← Eesti

2-19-19715/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 05. november 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19715 Tsiviilasi, hageja nõue GS pärandvara (pankroti

§ 65

lg 2 viimase lause mõttes.

§ 65

lg 2 viimase lause kohaselt halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 9.

§ 65

lg-s 2 sätestatu kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Seega, kuigi seaduse järgi on halduri tasu määramisel orientiiriks eelkõige pankrotivara suurus, ei saa haldurile tasu määramisel lähtuda üksnes sellest, vaid tuleb lähtuda ka halduri töö mahust ja keerukusest. Kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-71-11, p 13).

  1. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: - pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele; - võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine); 2 - nõudeavaldusega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine); pangas internetipangalepingu vormistamine; AS-le Pensionikeskus pensionifondi osakute tagasivõtmise avalduse ja lisade esitamine, jaotusettepaneku koostamine ning pankrotiseaduses sätestatud aruannete ja lõpparuande koostamine.
  2. Pankrotihaldur kinnitab 03.09.2020 esitatud vastuses, et vaidlus puudub, et võlausaldaja elukaaslane fotografeeris ja näitas kokkuleppel pankrotihalduriga ostuhuvilisele enampakkumisel olnud mootorratta ja andis halduri volitusel selle üle. Seega halduri toimingud seoses mootorratta realiseerimisega ei saanud olla mahukad.
  3. Kohus lähtub pankrotihaldurile tasu määramisel

§-st 65. Lähtuvalt

§ 65

lõikes 5 sätestatust määrab kohus haldurile tasu

§ 651lõikes 1 nimetatud alammääras.

Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Juhul kui pankrotihaldur oleks pidanud menetluses pankrotivara suurendamiseks tegema täiendavaid toiminguid (hagide esitamine ilma õigusabi kasutamata jms), oleks tal olnud alus esitada taotlus minimaalmäärast kõrgema tasu määramiseks. Pankrotihaldur on kinnitanud 03.09.2020 vastuses, et sellist alust halduril ei olnud ja kirjeldatud taotlust ei ole haldur ka esitanud. 13. Kohus leiab, et antud juhul pankrotihalduri töö ei ole olnud mahukas ega keerukas, sest pankrotimenetluses osales kaks võlausaldajat ja pensionifondi osakute näol oli tegemist rahaga, mis oli juba võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal ning mootorratta müügiga tegeles võlausaldaja elukaaslane. Pankrotivarasse laekus 6054,12 eurot, millest tuleb maha arvata pensionifondi osakud 4854,12 eurot

§ 65lg 2 mõistes.

Summast 1200 eurot teeb 20%

§ 65lg 1 alusel 240 eurot.

Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 65

lg 1 tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot, kokku 288 eurot. Pankrotihalduri kulud 105,04 eurot kinnitas kohus 13.07.2020 kohtumäärusega, nimetatud kohtumäärust ei ole võlausaldaja vaidlustanud (kohtumäärus jõustus 06.08.2020). Seega kohus määrab halduri tasu summas 288 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulud 105,04 eurot. 14. TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Toimiku materjalide kohaselt määruskaebusega seotud kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus ei määra menetluskulude jaotust. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.