubik pisut kõigub, kokkupuudet ei paista, kuna kaamera oli teisel pool küljes. Kokkupuudet ta ei tajunud ja jätkas sõitu kavandatud suunas. Tunnistab ja kahetseb, et varalise kahju põhjustas tema, aga sündmuskohalt tahtlikult ei lahkunud, vaid otse vastupidi, oleks ta seda õnnetust tajunud, oleks ta kindlasti kohale jäänud ja kõik vajalikud toimingud teinud, sest autol oli kindlustus olemas ja tal ei olnud mingit põhjust lahkuda. Raske öelda, miks ta kokkupuudet ei tajunud, arvab, et kõige olulisem põhjus on kokkupuute lauge trajektoor, mistõttu ei tekkinud tajutavat lööki. Tema autol kahju praktiliselt puudub (võib vahetada suunatule klaasi) ja ka teise auto, valge kaubabussi remondikulu ei saa olla suur. Ränk trahv sundis otsuses nimetatud paragrahve uurima ja juhtunut uuesti meenutama. Tema seletuses toodud asjaolusid ei ole otsuse tegemisel arvestatud ega ümber lükatud. Leiab, et antud juhul on isegi kaks karistust kergendavat asjaolu: karistusseadustiku § 57 lg1 p3, millele viitas menetleja protokolli koostamisel, ja p 7 – on 76-aastane. Kergendavad asjaolud on jäetud tähelepanuta. KarS § 57 lg2 lubab karistust kergendada ka muudel asjaoludel. Menetluses oleks pidanud välja selgitama, kas viga saanud valge kaubik paiknes ettenähtud parkimiskohal või ulatus ka naaberkohale, tekitades sellega täiendava ohu teistele liiklejatele. Ei õigusta teisele autole külgesõitu, vaid viitab võimalikule ohule, mis on üsna tavaline meie parklates ja antud juhul on jäänud kontrollimata. Kohtumenetlus 04.11.2021 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris Jaak Vihmandi poolt kohtuistungil esitatud ja väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid. Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde. Leiab, et talle on määratud trahv ühe teo eest kahes osas. Kinnitab, et tema süü juhtumis on olemas ja kahetseb, et ei olnud veel hoolikam. Leiab, et valge veoauto VW Caddy (kaubiku) juht ei parkinud oma autot nõuetekohaselt parkimisjoonte vahele vaid hooletult parempoolse joone peale, vaatamata sellele, et mõlemal pool olid tühjad parkimiskohad, 2 rikkudes sellega
video ja foto toimiku lk 5). Kui Caddy oleks antud olukorras seisnud ilusti parkimisjoonte keskel, oleks ta tema autost jäänud vähemalt 30 cm eemale. Liiklusõnnetused enamasti juhtuvadki, kui mõlemad pooled millegi vastu eksivad. EVS 8432003 «Linnatänavad" kehtestas parkimiskoha laiuseks 2,5m, sama standardi uuendus määras parkimiskoha laiuseks alates 2016. aastast 2,7m. Selleks on selged objektiivsed põhjendused. Üks neist on lisana antud parkimiskohtade laiuse seos autode laiusega liikluskindlustuse fondi uuringu näol, mis tõendab selgelt, et 2.5 m on ajale jalgu jäänud, liiklusohutusele jalgu jäänud ja uus on õigem, turvalisem. Peetri Selveris oli õnnetuse ajal parkimiskohtade samm endiselt 2,5m ja on tänase päevani nagu tema poolt esitatud fotolt näha. Uuris ka Caddy kahju suurust. Kui sisestas Caddy VIN koodi otsingusse, selgus, et see auto ei ole osalenud üheski kindlustusjuhtumis. Helistas ka enda kindlustusandjale ja sai teada, et selle juhtumi kohta ei ole kahjunõuet esitatud. Sõidukite kokkupuutest põhjustatud kahju ei ole tuvastatud - ei menetluse käigus ega hiljem viie kuu jooksul. Vigastused olid ja selle vastu ei vaidle keegi, aga kas kahju oli, see on jäänud käsitlemata. Menetluses ja otsuses on kahtlustatud kahju tekitamist, aga tegelik olukord