2-20-1562 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1562 Tsiviilasi

§ 222alusel.

Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kohtutäitur on arestinud nõude ja kohustanud võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut ehk hagejat täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile TMS § 111 alusel ja vastavalt Riigikohtu otsusele. Riigikohus tunnistas kehtetuks hageja ja kostja IV vahel

1. aprillil
2. a sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügilepingu ning mõistis hagejalt välja kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 21 500 eurot ja kohustada hagejat nimetatud summa andma kohtutäituri käsutusse. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal on õigus tagasi saada kohtutäiturile tasutud summa. Hagi asjaoludest nähtuvalt arestis kohtutäitur nõude ja kohustas võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut (hagejat) täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile täiteasjas nr 025/2017/
3. Täiteasjades nr 119/2017/167 ja nr 4

§ 222alusel.

Hageja täiendav seisukoht

1. Hageja toob täiendavalt välja, et kuna täiteasi nr. 119/2017/167 on lõpetatud, siis selles täiteasjas esitatud nõude osas võtab hageja hagi tagasi. Ülejäänud nõude osas hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga. Hageja märgib, et temalt mõisteti Riigikohtu 18.12.2019.a. kohtuasjas nr. 1-17-14925 kostjatest sissenõudjate kasuks välja võlgniku vara tagasivõitmise korras tühistatud tehingu alusel ostetud masina väärtus kui hüvitis kuna väidetavalt kostjatest sissenõudjatel oli võlgnikust kostja vastu (sundtäitmisele alluv kokkuleppe(d)) nõuded, mida ei olnud võimalik realiseerida täitemenetluse käigus. Tegelikkuses kostjatest sissenõudjatel vastavat nõuet või nõudeid ei eksisteerinud, sest kohesele sundtäitmisele alluvad kokkulepped (täitedokumendid), mille alusel täiteasjad nr. 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 alustati, on kunstlikult loodud ja seda hagejatele kahju tekitamiseks. Seda kinnitas ka Lõuna Farm OÜ seaduslik esindaja likvideerija Kristo Teder. Samuti ei olnud väidetavad nõuded muutunud sissenõutavaks, kui täitedokumendid koostati. Ja kui täitemenetlus täiteasjas nr. 025/2017/3810 alustati, siis ka täitedokumendist tulenevad nõuded ei olnud tegelikkuses sissenõutavaks muutunud. Seega hageja ja Lõuna Farm OÜ poolt tehtud müügitehingu kehtetuks tunnistamine sai võimalikuks sisuliselt kunstlikult loodud täitedokumentide ja nende alusel alustatud täitemenetluste tõttu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 7 kohaselt pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Riigikohus on erinevates kohtulahendites avaldanud, et sama õigus on pantijal ka täitemenetluses (vt Riigikohtu
2. september 2011.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-60-11 p. 17, 26, Riigikohtu
3. detsember 2018.a. kohtuotsus kohtuasi nr. 2-17-9391 p. 14, Riigikohtu
4. jaanuari 2010.a. kohtuotsus kohtuasi p. 25). Ka hageja kohustus, mis tuleneb Riigikohtu otsusest, on seotud kostjast sissenõudjate nõude või nõuete kehtivusega sest antud nõude või nõuete eeldusel tekkis hagejal kohustus, hageja ja Lõuna Farm OÜ tehing tunnistati kehtetuks. Riigikohtu 18.12.2019.a. kohtuotsus tehti eeldusel, et täitemenetluse täitedokumendiks olevad notariaalsed lepingud on kehtivad ja sissenõutavaks muutunud. Seega peab sundtäitmise allumise nõusoleku andmine ajaliselt järgnema nõude sissenõutavaks muutumisele ehk siis saab sellise nõusoleku anda juba vaid tekkinud võla kohta. Praegusel juhul on täitedokumendid mille alusel vaidlusalused täiteasjad on alustatud, sõlmitud ajal kui nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Olukorras kus võlgnikest sissenõudjatel puudub nõue ehk notariaalsed kokkulepped on näilised/fiktiivsed, siis täitemenetlus on lubamatu, ja hageja ei ole kohustatud täiteasjas, mis lõpetatud ka Riigikohtu 18.12.2019.a. otsust kohtuasjas nr. 2-17-14925 täitma või seda ei ole lihtsalt võimalik enam täita. Kui Võlgnikul ei ole kohustust, siis võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik samuti ei kohustu tasuma kohtuotsusega (Riigikohtu
5. detsembri 2019.a. kohtuotsusega nr. 1-17-14925) väljamõistetud rahasummat. Arvestades, et vaidlusalused tehingud (täitedokumendid) tehti selleks, et pöörata sissenõudjast võlausaldajana tagasi Lõuna Farm OÜ ja hageja vahel tehtud müügitehing ja saada selle läbi teistele isikutele (hagejale) kahju tekitades (pöörates müügitehing tagasi) kasu, on hagejal eeldatav ja seadusega kaitstud õigus ja huvi esitada vastuväited täitedokumentide kehtivuse kohta. Kohtumääruse põhjendused 5

) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus lähtub hagi läbi vaatamata jätmisel järgmistest kaalutlustest.

