Obsah (8)

§ 162§ 654§ 229§ 232§ 442§ 633§ 230§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Kohus luges hageja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 9 tundi ja põhjendatud esindajatasu suuruseks 1296 eurot (käibemaksuga). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing XXXXX esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. septembri 2021 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 4 1) on kohus tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud valele järeldusele, et kohtumine hageja ja N.O. vahel toimus. Kohtumist kinnitas ainult hageja ise vande all ning tegemist on tõendiga, mille usaldusväärsust tuleb põhjalikult kontrollida. Kohus kuulas ära ka tunnistaja I.S., kes selgitas, et N.O. väitel pole kohtumist toimunud. Kostja ei nõustu, et I.S. ütlustest ei saa teha järeldust, et kohtumist ei toimunud. E-EMTA tõendid tõendavad vaid seda, et hageja sõlmis ebalojaalselt eelmise töölepingu kehtivuse ajal töölepingu teise tööandjaga; 2) on järeldus, et hagejale hakati maksma suuremat töötasu vastavasisulise kokkuleppe sõlmimise tõttu, ebaõige. Kostja on selgitanud, et hagejale maksti lisatasu sõltuvalt töökoormusest. 2017-2020 täitis kostja Tartu linnaga sõlmitud hankelepingut ning kuna hageja tegeles nii hanke ettevalmistamise kui ka hankelepingu täitmisega, maksti talle sel perioodil ka suuremat lisatasu kui töölepingus ette nähtud; 3) tõendavad kostja esitatud palgateatised muutumatus suuruses töötasu kokkuleppe puudumist. Kohtul ei olnud võimalik igakuise töötasu fikseeritud suurust tuvastada, kuna see varieerus kuude lõikes seetõttu, et hagejale makstava lisatasu suurus muutus; 4) ei ole viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-17-09 asjakohane. Antud lahendis oli vaidluse all, millist tunnitasu tuli tööandjal töötajale maksta. Tunnitasu puhul on võimalik tuvastada konkreetne tunnitasu suurus ning selle alusel ka järeldada, et pooled on töötasu suuruse muutmises kokku leppinud. Kuutasu puhul sellist tuvastust olukorras, kus töötasu koosneb mh tööandja otsuse alusel makstavast lisatasust, teha võimalik ei ole. Seda, et töötajale maksti lisatasu, kinnitavad kirjalikud (palgateatised, tööleping) ja suulised tõendid (tunnistajad I.S. ja V.P.); 5) möönab tööandja, et lisatasu 4000 krooni (255,65 eurot) võib lugeda töötasu osaks, kuna seda tasuti vaidlusalusel perioodil igakuiselt. Eeltoodu aga ei võimalda teha järeldust, et hankelepinguga seotud lisatasu, mis ületab töölepingus kokku lepitud lisatasu määra, tuleks lugeda töötasu kokkuleppe osaks; 6) ei nõustu kostja maakohtu järeldusega, et hagejale makstud lisatasu suurus ühes kuus oli 255,65 eurot. Kohus ei ole viidanud ühelegi vastavale õigusnormile. Ka ei saa lisatasu maksmisest suuremas määras kui töölepingus kokku lepitud teha järeldust, et kirjalikus töölepingu dokumendis kokku lepitud määra ületav lisatasu muutub kokkulepitud töötasu osaks.
3. J.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on õige kostja väide, et poole vande all antud ütluste usaldusväärsus vajab eriti põhjalikku kontrolli. Kohus ongi analüüsinud hageja vande all antud ütlusi erilise põhjalikkusega ning teinud otsuse hinnates kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis. Seejuures ei ole tunnistaja I.S. ütlused hageja seletusega vastuolus. I.S. ei osalenud vaidlusalusel kohtumisel. Kogu teave, mis I.S. tunnistajana avaldas, oli ta väidetavalt kuulnud N.O.. Seega jättis kohus põhjendatult I.S. ütlustega kõnealuses küsimuses arvestamata. Kohus ei eksinud ka e-EMTA väljavõttele hinnangu andmisel; 2) on ebatäpne kostja väide, et hagejale maksti alates 01.01.2017 suuremat töötasu seoses hanke ettevalmistamisega. Hagejale tasuti kirjalikus lepingus kokkulepitust suuremat töötasu alates 01.11.2016 ning põhjusel, et hageja täitis lisaks tavapärastele tööülesannetele ka ettevõtte XX Tartu osakonna juhataja kohustusi. Hanke ettevalmistamisele pole kostja ka maakohtu menetluses tuginenud; 3) ei oma asjaolu, kas lisatasu on muutunud hageja töötasu osaks või mitte, vaidluses tähendust, kuna pooled sõlmisid
4. a sügisel töötasu osas senist kirjalikku kokkulepet muutva suulise lepingu; 5 4) ei vasta apellandi tõlgendus Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-17-09 lahendi mõttele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
6. septembri 2021 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

§ 654lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi. 8.
2. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus hindas valesti hageja vande all antud seletust.