on jäetud välja selgitamata. Tagurdamise trajektoori valik oli kahjuks otseselt tingitud kitsastest parkimiskohtadest, mis tema kõrval paremal parkinud laia maasturi tõttu, mis oli küll ilusti oma parkimiskoha keskel, aga autode vahe oli nii väike (ema beebitooliga mahtus vaevalt tagurpidi autode vahelt välja), et parkimiskohalt kohe soovitud edasisõidu suunda välja tagurdada, ei olnud võimalik. Pidi kasutama seda autode vahel olevat tühja taskut, et soovitud suunda saada. Kokkuvõtvalt, tema tahtlust, vajadust, põhjust sündmuskohalt lahkuda ja ka sündmusest teada saamist ei ole kuidagi tõendatud, samuti puudub temal võimalus kuidagi oma süütust/tajumatust tõendada ja õnneks ta ei peagi seda tegema. Kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks (KrMS § 7 lg 3). Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Selgitas, et kaebaja on toime pannud kaks erinevat liiklusalast rikkumist. Riigikohus on öelnud, et liiklusõnnetuse põhjustamine ja sündmuskohalt lahkumine teatud nõudeid rikkudes, on kaks eraldiseisvat tegu. Kahju on tekitatud mõlemale sõidukile ja mõlemal sõidukil on tuvastatud vigastused. Politsei ülesanne ei ole kahju suurust välja selgitada. Politsei ülesanne on välja selgitada, kas kahju on tekkinud. Videost on selgelt arusaadav, et Vihmand tagurdab otsa teisele sõidukile, mis kokkupõrke tagajärjel lausa rapub. Sõidukite vaatlusprotokollidest ja fotodelt nähtub, et Volkswagen Caddyle on tekitatud selgelt suur mõlk ja värvikahjustused. Kas isik soovib selle ise korda teha või läheb kindlustusse või mis moel ta selle varalise kahju hüvitise leiab, ei puutu asjasse. Inimene võib ka täitsa vabalt selle vigastatud autoga edasi sõita kui ta leiab, et see on tema jaoks sobiv. Ei saa sundida kedagi midagi tegema, aga see ei muuda fakti, et varaline kahju on tekkinud. Selle sõiduki väärtus on langenud võrreldes sellega, mis ta oli enne seda kokkupõrget. Mis puutub sellesse etteheitesse, et ei ole arvestatud ühtegi karistust kergendavat asjaolu, siis tegelikult kohtueelses menetluses ei ole ühtegi kergendavat asjaolu ka ilmnenud. Vanus kui selline otseselt ei saa olla süüd kergendav asjaolu. Isiklikult leiab, et isik ei ole oma süüd tunnistanud, ta isegi ei ole möönnud oma süüd. Isik on läbivalt süüdistanud kõiki teisi, küll parkimiskohtade laiust, küll teist sõidukijuhti, kes parkis valesti ja küll ka tunnistajat, et miks ta ei tulnud ometi seda takistama. Ei ole arusadav, mismoodi tunnistaja oleks pidanud kaebuse esitajat takistama. Kas autost välja hüppama ja teist kinni pidama. See ei ole tavakodaniku töö. Keegi ei tohi hakata teist sõidukit kinni pidama. Kokkuvõtlikult leiab, et tegelikult on isikule määratud täiesti põhjendatud karistus. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. 3 Jaak Vihmandit on karistatud
lg 1 ja
lg 1 järgi ehk mootorsõidukijuhina liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ning liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile mitteteatamise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Jaak Vihmandi
lg 1, § 49 lg 1,
