2-21-11578/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-11578 Tsiviilasi T.E.O. hagi R.O. vastu Menetlustoiming hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T. E. O., registrikood XXX, asukoht XXX. Hageja seaduslik esindaja: A.P.; e-post XXX Kostja: R. O., registrikood XXX, asukoht XXX. Kostja seaduslik esindaja: T. Õ. RESOLUTSIOON
2. Jätta T.E.O. hagi R.O. vastu menetlusse võtmata.
3. Jätta menetluskulud T.E.O.kanda.
4. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD T.E.O. (hageja) esitas
6. juulil 2021 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagi R.O. (kostja) vastu. Viru Maakohus saatis
7. juuli 2021 määrusega asja kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Tartu Maakohus jättis
8. augustil 2021 hagi käiguta. Kohus andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so selgete nõuete esitamiseks; nõuete aluseks olevate asjaolude selgitamiseks; hagiavalduse omakäeliselt või digitaalselt allkirjastamiseks ja riigilõivu tasumiseks vastavalt määruses märgitud selgitustele. Hageja sai Tartu Maakohtu
9. augusti 2021 määruse kätte
10. septembril
11. KOHTU SEISUKOHT Hagiavalduses märgitakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 järgi lisaks muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Sooritusnõue peab olema esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu
12. mai 2017 lahend tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑36‑17, p 16). Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kostja maksaks hagejale tekitatud kahju vastavalt aktis olevale summale, hageja töötajatele palgad ning viivised. Hageja nõue ei ole selge. Hageja ei märkinud kohtu selgitustele vaatamata, mis summa tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja ei esitanud ka selget viivise nõuet. Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse TsMS § 338 lg 1 p 8 menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS §-s 336 sätestatule. Hagiavaldusel ei ole hageja allkirja. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata allkirjastatud hagiavaldust. Hageja rikkus seega olulisi hagiavalduse vorminõudeid, so ei esitanud selget nõuet ega allkirjastatud hagiavaldust. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb tasuda riigilõivu lähtuvalt nendest nõuetest, mida hageja kostja vastu esitab, ja kohustust tasuda riigilõivu RLS lisa 1 järgi. Hageja ei esitanud kohtule nõudeid, mis võimaldanuks kohtul hageja poolt tasumisele kuuluvat riigilõivu täpsemini määrata ega tasunud ka riigilõivu. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik