Obsah (7)

§ 218§ 203§ 121§ 12§ 16§ 36§ 56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Tartu Maakohus 20. detsembril 2021. a Tartu kohtumajas, kirjalikus menetluses 4-21-3831 Kohtukoosseis Kohtunik Pee

) § 203 lg 1 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud

§ 218lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja määras J. Palopäälile karistuseks

§ 218lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

J. Palopääl esitas 01.10.2021 ja 20.10.2021 kaebused (tl 1-2, 6-8) PPA Lõuna prefektuuri 01.10.2021 otsusele väärteoasjas nr 2780,21,

1. J. Palopääli hinnangul on kohtuvälise menetleja otsus vastuoluline ning selle sisu ei vasta tõele. Menetlusalune isik ei ole väärtegu toime pannud ning oli valel ajal vales kohas. J. Palopääl enda sõnul pärast Tartu kesklinnas pikemat istumist jalutas sellel päeval tuttavate juurde öömajale, kui kortermajast ilmus järsku välja meesterahvas, kes korrutas, et mida ta tegi ja et kutsub politsei. Samuti J. Palopääli rünnati. Toimikusse lisatud foto J. Palopäälist on menetlusaluse isiku kinnitusel tõene, kuid halva kvaliteediga pildid vigastatud sõidukist ei ole temaga seotud. Fotod autost ei ole tõendid. Väljas oli väga hämar ning keegi teine võis autot lõhkuda ja J. Palopääli lähenedes kiirelt lahkuda – omanikule aga jäi ette J. Palopääl. Sõiduki omanik võis süüdistuse teha emotsioonivõi omakasupüüdlikel ajenditel, leppides perega oma versiooni kokku, et süüdistada joobes isikut sõiduki remondi omavastutuse kokkuhoiuks. J. Palopääl on varasemalt alati võtnud süü omaks ning vastutanud – selles saab veenduda varasemate menetluste asjaolusid analüüsides. Kuna menetlusalune isik ei ole seekord tegu toime pannud, siis ta soovib otsuse tühistamist. Vastulause esitas J. Palopääl ülekuulamisel. Menetlusalune isik seadusliku vajaduseta kohtuistungil osaleda ei soovi. PPA Lõuna prefektuur 04.11.2021 vastuses kaebusele (tl 11-13) on seisukohal, et otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks puudub alus. Menetlusalune isik ei esitanud vastulauset, vaid andis menetlustoimingul ütluseid. Ülekuulamine ei ole samastatav vastulausega. Väärteo toimepanemine on piisavalt tõendatud. Väärteomenetluse materjalidest nähtub, et 21.08.2021 umbes kella 05.00 ajal kuulsid kolm inimest (N.B., A.B. ja S.B.) lööke, ärkasid selle peale üles ning nägid teise korruse aknast, et meesterahvas peksab jalaga maja akende vastas pargitud ja nende kasutuses olevat sõidukit Toyota Avensis reg-nr-ga xxx. Koos mindi kiiresti õue ja sõidukit lõhkunud meesterahvas seisis ikka veel nende sõiduki kõrval ning ütles, et see on tema auto. Meesterahvas oli purjus ja rääkis seosetut juttu. Meesterahvas kaebas politseinikele, et kannatanud peksid teda, kuid nii see ei olnud. Sõiduki lõhkumisel tekitati kahju, mis ei ületa olulise kahju piiri. J. Palopääli väited on paljasõnalised ning ennastõigustavad. Eeltoodu alusel kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendid VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks 2 ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 7 koos edasiste viidetega). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, menetlusaluse isiku ja tunnistajate ülekuulamine vormistatud nõuetekohaselt. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et J. Palopäälile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja (tl 34-35). Samuti on menetlusalusel isikul võimaldatud anda ütlusi. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas J. Palopääl 21.08.2021 kella 05.00 paiku vandaalitses Tartu linnas xxxx hoovis asuva sõiduauto Toyota Avensis reg-nr-ga xxx kallal, lüües jalaga mõlgid selle vasakpoolsele tagauksele ning tekitades vasakule tiivale ja paremale tagumisele uksele kriimud. Kohus on seisukohal, et J. Palopääl on nimetatud süüteo toime pannud. Väärteoasjas kogutud tõendid (tunnistajate ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, 21.08.2021 foto J. Palopäälist) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et J. Palopääl 21.08.2021 kella 05.00 paiku vandaalitses Tartu linnas xxxx hoovis sõiduauto Toyota Avensis reg-nr-ga xxx kallal, tekitades sellega varalise kahju. Tunnistajate A.B. ja S.B. ütlused (tl 37-40) riimuvad selles, et mõlemad isikud koos N.B-ga ärkasid 21.08.2021 kella 05.00 ajal hommikul Tartu linnas xxxx korteris nr x üles, sest kuulsid maja ees õues lööke. N.B. karjus aknast, et mis sa lööd autot. Isa ja poeg liikusid selle peale akna juurde ning nägid, et nende pere autot Toyota Avensis reg-nr-ga