Vaidlust ei ole selles, et 02.06.2021 kell 12:51 Harju maakonnas Rae vallas Veesaare teel (Peetri Selveri parkla) juhtis Jaak Vihmand mootorsõidukit Opel Astra reg. märgiga xxxxxx ning tagurdas vastu pargitud sõidukit VW reg.märgiga XXXXXX. Nimetatule ei ole vastuväiteid esitanud Jaak Vihmandi ise ning samuti kinnitavad seda väärteotoimikus olevad tõendid. Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile olid liiklusõnnetuses osalejateks Opel Astra reg. märgiga xxxxxx (omanik Jaak Vihmand) ning VW Caddy reg.märgiga XXXXXX (omanik xxx OÜ), kahjustada sai VW Caddy tagastange parem nurk. Opel Astra tagurdamine vastu VW Caddyt nähtub selgelt videosalvestusel (DVD-plaadil). Vaidlus on tõusetunud selles, kas Jaak Vihmandi tajus otsasõitu, kas otsasõidul lasub vastutus ka pargitud sõiduki omanikul ning kas otsasõiduga on põhjustatud kahju. Esmalt hindab kohus, milline roll antud liiklusõnnetuses oli teisel osapoolel, s.o VW Caddy parkinud isikul. Väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud on talletatud videosalvestusel. Väärteotoimikus on 14.06.2021 vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks on Peetri Selveri turvakaamera salvestised 02.06.2021 DVD-R plaadil, kaamera vaateväljas on parkla. Lähtudes videosalvestusel kajastatust ei kahtle kohus, et tagajärje (parkivale sõidukile otsasõit) põhjustamine on etteheidetav vaid Opel Astrat juhtinud isikule. Hinnates Opel Astra liikumist parkimiskohast välja tagurdamisel ning tema edasist sõidusuunda jääb kohtule kogu sõidutrajektoor arusaamatuks ja küsitavaks ning ette heita seejuures VW Caddy juhile sõiduki ebaõiget parkimist on kohtu hinnangul asjakohatu. Seda enam, et väärteotoimikus olevalt fotolt leheküljelt 5 nähtub selgelt, et tegelikkuses asetses VW Caddy parkimisjoonte vahel ning kaebuse esitaja hinnang aset leidnud sündmuse osas on selgelt ennastõigustav ja ei vasta tegelikkusele. Videosalvestisest nähtub selgelt, milline on parkimiskorraldus sündmuskohal, st maha on joonitud parkimiskohti tähistavad jooned, parkimiskohad on paralleelsed ning nende vahel on ala sõidukitele liikumiseks (teeosa). Sellise parkimiskorralduse juures oleks loogiline ja mõistetav, et juhul, kui isik soovib parkimist tähistavate joonte vahelt välja tagurdada, hakkab ta sõidukit õigel ajal keerama kas paremale või vasakule, vajadusel manööverdades sõidukit edasi-tagasi seni, kuni sõiduki esiosa on sõiduki juhi jaoks õiges suunas vastavalt edasisele liikumissoovile. Loogiline on seegi, et paremale tagurdades on isiku tegelik soov liikuda vasakule ning vastupidi. Vaadates videosalvestust on aru saada, et Jaak Vihmand soovis liikuda paremale (kui vaadata otse Opel Astra tagumise osa suunas). Selleks hakkas Jaak Vihmand sõidukiga tagurdama otse sõidukite liikumiseks ettenähtud teeosale, keerates sõidukit järjest rohkem paremale kuni jõudis tema vastas olevate parkimiskohtadeni, kus parkis ka VW Caddy ning toimus otsasõit – Opel Astra sõitis parempoolse nurgaga vastu vastas reas pargitud VW Caddy tagumist parempoolset nurka. Pärast seda, olles sõiduki esiosaga liikumisalal, pööras J. Vihmand sõiduki paremale ning sõitis sündmuskohalt minema. Sellist võimalust kasutades tulnuks J. Vihmandil esmalt veenduda, et see on ohutu, st seal ei ole pargitud sõidukeid vms ning alles seejärel manöövri lõpule viinud. On ilmne, et antud juhul Jaak Vihmand selles ei veendunud. Seejuures ei oma praegusel juhul mingit tähtsust, kas VW Caddy oli pargitud parkimiskoha keskele või oli sõiduk ühele parkimisjoonele lähemal või milline oli parkimiskoha laius sündmuskohal ning kas see vastas kaebuse esitaja poolt osundatud standardile. Otsasõit pargitud sõidukile toimus vaid J. Vihmandi ebaõige, ebavajaliku ja ebaõnnestunud ohtliku manöövri tõttu. Hinnates J. Vihmandi ennast õigustavaid ja VW Caddy juhti süüdistavaid ütlusi jääb mulje, et juhul, kui J. Vihmandi sõiduki taga olevad parkimiskohad oleks 4 kõik täis pargitud, siis J. Vihmand ei oleks üldse saanud enda parkimiskohast välja tagurdada. Selline arusaam ei ole kooskõlas aga sündmuspaigaga ning seal oleva parkimiskorraldusega. Hinnates vastastikku asetsevate parkimiskohtade vahele jäävat sõidukite liikumisala võib see olla küll täiesti vabaks manööverdamiseks piiratud, kuid siiski piisav, et parkimiskohast väljumiseks tagurdada igas suuruses, antud juhul aga gabariitidelt väiksem sõiduk (Opel Astra) vasakule või paremale (vajadusel sõidukit manööverdades edasi-tagasi) ning puudub igasugune vajadus tagurdada sõidukiga vastas olevate parkimiskohtadeni ja manööverdamiseks kasutada. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb tekkinud tagajärg omistada vaid J. Vihmandile. Tagurdades ohustas Jaak Vihmand teist liiklejat ning ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks ohustada ja kahjustada vara, s.o rikkus
lg 1 ja
Jaak Vihmandi sellekohane käitumine on põhjuslikus seoses ka tekitatud varalise kahjuga. Kogutud tõendid kinnitavad sedagi, et J. Vihmandi tegevuse tagajärjel said mõlemad sõidukid kahjustada. Vastavalt sõiduki vaatlusprotokollile oli vaadeldavaks objektiks VW Caddy r/m XXXXXX (sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on sõiduki omanik xxx OÜ) ning sõiduki parempoolsel tagatiival on punane värviladestus ja deformatsioon. Sellekohased andmed nähtuvad ka VW Caddyt kajastuvatel fotodel. Vaadeldud on ka sõidukit Opel Astra r/m xxxxxx ning sõidukil on tuvastatud värvikahjustused tagastange parempoolsel osal, mis on talletatud fototabelis. Seega ei ole õige kaebuse esitaja seisukoht, et antud asjas ei ole varalist kahju tekkinud. Lähtudes VW Caddyl tuvastatud vigastustest on ilmne, et sõiduki väärtus on otsasõidu tõttu langenud ning sõiduki omanikule on seeläbi tekkinud varaline kahju. Kohus arvestab VTMS §-s 7 sätestatut, mille kohaselt otsustatakse väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetleja kohtuistungil antud selgitusega, et politsei ülesanne ei ole kahju suurust välja selgitada, vaid selgitada, kas kahju on tekkinud. Nagu kohus eespool märkis, tuleb sellele vastata jaatavalt. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega kindlaks tehtud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtides tagurdas Jaak Vihmand vastu pargitud sõidukit VW reg.märgiga XXXXXX, põhjustades varalise kahju xxx OÜ-le. Sellise tegevusega realiseeris Jaak Vihmand
Kohtul puuduvad andmed, et Jaak Vihmand oleks teo toime pannud tahtlikult. Küll aga saab Jaak Vihmandi käitumist pidada hooletuks KarS § 18 lg 3 mõttes. Kuivõrd Jaak Vihmand väljus parkimiskohast sõidukiga tagurdades, kasutades selleks ka tema sõiduki vastas olevaid parkimiskohti, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et võib seal parkivale sõidukile otsa sõita. Seda enam, et liiklusõnnetuse toimumise koht on nö poe parkla, kus sõidukijuhtidele teadaolevalt võib manööverdamisruum seal seisvate sõidukite tõttu olla tihti piiratum. Vaatamata sellele ei hoidunud Jaak Vihmand kõigest, mis võib kahjustada teise inimese vara ning tema tähelepanematus ja kohusetundetus tõid kaasa varalise kahju. Seega on Jaak Vihmand oma tegevusega täitnud