§ 229

lg 2 kohaselt on üheks tõendi liigiks menetlusosalise vande all antud seletus ning seda tuleb hinnata vastavalt

§ 232lg-tes 1 ja 2 sätestatule.

Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus hinnanud kõiki poolte esitatud tõendeid (sh tunnistaja I.S. ütlusi)

§ 232lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeid järgides.

Muu hulgas nähtub kohtuotsuse põhjendustest, et hageja vande all antud seletust

1. a oktoobris N.O. toimunud kohtumise ja seal sõlmitud kokkulepet töötasu tõstmise kohta kinnitavad kirjalikud tõendid. Hageja pangakonto väljavõte (t.l 74) ja e-MTA väljavõtted (t.l 16-19) tõendavad, et hageja töötasu tõusis alates
2. a novembrist ning väljavõte e-MTA keskkonnast (t.l 13-15) tõendab, et Eesti Keskkonnateenused on teinud hageja kohta sissekande töölepingu alustamiseks alates
3. novembrist
4. Nimetatud tõendeid ei ole kostja omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Seetõttu puudus maakohtul alus seada kahtluse alla hageja vande all antud seletuse usaldusväärsust ning jätta see arvestamata. Maakohus on

§ 442

lg-s 8 sätestatud nõudeid järgides põhjendanud, miks ta ei arvesta tunnistaja I.S. ütlustega. Nii nähtub asja materjalidest, et tunnistaja I.S. poolt avaldatud teave pärineb N.O., kelle alluvuses ta töötas. Muid tõendeid, mis kinnitaksid tunnistaja I.S. ütlusi, kostja esitanud ei ole. Seetõttu on põhjendamatu kostja väide, et tunnistaja I.S. ütlused tõendavad hageja ja N.O. vahelise kohtumise mittetoimumist

1. a oktoobris ning maakohus jättis I.S. ütlused õigustamatult arvestamata. 8.
2. Maakohus tuvastas õigesti (vt käesoleva kohtuotsuse p 8.1), et hagejale hakati maksma suuremat töötasu hageja ja N.O. vahel
3. a oktoobris toimunud kokkuleppe alusel. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hagejale hakati maksma töölepingus kokkulepitust suuremat lisatasu (s.o 255,65 eurot) seoses hankelepingu ettevalmistamise ja täitmisega, on tõendamata. Siinkohal ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tegemist on uue väitega, millele kostja maakohtu menetluses ei tuginenud. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja märkinud, miks nimetatud asjaolule ei olnud võimalik tugineda maakohtu menetluses (

§ 633lg 5).

Seetõttu jätab ringkonnakohus eelmärgitud kostja väite

§ 654lg 4 alusel tähelepanuta.

Kostja seisukoha ebausaldusväärsust hageja töötasu suuruse kohta kinnitavad kostja esitatud kirjalikud tõendid. Kostja juhatuse liikme M.K.

1. mai 2020 e-kirjas (t.l 22) on märgitud, et hageja lisatasu suurus on kuni 255 eurot ja see sõltub piirkonna töömahtudest. Samas e-kirjas on märgitud, et hageja töötasu suurus on kirjaliku töölepingu järgi 639 eurot (tegelikult 830 eurot, vt t.l 12).
2. novembri 2020 menetlusdokumendiga on kostja esitanud
3. a veebruari ja
4. a juuli palgateatised, millest nähtuvalt on hageja kuupalk 1150,41 eurot ja lisatasu vastavalt 1029,88 eurot ja 397,98 eurot. Asjas kogutud tõendite kogumi (sh kostja vastuoluliste tõendite) alusel on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja töötasu suuruseks oli 2180,29 eurot (bruto), millest igakuine 6 lisatasu moodustas 255,65 eurot. Samuti on õige maakohtu järeldus, et kuna lisatasu 255,65 eurot maksti hagejale 3,5 aasta jooksul, siis muutus see töötasu osaks. Nimetatud järeldusega on nõus ka kostja (vt apellatsioonkaebuse p 2.10). Kostja tunnistajate I.S. ja V.P.i ütlused ei tõenda hagejale 255,65 eurost suurema lisatasu maksmist. 8.
5. TLS § 5 lg 1 p 1 järgi peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma muu hulgas andmed töö eest makstava tasu, selle arvutamise viisi, maksmise korra, palgapäeva, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui kostja tööandjana on eelnimetatud sätet rikkunud ning muud tõendid, millele kostja tugineb (
6. mai 2020 e-kiri, hageja palgateatised) on vastuolulised, siis ei ole kostja

§ 230lg 1 kohaselt tõendamiskoormist täitnud.

Sarnane põhimõte tuleneb ka maakohtu viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-117-11 ning põhjendatud ei ole kostja väide, et maakohus on viidanud ebakohasele Riigikohtu lahendile. 9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulutanud seoses apellatsioonkaebusele vastamisega õigusabile 3 tundi summas 432 eurot (3x144). Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulud 432 euro ulatuses on vajalikud ja põhjendatud

§ 175lg 1 tähenduses ning hageja õigusabikulud 432 eurot tuleb kostjalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja