) § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 alusel. Maakohtu otsus on jõustunud. Karistus täideti 07.04.
lg 6 alusel õigus taotleda mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut 3-21-1548 esmast juhiluba enne karistuse kustumist ning nõudega kohustada Transpordiametit lubama teda juhtimisõiguse saamiseks vajalikele teooria- ja praktikaeksamitele, samuti võimaldama esitada juhiloa saamise taotlust. Kaebaja pöördus 08.06.2021 Transpordiameti Saue büroosse. Arvestades vastustaja tõlgendust
kohta, on usutav, et kaebajale anti büroos eitav vastus eksamitele registreerimise kohta. Tõendamiskoormis lasub vastustajal. Kui vastustaja jättis kaebaja suulise taotluse protokollimata (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14), kannab sellega kaasnevat riisikot haldusorgan. Kaebus esitati 08.07.2021, seega tähtaegselt. Tavapäraselt toimub eksamitele registreerumine Transpordiameti e-teeninduse kaudu ning isikutel, keda eksamitele ei lubata, ei võimalda e-teeninduse keskkond registreerumist. Keelduvat otsust e-teeninduse kasutajale ei genereerita. Tegemist on haldusorgani tegevusetusega (toiming; halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 2). Vastustaja ei võimalda kaebajal registreeruda eksamitele ja seal osaleda enne
Seega on vastustaja (jätkuvalt) viivituses (HKMS § 46 lg 2). Ebaõige on Transpordiameti seisukoht, et kaebaja võib mootorsõiduki juhtimisõigust taotleda ja ennast eksamitele registreerida alles 08.04.2022 pärast karistuse kustumist karistusregistrist. Kaebaja vastab
lg-s 6 märgitud isiku tunnustele, mistõttu on tal õigus taotleda pärast järelkoolituse läbimist uut esmast juhiluba. Kaebaja on järelkoolituse läbinud.
lg-st 6 ei tulene, et juhtimisõiguse taotlemise eelduseks on karistusregistris karistusandmete puudumine.
Norm ei näe ette kaalutlusõiguse teostamist. Õiguskantsleri tõlgendus ei järgi
eesmärki ega seaduse süsteemset loogikat. Vastustaja tõlgendus toob kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise ning rikub ebaproportsionaalselt kaebaja õigust vabale eneseteostusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 19) ja tegevusala valikule (PS § 29; vt ka PS § 11). On arusaamatu, millist lisaväärtust omab juhtimisõiguse karistusena äravõtmine olukorras, kus sellele järgneb automaatselt ajaliselt pikem keeld juhtimisõiguse omandamiseks (vt ka
S) § 50 lg 1 p 2). Seadusandja on pidanud väärtegude puhul võimalikuks kõrvaldada teatud liiki väärtegusid toime panevad juhid liiklusest kuni 2 aastaks, tegemata vahet juhiluba ja esmast juhiluba omavate isikute vahel (vt
Seaduses sätestatud perioodiks isiku liiklusest kõrvaldamine on ammendav vahend (eri)preventiivse eesmärgi saavutamiseks ning õigusrikkuja õiguskuulekale teele suunamiseks (KarS § 56 lg 1). Vastustaja ja õiguskantsleri tõlgenduse kohaselt tuleks esmase juhiloa omajal oodata juhtimisõiguse taastamisega lisaks kuni 2-aastasele juhtimisõiguse äravõtmise tähtajale veel 1 aasta, mil isiku suhtes kohaldatud väärteokaristus karistusregistrist kustutatakse. Õiguskantsleri kirjast ei nähtu, miks esmase juhiloa omanikke, kellelt on põhivõi lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus, tuleks kohelda karmimalt. Iga esmase juhiloa omanikku ei karistata juhtimisõiguse äravõtmisega. Esineb juhtumeid, kus juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatakse üksnes seetõttu, et isikul puudub sissetulek trahvi tasumiseks.
