MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja

) § 105 lg 4 kohaselt nõuda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, peaksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel lapsi kasvatama töötuna. Kui vastustaja vabastab kaebajad teenistusest distsiplinaarkaristusena, ei ole kaebajatel õigust Töötukassa poolt pakutavatele hüvitistele. Kaebajad jääksid pikaks ajaks sissetulekuta. Kui kohus jätab K.P. ja L.T. suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamata, on suur oht, et nende perekonnad jäävad ainukesest sissetulekuallikast ilma ning see kahjustab perekondade toimetulekut. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Riskianalüüsi vale tõlgendamise tulemusel on vastustaja püüdnud kehtestada oma teenistujatele sundvaktsineerimise nõude, mida pole riskianalüüsis ette nähtud. Sellise nõude saab kehtestada vaid seaduse tasandil ning Kaitseväel puudub volitusnorm vastava nõude kehtestamiseks. Kaebajate suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamisel puuduvad vastustaja jaoks negatiivsed tagajärjed või on need marginaalse tähendusega, kuid üksikisiku jaoks on pikaajaline, kestev, ebavajalik ja õigusvastane põhiõiguste riive pöördumatu ning aeg ei ole tagastatav ega hüvitatav väärtus.

1. Tartu Halduskohus tagastas
2. oktoobri
3. a määrusega kaebajate kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja IV esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning kaebajate I, II, III ja V esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et keelamiskaebuse võib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lg 1 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 1 koostoimes esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Täidetud ei ole keelamiskaebuse lubatavuse eeldus, mille järgi ei saa kaebaja õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Kuna keelamiskaebus on erandlik, on kaebajatel kohane oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse pärast teenistusest vabastamise käskkirja saamist. Asjakohased on Tallinna Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a määruses nr 3-15-2788 toodud seisukohad. Kohus ei saa sekkuda pooleliolevasse distsiplinaarmenetlusse ega saa teha lahendit, millega keelab haldusorganil distsiplinaarmenetlust jätkata või üldse läbi viia. Eeltoodu ei ole vastuolus ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga
6. Kaebaja J.J. keelamiskaebuse esitamise puhul ei ole täidetud ka eeldus, mille kohaselt on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. Kaitsevägi selgitas, et tegemist on kaebaja oletusega, et tema suhtes annab Kaitsevägi välja teenistussuhte lõpetamise haldusakti. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt pole kaebajale IV esitatud sarnaselt teiste kaebajatega käskkirjale eelnevat ärakuulamisõiguse andmist (teatist) ning pole alust arvata, et Kaitsevägi annab kaebaja õigusi riivava haldusakti. Seoses kaebajate I, II, III ja V teenistusest vabastamisega ei ole nimetatud kaebajate keelamiskaebuse rahuldamisega kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. Kohus tagastas keelamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ning kaebajate I, II, III ja V keelamiskaebuse muuhulgas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 2 Kuna Kaitseväe
7. oktoobri
8. a seisukohast kohtule ilmneb, et Kaitsevägi ei tegutse kaebaja IV poolt kardetud viisil ega anna välja käskkirja tema teenistusest vabastamiseks, puudub kaebajal IV esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades, et praeguseks hetkeks on kaebajad I, II, III ja V teenistusest vabastatud, on nimetatud kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud ja nende esialgse õiguskaitse taotlus tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu ei tooks enam kaasa kaebajate olukorra paranemist ega hoiaks ära negatiivseid tagajärgi.
10. oktoobril 2021 esitasid kaebajad esindaja kaudu Tartu Halduskohtu
11. oktoobri
12. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotlevad määruskaebuse rahuldamist ja lubada kaebajatel I, II, III ja V muuta kaebuse nõuet tühistamiskaebuseks; lugeda kaebaja IV keelamiskaebus menetlusse võetuks ja saata asi tagasi halduskohtule lahendamiseks; rahuldada viivitamatult kaebaja IV esialgse õiguskaitse taotlus ning keelata Kaitseväel