1. Hagiavalduse kohaselt tunnistas Riigikohus 18.12.2019 kohtuasjas nr. 2-17-14925 otsusega kehtetuks AS-i Dotnuva Baltic ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vahel 15.04.2016.a sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügilepingu ning mõistis hagejalt kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks välja 21 500 eurot. Nimetatud summa kohustus hageja TMS § 195 lg 1 alusel tasuma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse. Tegemist oli tehingu kehtetuks tunnistamise nõudega vara tagasivõitmiseks täitemenetluses nr 119/2017/167 ja 025/2017/
2. Hageja on kohtuotsuses nimetatud summa tasunud kohtutäituri arvelduskontole. Hageja on seisukohal, et kuivõrd pärast Riigikohtu lahendi jõustumist sai hagejale teatavaks, et täitemenetluste 119/2017/167 ja 025/2017/3810 aluseks olevad kohesele sundtäitmisele alluvad notariaalsed lepingud on tegelikkuses fiktiivsed, siis esineb TMS § 222 alusel alus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Lg 2 kohaselt esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Hageja on seisukohal, et kohtumenetluses ei kontrollitud, kas täitedokumendist tulenevalt, mille alusel täitemenetlus alustati, on reaalne nõue võlgniku Lõuna Farm OÜ vastu. Eeldati, et täitemenetlused nr. 119/2017/167 ja 025/2017/3810 on alustatud õiguspäraselt ja täitedokumendid seaduslikud. Hageja on lisaks nimetatud täiteasjades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitanud ka täiteasjas nr 025/2019/
3. Nimetatud täiteasja on alustatud 20.12.2019 sissenõudjate ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) X ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ täitmis-avalduse ja täitedokumendi Tallinna notar Heleriin Kulla tõestatud võlatunnistuse ja sund-täitmisele allumise kohta kokkulepe (notariaalakt nr 3421) alusel (tegemist on sama nõudega, mis oli täitmisel T. Peedosaarel täiteasjas nr 119/2017/167). 12.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 esimese lause kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kuna hageja on võtnud hagi osaliselt tagasi, s.o. osas, mis puudutab täiteasja nr 119/2017/167 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet, siis jätab kohus selle nõude osas hagi

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

13. Kohus on seisukohal, et ka hageja ülejäänud nõude osas tuleb hagiavaldus jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus on oma 20.05.2020 määruses leidnud, et hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, et tal oleks sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Samuti ei ole hageja välja toonud muid asjaolud, mis annaks hagejale õiguse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 222 alusel. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal on õigus tagasi saada kohtutäiturile tasutud summa. Kohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga ning leiab, et hagejal ei ole TMS § 222 alusel õigust sundtäitmiste lubamatuks tunnistamist nõuda. TMS § 222 lg 1 alusel võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Riigikohus on 18.12.2019 kohtuotsusega tunnistanud kehtetuks hageja ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vahel 15.04.2016.a sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügilepingu. Selle tulemusel kohustus hageja tasuma kohtutäiturile tehingu alusel saadu ehk 6

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lg 3-5 ei tulene teisiti.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

15. Tulenevalt

§ 174

lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi

1. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
2. Kostjad I, II ja III on ühiselt esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjad kandnud menetluskulusid (õigusabikulud + riigilõiv) kokku (775+50) 825 eurot. Kostjad I, II ja III paluvad hagejalt välja mõista solidaarselt kostjate kasuks menetluskulud summas 775 eurot ning kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni võla tasumiseni. Hageja on esitanud kostjate menetluskulude osas vastuväite, milles leiab, et kostjad ei ole esitanud tõendit, et nende esindaja võib olla

kohaselt lepinguline esindaja, samuti puudub e-toimikus vastav volitus. Lisaks on kostjate menetluskulud õigusmahu osas ülepaisutatud ja ei ole põhjendatud. Kostja IV ei ole oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. 17. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning

§ 144

p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Käesolevas asjas on riigilõivu 50 eurot tasunud üksnes kostja X, kes on hagi tagamise määrusele esitanud määruskaebuse (määruskaebus pealkirjastatud kui X määrus-kaebus). Seega puudub alus mõista riigilõivu hagejalt kõigi kostjate kasuks solidaarselt välja, vaid riigilõiv kuulub hagejalt väljamõistmisele X kasuks. 7

§ 175lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul on kostjate lepingulise esindaja kulud põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus selgitab, et kohtul on alust

§ 175

lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p.13). Kõik kostjate I-III menetlusdokumendid (välja arvatud menetluskulude nimekiri) on allkirjastatud kostjate endi poolt. Menetlusdokumentides on küll viide lepingulisele esindajale Ave-Pirjo Paluverele, kuid kohtule ei ole enne 03.09.2020 esitatud dokumente, mis kinnitaksid lepingulise esindaja vastavust

§-s 218 sätestatud nõuetele, samuti pole varasemalt esitatud esindusõigust tõendavat volikirja. Eeltoodust tulenevalt ei ole Ave-Pirjo Paluvere kuni 03.09.2020 faktiliselt menetluses lepingulise esindajana osalenud, mistõttu ei ole selle ajani ka lepingulise esindaja kulude väljamõistmine põhjendatud. 03.09.2020 menetluskulude nimekirja esitamise ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud. Samuti on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 100 eurot. Seega on kostjate I, II ja III lepingulise esindaja kulu põhjendatud 50 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 50 eurot (riigilõiv määruskaebuse esitamisel) ning kostjate I-III kasuks solidaarselt 50 eurot (lepingulise esindaja kulu). 19.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on vastavasisulise taotluse esitanud. 20.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2021. a määrusega nr 220-1562. 8