lg 6 ei sea juhtimisõiguse omandamise võimalikkust sõltuvusse esmase juhiloa taotleja majanduslikust olukorrast. Seega tekib olukord, kus isik peab ootama juhtimisõiguse saamiseks veel üks aasta lisaks juhtimisõiguse äravõtmise tähtajale. Isik, kellele sama rikkumise eest on määratud rahatrahv, võib liikluses jätkuvalt osaleda. Nii koheldakse sama rikkumise toime pannud ja samasse gruppi (esmase juhiloa omanikud) kuuluvaid isikuid ebavõrdselt. Jääb selgusetuks, miks tuleb esmase juhiloa omajat kohelda karmimalt võrreldes (püsi)juhiloa omajaga ega saa esmase juhiloa omaniku suhtes
Puuduvad andmed, et esmase juhiloa omajad panevad (ohtlikke) liiklusnõuete rikkumisi toime rohkem kui juhiloa omajad. 2
Liiklusnõuete rikkumise eest karistatud esmase juhiloa omanik peab juhtimisõiguse taastamiseks igal juhul läbima täiendava kontrolli (eksamite nõue) või oskuste omandamise (järelkoolituse nõue;
Täiendav kontroll on liiklusohutuse tagamiseks piisav. Vastustaja praegune praktika ei teeni liiklusohutuse suurendamise eesmärki.
Esmase juhiloa omanik, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud ja kelle juhtimisõigus on
lg 6 järgi kehtetuks tunnistatud, ei vasta
lg 1 subjekti tunnustele ega saa olla selle adressaadiks.
lg 1 p-de 3–5 kohaldamine läheb vastuollu
loogilise ülesehituse ja sõnastusega.
lg-st 6 ei tulene, et uue esmase juhiloa ja juhtimisõiguse taotlemise eelduseks on karistusandmete puudumine karistusregistris.
lg-s 6 kasutatud mõistest uus esmane juhiluba tuleneb, et tegemist on isikuga, kellel on varem pidanud olema n-ö esmane juhiluba, st juhtimisõigus.
lg-s 6 puudub viide
lg 1 p-des 3–5 sätestatud tingimuste täitmise vajadusele.
lg-d 1 ja 6 reguleerivad juhtimisõiguse andmist ja esmase juhiloa väljastamist erinevatele subjektidele. Kohaldades
lg-t 6 selliselt, nagu seadusandja on väljendanud, tekib esmase juhiloa omanikul õigus uue esmase juhiloa saamiseks järgnevate tingimuste täitmisel: ta on ära kandnud talle määratud karistuse, läbinud järelkoolituse ning sooritanud edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Isik ei pea ootama karistuse kustumist. 3. X esitas 11.11.2021 esialgse õiguskaitse taotluse kohustada Transpordiametit lubama X-l registreeruda juhtimisõiguse saamiseks vajalikele liiklusteooria- ja sõidueksamile ning eksamite eduka sooritamise korral anda talle juhtimisõigus ja väljastada uus esmane juhiluba. Kaebaja ei saa tegutseda töökohal, mis nõuab juhtimisõiguse olemasolu. Enne juhtimisõiguse äravõtmist töötas kaebaja kullerina. Juhtimisõiguse olemasolu suurendab kaebaja konkurentsivõimet tööturul ja loob paremad võimalused valida endale meelepärast, sobivat ja tasuvat tööd. Juhtimisõiguse olemasolu on oluline, sest see suurendab liikumisvabadust ja eneseteostuse võimalusi (reisimine, erinevad vaba aja veetmise võimalused jms). Tänases viiruse- ja piiranguterohkes ühiskonnas on autonoomse liikumisvahendi kasutamise võimalus võrreldes ühistranspordiga tervislikum ja turvalisem. Kaebajale ei ole võimalik omistada juhtimisõigust tagasiulatuvalt. Samuti puuduvad lihtsad ja tõhusad viisid heastamaks võimalikku kahju, mis kaasnevad juhtimisõiguse puudumisega. 3
lg 1 p-s 3 on sätestatud, et auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel ei ole karistatust
§-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest. Säte ei anna Transpordiametile kaalutlusõigust. Kui isikul on kehtiv liiklusalane karistus, tuleb oodata selle kustumist karistusregistrist ning enne seda esmast juhiluba ja juhtimisõigust taotleda ei saa. Ka ei ole võimalik registreeruda esmase juhiloa saamiseks vajalikele liiklusteooria- ja sõidueksamitele. Kui isikult on juhtimisõigus ära võetud, pole tema hoiakud, oskused või teadmised juhtimisõiguse kasutamiseks sobivad. Juhtimisõiguse saamiseks tuleb näidata üles vastutustundlikkust ega tohi panna toime uut süütegu. Piirang on seega vajalik. Piirangu eesmärgiks on liiklusohutuse tagamine. Kaitstavateks põhiõigusteks on teiste isikute elu ja tervis, samuti vara (omand). Piiranguga soovitakse tagada, et liikluses ei osaleks isikud, kes on toime pannud liiklusalase väärteo ja seetõttu on alust arvata, et nad võivad olla ohtlikud teistele liiklejatele. Esmase juhiloa omajale on mootorsõiduki juhtimisõiguse ja talle väljastatud esmase juhiloa kehtetuks tunnistamine sobiv abinõu. Liiklusalase väärteo toime pannud isiku liikumisvabaduse ja õiguse vabalt valida tegevusala, elukutset või töökohta piiramist karistatuse ajaks ei saa pidada liiga rangeks piiranguks, arvestada selle eesmärki. Seega on avalik huvi kaebaja õigustest kaalukam. Kaebajal on võimalik esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. 5. Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning kohustati vastustajat registreerima ja lubama kaebajat juhtimisõiguse taastamiseks vajalikele liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele (resolutsiooni p 1). Juhiluba ja juhtimisõiguse võimalikult kiire taastamine on isiku õiguste ja vabaduste realiseerimiseks tarvilik ning kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Taotluse rahuldamata jätmisel saabuksid kaebajale pöördumatud tagajärjed, mille hilisem heastamine ei ole võimalik. Juhtimisõiguse taastamiseks vajalikele liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele lubamise kohustamise osas ei ole kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Eksamitele registreerimise lubamise ja eksamite sooritamise korral ei saa avalik huvi kahjustada. Järelkoolituse läbimine ja liiklusteooria- ning sõidueksami edukas sooritamine on esmase juhiloa taotlemise (taastamise) eelduseks (
Juhiluba ei pea seejärel kohe väljastama (taastama).
Transpordiameti vastupidine tõlgendus ei ole viidatud sättega kooskõlas. Järelkoolituse läbimist on Transpordiamet pidanud võimalikuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Transpordiamet esitas 06.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja esmane juhiluba ja juhtimisõigus on tunnistatud kehtetuks, mistõttu peab ta neid uuesti taotlema. Seega ei ole tegemist juhtimisõiguse taastamisega (
Eksamitele ei saa registreerida isikut, kes ei taotle juhtimisõigust. Teooriaeksam järgneb taotluse esitamisele.
ega määrus nr 50 ei võimalda juhtimisõiguse andmist ja esmase juhiloa väljastamist selliselt, et need jäetakse ootele, kuni karistusandmed on karistusregistrist kustunud (vt ka määruse nr 50 § 16 lg 1 ja § 18 lg 1). Kaebus ei ole võetud menetlusse nõudega kohustada Transpordiametit lubama kaebajat juhtimisõiguse taastamiseks vajalikele liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele, vaid 08.07.2021 kaebuses esitati nõue kohustada Transpordiametit lubama kaebaja liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele ning lubada esitada juhiloataotlus. Alles 11.11.2021 menetlusdokumendis esitati taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks viisil, et kohustada vastustajat lubama kaebajal registreeruda juhtimisõiguse saamiseks vajalikele liiklusteooria- ja sõidueksamile ning eksamite eduka sooritamise korral andma talle juhtimisõigus ja väljastama uus esmane juhiluba. 7. X palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oma tähtsust, kas kaebajat saab käsitada juhtimisõiguse taotlejana, sest kohtumäärus asendab vastavat taotlust. Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei saaks kaebaja eksamitele registreeruda enne 08.04.2022. Arvestades pikkade eksamijärjekordadega, lükkuks juhtimisõiguse saamine määramata aja võrra edasi. Kuna juhtimisõiguse tagasiulatuv omistamine ei ole võimalik, ei saa heastada tagajärgi aja eest, mil kaebaja peab ootama eksamite tegemist, kuigi karistusandmed on kustunud.