Kogutud tõendite pinnalt puudub kohtul alus kahelda ka selles, et Jaak Vihmand ei oleks aru saanud aset leidnud liiklusõnnetusest ning enda osalusest selles. Kuigi sõidukitel fikseeritud vigastusi ei saa pidada väga ulatuslikeks, olid need kohtu hinnangul piisavad, et isik tunnetaks otsasõitu vastu teist sõidukit. Siinjuures ei ole vähetähtis fakt, et juba eespool osundatud videosalvestisest nähtub selgelt, kuidas otsasõidu tagajärjel pargitud sõiduk VW Caddy märgatavalt kõigub ja rapub. Sellised andmed osundavad otsasõidu intensiivsusele ning kaebuse esitaja ütlused, justkui ei oleks ta otsasõitu tundnud, ei ole eluliselt usutavad, sest kokkupõrke tagajärjel tekkisid nähtavad sõiduki kere, st metalli kahjustused, millega kindlasti kaasnes tugev müra/metalli krigin, mida ei ole võimalik mitte märgata. Põhjustades liiklusõnnetuse, pidi J. Vihmand kui juhtimisõigusega isik teadma ka
§-s 169 sätestatud kohustusi, st juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus J. Vihmand ka
5
lg 4 p 4,5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kohtul puuduvad mistahes andmed selle kohta, et Jaak Vihmand kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht oleks pärast liiklusõnnetusest jäänud sündmuskohale ning teatanud toimunust politseile. Kohtus kogutud tõendid kinnitavad, et pärast sõidukile VW Caddy otsasõitu lahkus J. Vihmand sündmuskohalt, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli fikseerimata kahju tekitamise eest vastutav isik. Mootorsõiduki juhina pidi J. Vihmand olema teadlik liiklusseaduses toodud nõuetest, sealhulgas
§-s 169 sätestatust. J. Vihmandi käitumine sündmuskohal ning ütlused kohtuistungil, kus ta asus süüdistama liiklusõnnetuse teist osapoolt, kinnitavad nii tema hoolimatut suhtumist enda ja kaaskodanike varasse kui ka huvi puudumist võimalikku kahju tekitamisesse. Oma tegevusega rikkus J. Vihmand
lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime ka
Kuigi kohtu hinnangul ei pannud J. Vihmand liiklusõnnetust toime tahtlikult, siis sündmuskohalt lahkumine oli J. Vihmandi teadlik tegutsemine. Olukorras, kus J. Vihmand tagurdas piiratud liikumisruumis ning kasutas ebatavalisi ja ebavajalikke manöövreid, on ilmne, et liiklusolud olid J. Vihmandi jaoks keerulised ning vajasid äärmist tähelepanelikkust. Selle asemel aga, et tunda huvi enda käitumise tagajärgedesse, antud juhul pargitud sõidukile otsasõitu ning seeläbi kahju põhjustamisesse, lahkus J. Vihmand pärast liiklusõnnetuses osalemist sündmuskohalt, veendumata kahju saajas ning jättes liiklusõnnetusest politseid teavitamata. Väärteomenetluse alustamist oleks võinud vältida, pöördudes koheselt kas VW Caddy omaniku/autojuhi ja/või kindlustuse või politsei poole. Mootorsõiduki juhina J.Vihmand teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Seega on J. Vihmand oma tegevusega täitnud
Eeltoodust Jaak Vihmandi käitumine sisaldab
Väärteod on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 1 järgi toimepandud väärteos võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 6 Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja mõlema väärteokoosseisu puhul valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida isiku karistusregistri andmeid silmas pidades saab pidada igati kohaseks (isikul puuduvad kehtivad karistused). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist ei ole ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ning karistus tuleb mõista mõlema rikkumise eest eraldi, lähtudes KarS §-st 63 lg 3. Kohus arvestab, et eelnimetatud väärteokoosseisude realiseerimiseks vajalikud teod ei olnud olid ajalis-ruumilises tihedas seoses ning ei olnud kantud ühtsest tahtlusest. Rahatrahvi määramisel nii