13. oktoobril 2021 haldusakti välja andmine, s.t teenistussuhte lõpetamine kaebajaga IV; jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja leiavad, et kaebuse tagastamisel käitus halduskohus kiirustades, ei selgitanud ega andnud võimalust kaebuse nõuet muuta, mistõttu rikkus menetlusõigust ning ringkonnakohtul on võimalik rikkumine kõrvaldada. Kaebaja IV puhul on keelamiskaebuse menetlemine võimalik, kuna alused selleks on olemas. Kaebajal on alust arvata, et Kaitsevägi vabastab ta ametist, kaebaja õiguste riive teenistusest vabastamisega on ilmselge, kaebaja õigusi ei saa tõhusalt kaitsta hilisemal vaidlustamisel ning esinevad erakorralised asjaolud keelamiskaebuse esitamiseks. Oht kaebaja teenistusest vabastamiseks tulenes juba
14. augusti
15. a käskkirjast nr 162 ning vastustaja avalikust teatest, et vabastab teenistusest kõik vaktsineerimata teenistujad ja töötajad. Halduskohus ei selgitanud, miks pidas vastustaja väidet usutavamaks kui kaebaja väidet, et talle helistati ja teatati, et teenistusest vabastamise teatis on olemas, kuid ta saab selle füüsiliselt kätte alles puhkuselt naastes. Lisaks kinnitas reaalset ohtu teistele mittevaktsineeritud kaebajatele samasuguse teatise esitamine. Tegemist on erakordse olukorraga, kuna varem ei ole vabastatud kümneid teenistujaid ametist põhjusel, et nad ei ole teinud ühte vaktsiini. Sellisel nõudel puudub seaduslik alus, tegemist on asjaoluga, mis nõuab kohtulikku kontrolli. Kui kohtud keelduvad sellise kontrolli teostamiseks, rikuvad nad HKMS § 2 lg-t
16. Kaebaja IV keelamiskaebus peab olema lubatav, kuna hilisemad tõhusad võimalused puuduvad. Tegemist on teenistusalaselt suure isikuriivega, kuna Kaitsevägi on erandlik teenistuskoht. Teenistusest vabastamisel saab riivata kaebajate põhiõigus valida elukutset. Kaebajal IV on ligi 12 aastat teenistust Kaitseväes, ta on kitsa kvalifikatsiooniga snaiperinstruktor, tal on parameediku kvalifikatsioon ja ta on osalenud välisriigi koolitustel ja kahel korral missioonil Afganistanis. Teenistusest vabastamisel saab kannatada riigi kaitsevõimekus, tegemist on avaliku huviga, et Kaitsevägi ei vabastaks teenistusest häid spetsialiste. Kaebaja IV jääb töötuks ja peab ümber õppima, et leida tööd mõnel muul alal. Tegemist on pöördumatu tagajärjega, kuna kaebajal ei ole võimalik taotleda tööle ennistamist, kuivõrd tal pole alla 7-aastaseid lapsi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajate I, II, III ja V määruskaebused tuleb rahuldada ja kaebaja IV määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
18. Kaebajate hinnangul toob teenistusest vabastamine kaasa kaebajate õiguste sedavõrd intensiivse riive, et teenistusest vabastamise tagantjärele vaidlustamise kaudu ei saa kaebajad oma õigusi tõhusalt kaitsta. Määruskaebuse kohaselt on kaebaja IV suhtes keelamisnõue praegusel ajal veel võimalik ja oma õiguste kaitse võimaluse säilitamiseks on vajalik 3 viivitamatu esialgse õiguskaitse kohaldamine. Lisaks on teenistusest vabastamise ärahoidmine ka avalikes huvides. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu.
19. Tulenevalt kaitseväeteenistuse seaduse § 1 lg-st 3 kohaldatakse tegevteenistusele avaliku teenistuse seadust (

) kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud erisustega. Kaitseväeteenistuse seaduses ei ole sätestatud teenistusest vabastamise vaidlustamise korda ega õiguskaitsevahendeid. Vastavalt tuleb seega kohaldada

-i regulatsiooni.

§ 105

lg-tes 1, 2 ja 4 on sätestatud õiguskaitsevahendid õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral. Sõltuvalt asjaoludest saab teenistusest vabastamise korral nõuda teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamist ja hüvitist (

§ 105

lg-d 1 ja 2) või vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest (

§ 105lg 4).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

§-s 105, kui valdkonda reguleerivas eriseaduses on sätestatud ammendav kataloog õiguskaitsevahenditest ebaseadusliku teenistusest vabastamise korral. Seetõttu ei ole teenistusest vabastamise vaidlustamisel kohaldatavad muud halduskohtumenetluses üldiselt lubatud õiguskaitsevahendid.

ega kaitseväeteenistuse seadus ei näe ette võimalust vaidlustada kaebusega halduskohtus teenistusest vabastamisele eelnevaid Kaitseväe toiminguid ega esitada keelamiskaebust teenistusest vabastamise ärahoidmiseks. Teenistusest vabastamine ja vabastamise põhjused selguvad lõplikult teenistusest vabastamise kohta antavast haldusaktist. Seegi asjaolu räägib teenistusest vabastamise ennetava vaidlustamise vastu.