ega määrus nr 50 ei sätesta juhiloa ja juhtimisõiguse saamiseks esitatavale taotlusele ja esitamise viisile nõudeid. Isegi kui pidada õigeks, et juhtimisõiguse taotleja seisund tekib selleks taotluse esitamisega, ei saa nõustuda olukorraga, kus sellise seisundi tekkimine on sõltuvuses määruskaebuse esitaja tegevusest. Transpordiamet keeldus taotluste vastuvõtmisest, mistõttu tuleb taotlejaks pidada ka isikut, kes soovib astuda või astub samme (avaldab tahet) juhtimisõiguse omandamiseks. Vastasel juhul ei oleks isikul enda õiguste kaitse võimalik. Lisaks nähtub määruse nr 50 § 4 lg-st 2, et juhiloataotluse vormistab juhtimisõiguse taotleja esitatavate andmete alusel Transpordiamet. Seega eksisteerib juhtimisõiguse taotleja seisund enne taotlust. Juhtimisõiguse taotlejana tuleb käsitada isikut, kes on asunud juhtimisõigust omandama (vt ka
Kaebaja on juhtimisõiguse taotleja ning teda saab eksamitele registreerida.
Juhtimisõiguse taotleja taotlus ei ole eelduseks eksamitele registreerumisel ja nende sooritamisel. Eksamid eelnevad juhtimisõiguse omistamise ja uue esmase juhiloa taotlusele.
lg 6 viimase lause grammatiline tõlgendamine ei ole kooskõlas seadusandja käsitlusega juhtimisõiguse taotlejast. Taotluse mitteesitamine ei takista eksamitele registreerumist. Olukorras, kus eksamitele saab registreeruda ja neid sooritada üksnes pärast karistuse kustumist, pikeneb aeg, mille jooksul ei 5
lg-st 6 tulenevalt subjektiivne õigus nõuda enda lubamist juhtimisõiguse saamiseks vajalikele liikluseksamitele. Halduskohtu määruse sisuks on kohustus registreerida kaebaja eksamitele. Eksamite sisu osas ei oma tähtsust, kas neid sooritatakse juhtimisõiguse omandamiseks või taastamiseks. Seega ei muuda vormiline ebatäpsus määrust mittetäidetavaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse nõudega tuvastada, et kaebajal on
lg 6 alusel õigus taotleda mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba enne karistusandmete kustumist ning nõudega kohustada Transpordiametit lubama kaebaja juhtimisõiguse saamiseks vajalikele teooria- ja praktikaeksamitele, samuti võimaldama esitada juhiloa saamise taotlus. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist selliselt, et kohustada vastustajat lubama kaebajal registreeruda liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele ning eksamite eduka sooritamise korral anda kaebajale juhtimisõigus ja väljastada uus esmane juhiluba. Halduskohtu 22.11.2021 määrusega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning kohustati vastustajat registreerima ja lubama kaebaja juhtimisõiguse taastamiseks vajalikele liiklusteooria ja sõidupraktika eksamitele (resolutsiooni p 1). 9. Transpordiamet on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et praegusel juhul ei ole tegemist juhtimisõiguse taastamise (
), vaid selle uuesti taotlemisega (
lg 6), sest kaebajale oli enne juhtimisõiguse äravõtmist väljastatud esmane juhiluba. Seega esineb halduskohtu määruse resolutsioonis ebatäpsus. Ringkonnakohtul on määruskaebuse lahendamisel võimalik esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõu (ja halduskohtu määruse resolutsiooni) täpsustada. Kaebuse esemest kohaldatud esialgse õiguskaitse meede ei välju. Kuigi kaebuse esialgses nõudes ei märkinud kaebaja, et ta soovib enda teooria- ja sõidueksamile registreerimist selleks, et taotleda uuesti juhtimisõigust, nähtub see eesmärk kaebuse põhjendustest. Kaebaja eesmärk on registreerida ennast vajalikele eksamitele selleks, et taotleda uuesti juhtimisõigust ja esmast juhiluba. Halduskohus on seotud kaebuse nõude ja alusega ega või neid piire ületada (HKMS § 41 lg 1). Neid nõudeid on praegu järgitud. Halduskohtul tuleb tõlgendada kaebuse nõuet ja selle sõnastust lähtuvalt kaebaja tegelikust eesmärgist (HKMS § 2 lg 4).