lg 1 kui ka
Kohtuväline menetleja määras J. Vihmandile
lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
lg 1 järgi rahatrahvi 105 trahviühikut, s.o 420 eurot, mis jäävad alla sanktsiooni keskmist määra. Hinnates J. Vihmandi süü suurust talle inkrimineeritava väärtegude toimepanemisel arvestab kohus ka süüteo toimepanemise asjaolusid. Kuigi parklas sõidukitele jäänud manööverdamisruum ei olnud täies ulatuses vaba, põhjustas liiklusõnnetuse just J. Vihmandi hooletu suhtumine liiklusnõuetesse ning liiklusõnnetuse tagajärjel sai varalise kahju xxx OÜ. Kuna aga tekitatud kahjustused ei olnud aga väga suured ning tervisekahjustusi liiklusõnnetusega ei kaasnenud, samuti puudusid karistust raskendavad asjaolud, ei saa menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmisest suuremaks. Kohtu hinnangul esinevad siiski asjaolud J. Vihmandile mõistetud karistuse vähendamiseks ning seda mõlema rikkumise eest. Karistust kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Nimetatut ei saa ka kohtuvälisele menetlejale ette heita, kuna kohtul puuduvad andmed, et J. Vihmand oleks kahetsust avaldanud juba kohtuvälises menetluses. Küll on aga J. Vihmand väljendanud kahetsust kohtule esitatud kaebuses ja kohtuistungil. Järelikult on J. Vihmand oma võimalikust teo ohtlikkusest siiski aru saanud ning kohus saab mõlema rikkumise eest karistust kergendava asjaoluna karistuse määra valikul arvestada ka puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti arvestab kohus raskendavate asjaolude puudumist ning seda, et J. Vihmand on varem karistamata isik. Järelikult ei ole J. Vihmand süstemaatiline liiklussüütegude toimepanija või väljakujunenud käitumisega isik ning on alust uskuda, et karistuse mõistmine tunduvalt alla keskmist määra on piisav, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekusele.
lg 1 väärteokoosseisu täitmise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus ka kohtus tuvastatut, et subjektiivselt koosseisult pani J. Vihmand teo toime ettevaatamatuse kergeimas vormis, s.o hooletusest. Seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada J. Vihmandit
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Küll aga näitab J. Vihmandi vastutustundetut käitumist sündmuskohalt lahkumine, jättes liiklusõnnetusest politseid teavitamata, mistõttu peab
lg 1 järgi mõistetav karistus olema rangem liiklusõnnetuse põhjustamisest ning kohtu hinnangul on põhjendatud karistada J. Vihmandit
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Eeltoodud karistused on kohtu hinnangul proportsionaalsed toimepandud süütegudega ning süüdlase isikuga. Samuti arvestab see üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades sellega liiklejaid olema liikluses hoolsam ja teisi liiklejaid arvestav. Kuna rahaliste kohustuste korraga tasumine võib käia kaebuse esitajale üle jõu ning asetada ta raskesse majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks täpsustada ka otsuse täitmise korda ning leiab, et KarS § 66 lg 2 alusel võib anda J. Vihmandile võimaluse mõistetud rahatrahve kogusummas 440 eurot tasuda ositi võrdsetes osades 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.