§ 105

lg-s 1 toodud õiguskaitsevahendite proportsionaalsust hinnates on Riigikohus leidnud, et eesmärk mitte koormata õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisega avalikke ressursse, on legitiimne ning eesmärgi täitmiseks valitud vahend (ennistamise asendamine rahalise hüvitisega) on sobiv ja mõõdukas1. Seega tuleb

§ 105lg-s 1 toodud õiguskaitsevahendeid pidada tõhusaks HKMS § 45 lg 1 mõttes.

Seetõttu ei oleks keelamiskaebuse esitamine lubatav juba ka ainuüksi HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse piirangu tõttu. Riigikohtu hinnangule toetudes ei ole alust lugeda sellist piirangut ebaproportsionaalseks, s.o puudub selge põhjus kahelda selle piirangu põhiseaduspärasuses.

1. Seetõttu jagab ringkonnakohus halduskohtu arusaama, et kaebajatel puudus kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks. Asjaolu, et kaebajate I, II, III ja V osas teenistusest vabastamise käskkirjade andmise tõttu muutus nende käskkirjade andmise nõue ka ainetuks, üksnes toetab halduskohtu positsiooni.
2. Nendel asjaoludel tuleb halduskohtuga nõustuda ka selles, et kaebajate I, II, III ja V osas teenistusest vabastamise käskkirjade andmisega langes ära esialgse õiguskaitse vajadus. Pärast käskkirjade andmist ei saanud enam keelata nende andmist. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaebajate viide võimalusele kohaldada esialgse õiguskaitse abinõud tagasiulatuvalt. Tagasiulatuvalt haldusakti andmise keelamine ei ole paraku võimalik. Vastavalt sai halduskohus jätta kaebajate I, II, III ja V esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata. See ei ole aga määruskaebuse lahendamisel oluline, kuna kaebajad I, II, III ja V ei taotle halduskohtu määruse tühistamist nende suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas.
3. Ringkonnakohus nõustub esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega kaebaja IV suhtes. Siiski leidis halduskohus alusetult, et ka kaebajal IV puudus esialgse õiguskaitse vajadus. Nimelt viitab vastustaja tegevus ülejäänud kaebajate teenistusest vabastamisel vastustaja selgele kavatsusele vabastada teenistusest ka teised tegevteenistusse võetud isikud, 1 Vt RKHK
4. jaanuari
5. a otsus asjas nr 3-3-1-49-16 (p 22) ja
6. oktoobri
7. a otsus asjas nr 3-3-1-1316 (p 29). 4 kes ei esita tõendit COVID-19 haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise kohta. Kaebaja IV oli seejuures asjakohaselt selgitanud, et tema suhtes on teenistusest vabastamisele eelnevad toimingud viibinud üksnes tema puhkuse tõttu. Seetõttu võis juba halduskohtu
8. oktoobri
9. a määruse tegemise ajal pidada piisavalt tõenäoliseks vastustaja kavatsust vabastada teenistusest ka kaebaja IV. Vastavalt esines kaebajal IV esialgse õiguskaitse vajadus. Samas tuleb pidada ilmselt väheseks kaebaja IV võimalusi saavutada kaebuse rahuldamine olukorras, kus tal puudub kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks teenistusest vabastamise ärahoidmiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu ei saa saavutada tagajärge, milleni jõudmist põhinõude osas kohus lubamatuks peab. Seetõttu kaebaja ja avalike huvide kaalumisel ning kaebuse perspektiivi hindamisel tuleb hinnata kaalukamaks avalikku huvi avaliku ressursi efektiivseks kasutamiseks tegevteenistuses ning jätta esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata, s.t mitte keelata vastustajal kaebaja IV teenistusest vabastamise käskkirja andmist. Kaebaja saab kaitsta oma õigusi käskkirja hilisemal vaidlustamisel. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta määruskaebuses esitatud kaebaja IV taotlus esialgse õiguskaitse viivitamatuks kohaldamiseks, s.o mitte keelata vastustajal vabastada kaebaja IV teenistusest talle esitatud teatises märgitud ajal, s.o
10. oktoobril
12. Kaebajad I, II, III ja V leiavad, et pärast nende teenistusest vabastamise käskkirjade andmist pidanuks halduskohus võimaldama kaebajatel algselt keelamiskaebusena esitatud kaebuse nõude muutmist. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega.
13. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtub selgelt kaebajate tahe kaitsta oma õigusi seoses kaebajate võimaliku teenistusest vabastamisega. Kaebajad tõid välja, et Kaitseväe juhataja
14. augusti
15. a käskkirjaga nr 162 nõuti neilt COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise alustamise, vaktsineerimiskuuri läbimise või COVID-19 läbipõdemise kohta tõendi esitamist. Kaebajad nõutud tõendit ei esitanud, mistõttu esitati kaebajatele teatised, mille kohaselt
16. aasta oktoobri esimesteks päevadeks tõendi esitamata jätmise korral nad vabastatakse teenistusest. Kaebajad peavad Kaitseväe tegevust õigusvastaseks ja soovisid, et kohus keelaks kaebajate teenistusest vabastamise käskkirjade andmise. Ringkonnakohtu hinnangul saab kaebajate soovist, vältida nende õigusi riivava tagajärje saabumist, eeldada kaebajate huvi nende poolt õigusvastaseks peetava tagajärje kaasa toonud käskkirjade vaidlustamiseks.
17. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg-le 1 võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Olukorras, kus teenistusest vabastamise käskkirjade andmise tõttu kaebajate I, II, III ja V osas nende poolt kardetud õiguse riive realiseerus, on teenistusest vabastamise käskkirjade vaidlustamine kaebuse eesmärgiga kooskõlas. Kõik

§ 105

lg-tes 1, 2 ja 4 nimetatud õiguskaitsevahendid on halduskohtumenetluses lubatavad vastavalt HKMS § 37 lg-le 2. Ringkonnakohus ei näe käesoleval ajal asjaolusid, mille tõttu ei oleks kaebuse esitamine muudetud kujul lubatud muul põhjusel. Tõsi, kaebajad ise on möönnud, et sõltuvalt kaebajate isikust ei ole osal neist võimalik esitada teenistusest vabastamise käskkirja tühistamise, teenistusse ennistamise ja tasu nõuet teenistusest sunnitult puudutud aja eest, kuid

§ 105lg-s 1 nimetatud nõude esitamine on ka nendel kaebajatel võimalik.

1. Halduskohus tagastas kaebajate I, II, III ja V kaebused järgmisel päeval pärast Kaitseväe vastust kaebajate esialgse õiguskaitse taotlusele, millest selgus kaebajate I, II, III ja V teenistusest vabastamine. Isegi, kui kaebajate endi jaoks oli asjaolude muutumine teada päev varem, ei olnud kaebuse tagastamisele eelnenud aeg ilmselt piisav kaebuse muutmise kaalumiseks ja asjakohase menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Kaebuses avaldatud 5 kaebajate tahet arvestades pidanuks halduskohus selgitama kaebajatele võimalust muuta kaebuse nõuet. Selgituse andmata jätmine koostoimes asjaolude muutumise ja kaebuse tagastamise vahele jäänud üksnes kahepäevase ajavahemikuga ei ole kooskõlas HKMS § 2 lg-tes 1, 2 ja 5 sätestatud halduskohtumenetluse põhimõtetega. Kaebajatele nende õiguste kaitse võimaldamine samas menetluses oleks ilmselt kaebajate huvides ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Seetõttu tagastas halduskohus kaebajate I, II, III ja V kaebuse ennatlikult.
2. Eeltoodu alusel ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja IV määruskaebuse halduskohtu
3. oktoobri
4. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 tühistamiseks kaebajat IV puudutavas osas. Kaebajate I, II, III ja V määruskaebus tuleb aga rahuldada ning tühistada halduskohtu kaevatava määruse resolutsiooni punkt 1 kaebajaid I, II, III ja V puudutavas osas.
5. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses ringkonnakohtu algatusel kaebajate I-V nimed initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) Riigikohtu lahend 25.11.2021 RESOLUTSIOON
6. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
7. Tühistada Tartu Halduskohtu
8. oktoobri
9. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
10. oktoobri
11. a määrus J.J. kaebuse tagastamist puudutavas osas. Saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.
12. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata, asendades ringkonnakohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
13. Asendada määruse avaldamisel kaebajate nimed tähemärgiga. 6