Obsah (10)

§187§ 407§ 444§ 438§ 173§ 163§ 133§ 177§ 178§ 468

2-21-12305 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2021. a, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12305 Ts

§187lg 6).

Kirjeldav ja põhjendav osa

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 05.08.2021 Pärnu Maakohtule hagi K K (kostja) vastu võlgnevuse, kõrvalnõuete ja viivise nõudes. Kohus jättis hagi 29.09.2021 käiguta, hageja kõrvaldas puudused ning esitas 18.10.
2. a hagiavalduse tervikteksti. 18.10.
3. a hagiavalduse kohaselt palub hageja OK Incure OÜ kostjalt K Klt välja mõista põhivõlg 8773,89 eurot, intress 968,62 eurot ja hagi esitamiseni arvestatud viivis 2757,49 eurot, sealhulgas: 1) kostja ning OÜ Omaraha vahel 01.11.
4. a sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 190,93 eurot ning viivis 20 % aastas põhivõlgnevuselt perioodil 19.02.202018.10.2021 summas 63,52 eurot (laenuleping on üles öeldud ning nõue on loovutatud hagejale 18.02.2020); 2) kostja ning OÜ Omaraha vahel 10.01.
5. a sõlmitud laenulepingust nr YYY tulenev põhivõlgnevus 381,71 eurot ning viivis 0,047% päevas põhivõlgnevuselt perioodil 19.02.202018.10.2021 summas 109,08 eurot (laenuleping on üles öeldud ning nõue on loovutatud hagejale 18.02.2020); 3) kostja ning OÜ Omaraha vahel 14.02.
6. a sõlmitud laenulepingust nr ZZZ tulenev põhivõlgnevus 597,02 eurot ning viivis 0,055% päevas põhivõlgnevuselt perioodil 26.02.202018.10.2021 summas 197,34 eurot (laenuleping on üles öeldud ning nõue on loovutatud hagejale 2 2-21-12305 25.02.2020); 4) kostja ning OÜ Omaraha vahel 11.04.
7. a sõlmitud laenulepingust nr QQQ tulenev põhivõlgnevust 686,31 eurot ning viivis 0,055% põhivõlgnevuselt perioodil 19.02.202018.10.2021 summas 229,12 eurot (laenuleping on üles öeldud ning nõue on loovutatud hagejale 19.02.2020); 5) kostja ning OÜ Omaraha vahel 13.04.
8. a sõlmitud laenulepingust nr WWW tulenev põhivõlgnevus 6397,84 eurot, tasumata intress alates 13.11.2019 kuni 13.02.2020 summas 968,62 eurot ning viivis, mida hageja on arvestanud 0,086% päevas põhivõlgnevuselt perioodil 22.02.2020-18.10.2021 summas 3328,80 eurot, kuid nõuab kostjalt viivist vähendatud ulatuses, s.o 1949,73 eurot (laenuleping on üles öeldud ning nõue on loovutatud hagejale 21.02.2020); 6) kostja ning OÜ Omaraha vahel 10.05.
9. a sõlmitud laenulepingust nr CCC tulenev põhivõlgnevus 520,08 eurot ning viivis 0,066% päevas põhivõlgnevuselt perioodil 19.02.202018.10.2021 summas 208,70 eurot (laenuleping on üles öeldud ning nõue on loovutatud hagejale 18.02.2020). Lisaks palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 11.11.
10. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
11. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse ja intressi osas, ja osaliselt põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise osas. 4. Hagi jääb rahuldamata sissenõudmiskulude nõude osas ning osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingutest nr WWW ja CCC tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgset viivisemäära ületavas osas. 5. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

1. Hagis ei ole märgitud toimingute tegelikku maksumust ega põhjendatud meeldetuletuskirjade sisu, toiminguid, vaid lihtsalt palutud kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus asub seisukohale, et lähtuda ei saa üldisest eeldusest, et kuna kostja on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks kostjalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seega eelnimetatud nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Hageja arvestab laenulepingust nr WWW tulenevat viivist Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste alusel intressiga võrdses määras, s.o 0,086% päevas, ning laenulepingust nr CCC tulenevat samuti viivist Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste alusel intressiga võrdses määras, s.o 0,066% päevas. Kohus on seisukohal, et Euroopa 3 2-21-12305 Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatu puhul on tegemist tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõttes.
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
4. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 32-1-106-13). 10. Arvestades, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

1. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimuste viivise kohta sätestatu puhul tegemist tühiste tüüptingimustega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult.
2. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
3. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüks asjaolu, et pooled on viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab lepingu WWW põhivõlalt 6397.84 eurot perioodi 22.02.2020 - 18.10.2021 eest viivist 847.17 eurot ning lepingu CCC põhivõlalt 520.08 eurot viivist perioodil 69.21 eurot.
5. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 15.1.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus 4 2-21-12305 lõpetatakse. 15.2.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 90% ulatuses. Kohus asub seisukohale, et arvestades hagi rahuldamise ulatust, samuti seda, et menetluskulud koosnevad käesoleval juhul riigilõivust ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, oleks hagejal tulnud tasuda riigilõivu 600 eurot, tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. 15.3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 12500 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 12500 eurot tasuda riigilõiv summas 600 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. 15.4. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 600 eurot (riigilõiv). 15.5. Hageja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15.6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

16.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5