lg 2 järgi (
lg 1 p 3).
lg 6
3, mis näeb ette, et mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib selline isik taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist, ei ole
lg 1 p 3 suhtes erinorm ja karistusena märgitud juhtimisõiguse äravõtmine ei tähenda, et kohe karistuse kandmise järel võib isikule anda uue juhtimisõiguse. See ei oleks kooskõlas
Lisakaristuse tähtaeg ei ole sisutühi, sest selle ärakandmisest arvates hakatakse lugema karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmete registrist kustutamise ja seega karistuse kustumise tähtaega. 12. Juhtimisõiguse karistusena äravõtmisest ei järeldu siiski, et juhtimisõiguse taotlemine toimub igal juhul pärast karistuse kustumist üldises korras.
lg 6
1 sätestab, et kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Sama lõike kolmanda lause kohaselt võib ta mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooriaja sõidueksami edukat sooritamist. Määruse nr 50 § 14 lg 1
1 näeb ette, et juhtimisõiguse taotlemisel ja enne juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamist peab Transpordiamet kontrollima liiklusregistrist, kas isikule on varem juhiluba väljastatud, juhtimisõigus ära võetud või peatatud. Paragrahvi 14 lg 4
3 järgi väljastatakse juhtimisõiguse äravõtmise korral juhtimisõigust tõendav dokument määruse nr 50 §-s 19 sätestatud tingimustel. Määruse nr 50 § 19 lg 4 kohaselt võib isik sõidueksamile registreeruda mitte varem kui üks kuu enne juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lõppemist. Sõidueksami sooritamise ajaks peab teooriaeksam olema läbitud (määruse nr 50 § 10 lg 1). Seega ei ole juhtimisõiguse äravõtmise korral ette nähtud, et uut juhtimisõigust ja juhiluba saab asuda taotlema alles pärast
lg 1 p-s 3 nimetatud tingimuste äralangemist, küll aga ei ole juhtimisõiguse andmine ja juhiloa väljastamine võimalik enne karistuse kustumist. 13. Määruse nr 50 § 14 lg-st 6 ei saa järeldada vastupidist. Isiku vastavuse kontroll
lg-le 1 ei välista karistatud isiku lubamist eksamitele, küll aga juhiloa ja juhtimisõiguse väljastamise. Nii nagu
lg 3 ja määruse nr 50 § 4 lg 4 lubavad eksameid sooritada juhiloa taotlejal, kes ei vasta veel juhtimisõiguse alammäärale (
), võib ka isik, kellele ei saa veel esmast juhiluba väljastada karistatuse tõttu, sooritada nõutavaid eksameid. 14.
-s puudub sõnaselge regulatsioon, mis võimaldaks kohaldada juhiloa väljastamisel n-ö ooteaega.
lg 2 sätestab, et esmane juhiluba ja juhiluba antakse välja kümne tööpäeva jooksul sellekohase eksami sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates (vt ka määruse nr 50 § 18 lg 1) ning juhiloa väljastamise ajal ei tohi isikul olla kehtivat väärteokaristust (vt ka
3 ja § 19 lg 4 koosmõju põhjal järeldas, enne karistuse kustumist, või pärast seda, nagu leidis õiguskantsler.
rikkumise, mille eest teda karistati väärteo korras. Seega tuli kaebajal arvestada sellega, et ta peab selle tagajärjel taluma juhtimisõiguse piirangut. Kaebajale määratud karistus kustub ühe aasta möödumisel selle kandmisest. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaalukas avalik huvi, mis õigustaks aga karistuse kehtivuse perioodil eksamiteks registreerimist ja nende sooritamist, tingimusel, et juhiloa väljastamine ei toimu enne karistuse kustumist ja eksamid sooritatakse nii, et oskuste ja käitumise eksam (sõidueksam) ei toimu enne 28.03.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.