xxx lööb jalaga meesterahvas. Korteri aken asub teisel korrusel ning auto oli pargitud kohe akende vastas. Selle peale koheselt kolmekesi koos joosti õue ning sama meesterahvas seisis veel nende auto juures. Meesterahvas rääkis, et see on tema auto ning tema jutt oli seosetu. Samuti rääkis mees, et teda olevat pekstud, mis aga ei vastanud tõele. Menetlusaluse isiku J. Palopääli ütluste (tl 34-35) kohaselt kõndis ta öösel Tartu kesklinnast tuttavate juurde aadressile xxxx ööbima. Mingit autot ta löönud ei ole. J. Palopääl arvab, et akna peal olnud isik mõtles selle kõik välja, et kasutada joobes isikut auto remondikulude hüvitamiseks. Perekond B. poolt 21.08.2021 Tartus xxxx hoovis tehtud foto mehest, kellena on ennast ära tundud ka menetlusalune isik J. Palopääl, tõendab, et nimetatud kuupäeval tunnistajad menetlusaluse isikuga xxxx kortermaja juures kohtusid. Asjaolu, et J. Palopäälil oli kokkupuude perekond B-ga ja politseiga 21.08.2021 xxxx juures, ei ole eitanud ka menetlusalune isik. Eeltoodut kokku võttes on kohtu arvates üheselt tuvastamist leidnud, et J. Palopääl 21.08.2021 kella 05.00 paiku vandaalitses Tartu linnas xxxx hoovis sõiduauto Toyota Avensis reg-nr-ga xxx kallal, tekitades sellega varalise kahju. Kuigi kohtu hinnangul on praegusel juhul sisuliselt tegemist sõna-sõna vastu olukorraga, siis Riigikohus on sedastanud, et ei ole välistatud isiku süüditunnistamine ka vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla tunnistaja ütlus. Kuid sellise ühe tõendi põhjal süüteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu 3 siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Neil juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning need veenvalt kummutanud (vt RKKKo 115-10967 p 6 koos edasiste viidetega). Kuigi käesolevas menetluses on andnud ütluseid kaks tunnistajat, s.o S. B. ja A. B. , siis on nad lähisugulased, s.o isa ja poeg ning sellest lähtudes võib kohtu arvates tunnistajate riimuvaid ütlusi pidada oma olemuselt üheks tõendiks, millele kohaldub ka eespool viidatud Riigikohtu lahendis väljendatu. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku väidet, et 21.08.2021 Tartu linnas xxxx hoovis asuva sõiduauto Toyota Avensis reg-nr-ga xxx kallal vandaalitses teine isik, kes võis vahetult enne ära joosta, ei tõenda mitte ükski asjas kogutud tõend. Küll aga tõendavad rikkumise sooritamist J. Palopääli poolt 2 tunnistajat, s.o S. B. ja A. B. Tõepoolest, tegemist on ühes perekonnas elavate isikutega ning sõiduki vastutav kasutaja on N. B. , s.o vastavalt tunnistajate abikaasa ja ema. Samas tunnistajate omavaheline sugulusside ei tähenda a priori, et nende poolt antud ütlused oleksid ebausaldusväärsed. KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Nimetatud säte keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt RKKKo 3-1-1-92-11, p 11 koos edasiste viidetega). Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, menetlusaluse isiku ja tunnistajate käitumist sündmuskohal ning J. Palopääli varasemat kuritegelikku käitumist, on seisukohal, et usaldusväärsemad on tunnistajate ütlused. Seega tuleb J. Palopääli ütlused tõendite kogumist sõiduki mittelõhkumise osas välja jätta, sest need on diametraalselt vastuolus tunnistajate A. B. ja S. B. ütlustega (vt RKKKo 3-1-1-131-13, p 14). Tunnistajate ütluste usaldusväärsust suurendab lisaks nende omavahelisele riimumisele ka S. B.ja A. B. käitumine sündmuskohal ning hiljem menetluse kestel. Sõiduki lõhkumist kuuldes ja nähes jooksis kogu perekond, s.o S. B. , N. B. ja A. B. kiiresti õue. Kuna nende korter asub
2. korrusel ning auto oli pargitud maja lähedale nägemisulatusse, siis korterist välja jooksmine ei saanud kuigi kaua aega võtta, s.o ilmselt paar minutit. Samuti on tunnistajad kinnitanud, et üks ja sama meesterahvas nii korteri aknast välja vaadates lõi jalaga sõidukit kui ka oli välja joostes auto juures. Sõidukist eemale liikuvaid või jooksvaid isikuid tunnistajad sündmuskohal politseile ega ka hiljem ülekuulamistel menetlejale maininud ei ole. Samuti oli J. Palopääl tunnistajate sõnul niivõrd joobes, et ajas seosetut juttu ,nimetades end politseiks ja ka Afganistanis teeninud sõduriks ja ka A.P.( A.B. ütlused tl. 37) ning politsei pidi menetlusaluse isiku viimase käitumisest tulenevalt kainenema toimetama. Eelnev ei välista kohtu arvates ka võimalust, et J. Palopääl suurest joobeastmest tulenevalt ei mäleta, et ta on rikkumise toime pannud. Sündmuse mittemäletamine aga ei tähenda, et rikkumist ei ole aset leidnud. Joobeseisundis ebaadekvaatne käitumine ei ole aga J. Palopäälile võõras – teda on Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel alles mõnda aega tagasi, s.o 16.03.2021 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-21-1119 karistatud politseiametniku füüsilise ründamise eest, mille J. Palopääl samuti pani toime joobes olekus (otsus jõustus 01.04.2021). Eelnevast tulenevalt võib teha järelduse, et alkoholi liigtarbides J. Palopääli käitumine ei kannata mingisugust kriitikat, st see võib avalduda nii ebaadekvaatses käitumises kui ka agressiivsuses. Lisaks eelnevale on J. Palopääl menetluse kestel ka väitnud, et teda xxxx maja juures rünnati ja peksti B. perekonna liikmete poolt, kuid see ei vasta tõele – tunnistajate ütluste kohaselt seda ei juhtunud ning menetlusalusest isikust tehtud fotolt (tl 21) ei nähtu J. Palopäälil väliseid vigastusi, samuti ei kutsutud talle politseinike poolt pärast kinnipidamist kiirabi. Ka J. Palopääl ise ei ole kordagi tuginenud menetluse vältel sellele, et ta oleks peksmise käigus mingeid vigastusi saanud või kiirabi soovinud. Ei ole ka eluliselt usutav, et pärast peksmist isikul puuduvad igasugused vigastused või ta ei soovi ega vaja meditsiinilist abi. Kohtule ei ole teada, et J. Palopääl ka 4 hiljem oleks väidetava ründamisega seoses arsti vastuvõtule pöördunud. Menetlusaluse isiku ütluste tõele mittevastamine peksmise osas ning ka varasemalt joobeseisundis agressiivne käitumine vähendab tema ütluste usaldusväärsust sõiduki lõhkumise mitteasetleidmise osas kohtu hinnangul märkimisväärselt. Tunnistajad on aga pärast sündmuse toimumist saatnud Politsei- ja Piirivalveametile süüteoteate (tl 36) ning andnud, olles eelnevalt hoiatatud valeütluste andmise eest, sisult riimuvaid ütlusi. Nende ütluste sisu ühtib ka sõidukile tekitatud vigastuste remondi hinnapakkumistega (tl 18-20). Tõendite riimumine aga suurendab tunnistajate A. B. ja S. B. ütluste usaldusväärsust märkimisväärselt. Kohtu hinnangul on tehtud fotod kahjustatud sõidukist asjassepuutuvad. PPA Lõuna prefektuur on väärteoprotokollis( tl.33) ja ka väärteootsuses( tl. 32) käsitlenud kahjustatud sõidukist Toyota Avensis reg. nr. xxx politseipatrulli poolt tehtud fotosid ( tl.22-31) tõenditena, mis annavad kahjustatud objekti kirjelduse. Tekitatud kahju suurus on määratletud Amserv Auto AS kalkulatsioonidega ( tl. 18- 20). Kohus käsitleb tõendina 21.08.2021 tehtud fotot J. Palopäälist (tl 21), sest ka menetlusalune isik ise on kaebuses kinnitanud, et tema isikut sellel fotol on tõesti kujutatud. Seega viibis J. Palopääl 21.08.2021 politsei poolt kinnipidamise hetkel Tartus xxxx vahetus läheduses. Nimetatud asjaolu ei ole tegelikult menetluse vältel kordagi eitanud ka J. Palopääl. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, kohtu hinnangul ei esine sellist VTMS § 2 - KrMS § 7 lg 3 sätestatud olukorda, s.o kõrvaldamata kahtlust J. Palopääli süüdiolekus, mida tuleks tõlgendada tema kasuks. Tõendamata vastuväidete esitamine, mis ei riimu ühegi teise kogutud tõendiga, kõrvaldamata kahtlusteks alust ei anna. Ka Riigikohus on seisukohal, et juhul, mil süüdistatav (sh menetlusalune isik) otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt RKKKo 3-1-1-21-09, p 11.2 koos edasiste viidetega). Seega J. Palopääli väited selle kohta, et B. perekond on kogu loo tema ärakasutamiseks välja mõelnud, jätab kohus tähelepanuta. Kohus peab vajalikuks ka ära märkida, et 07.09.2021 väärteoprotokollist (tl 33), mis on J. Palopääli poolt allkirjastatud, nähtub, et tal oli õigus esitada alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest 15 päeva jooksul kohtuvälisele menetlejale vastulause. J. Palopääl aga toimikumaterjalidest tulenevalt seda teinud ei ole. Samas ei ole menetlusalune isik ka kordagi väitnud, et talle ei oleks vastulause esitamise õigust VTMS § 70 lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja poolt selgitatud. Järelikult asjaolu, et J. Palopääl vastulauset ei ole esitanud, ei ole käesolevalt väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Eeltoodut kokku võttes on kohtu arvates üheselt tuvastamist leidnud, et J. Palopääl 21.08.2021 kella 05.00 paiku vandaalitses Tartu linnas xxxx hoovis sõiduauto Toyota Avensis reg-nr-ga xxx kallal, lüües jalaga mõlgid selle vasakpoolsele tagauksele ning tekitas vasakule tiivale ja paremale tagumisele uksele kriimud, mille tagajärjel tekkis varaline kahju. IF kindlustus on kinnitanud, et sõidukile tekkinud kahjud hüvitati summas 2196,16 eurot.

§ 203

lg 1 kohaselt võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 218

lg 1 sätestab, et muuhulgas varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 218

lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks asja, mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-s 203 sätestatud juhul ei põhjustatud olulist kahju.

§ 121p 1 sätestab, et oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Kuna J. Palopääli poolt sõidukile 5 tekitatud kahju suurus jääb alla 4000 euro, mida tõendavad ka Amserv arvete (tl 18-20) ja IF kindlustuse vastuskiri kohtule, siis on täidetud

§ 218

lg 1 objektiivne koosseis.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus.

§ 16

lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja ka sisimas möönab seda. Kohus on seisukohal, et J. Palopääli õigusvastane tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, kuna ta võõrast sõidukit jalaga lüües pidas võimalikuks sellele sõidukile kahjustuste tekitamist ja seega rikkumise sooritamist ning ka sisimas möönis seda. Ei ole võimalik, et jalaga autot lüües inimene ei saa oma käitumise sisust ning sellega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest aru. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

§ 36

kohaselt tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Kuna J. Palopääl on ülekuulamisel kinnitanud, et enne kinnipidamist oli ta Tartu kesklinnas istumisel, mis läks pikemaks ning tal tuvastati politsei poolt kainenemisele toimetamise vajadust põhjendav joobeseisund, siis ilmselgelt J. Palopääl oli eelnevalt alkoholi tarvitanud vabatahtlikult ja suuremas koguses. Seega ka võimalikud mäluaugud ei välista vastutust sooritatud süüteo eest. Eelnevale tuginedes tuleb menetlusalust isikut J. Palopääli toimepandud väärteo eest karistada. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud. Nagu kohus eespool sedastas, siis

§ 218

lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud

§ 218

lg 1 järgi.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud J. Palopäälile rikkumise eest kohase ja ka proportsionaalse, s.o õiguspärase karistuse. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).

§ 218lg 1 sätestatud rahatrahvi keskmine määr on 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Käesoleval juhul kohtuvälise menetleja otsusega karistati J. Palopääli keskmisest sanktsioonimäärast tunduvalt väiksema karistusmääraga, s.o rahatrahviga 50 TÜ ehk 200 eurot. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul kohane ja proportsionaalne mõista J. Palopäälile rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja PPA Lõuna prefektuuri 01.10.2021 otsuse väärteoasjas 2780,21,009751 muutmata. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine Janek .Palopääl poolt. Kohtu hinnangul on avalike vandaalitsemiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on sesoonsete massirikkumistega. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult lõi jalaga võõrast sõidukit, millega tekitas varalise kahju. Seega puuduvad alused 6 väärteomenetluse lõpetamiseks nii seda välistava asjaolu (VTMS § 29) kui ka otstarbekuse (VTMS § 30) kaalutlustel. Kohtunik Peet Teidearu /allkirjastatud digitaalselt/ 7