Obsah (16)

§ 176§ 423§ 425§ 150§ 477§ 173§ 168§ 172§ 6182§ 174§ 175§ 144§ 664§ 661§ 329§ 635

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-9878 Tsiviilasi

§ 176lg 6).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja avaldus tuleb jätta läbivaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Puudutatud isiku määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (temalt valla menetluskulude väljamõistmise osas), vastumääruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

1. Avaldus on esitatud eesmärgiga tagada veevarustus avaldajale kuuluvale XXXXXXX kinnistule puudutatud isikule I kuuluvalt XXXXX kinnistult. Viimasel asub pumbamaja (sh puurkaev, pump ja hüdrofoor), pumba elektritoide, samuti osa torustikust, mille kaudu vesi XXXXXXX ja ka XXXXXXXX kinnistutele jõudis. Asja materjalide kohaselt rajas sellise veevarustuse süsteemi
2. aastal Paala kolhoos ja see toimis kuni
3. juulini 2020, mil puudutatud isik I lõikas läbi elektritoite ja katkestas elektrivarustuse, mis oli vajalik pumba tööks. Avaldaja esitas kohtule avalduse
4. juulil
6. juuli 2020 määrusega rakendas maakohus esialgset õiguskaitset ja kohustas puudutatud isikut I viivitamatult (hiljemalt 24 tunni jooksul kohtumääruse saamisest) taastama XXXXXXX kinnistu veevarustuse XXXXX kinnistul asuva veesüsteemi rajatiste jm osade kaudu ning hoiduma veeühenduse omapoolsest katkestamisest kuni tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumiseni (I kd lk 9). Maakohtu määrus jõustus Tartu ringkonnakohtu
7. augusti 2020 määrusega.
8. juulil 2020 tuvastas kohtutäitur, et veevarustus XXXXXXX kinnistul puudub. Kohtutäitur ei saanud pumplasse siseneda, sest selle ukse ees oli roomikekskavaator, samuti oli roomikekskavaator elektrikapi ees (II kd lk 12-13). Veevarustus XXXXX kinnistult XXXXXXX ja XXXXXXXX kinnistutele taastati
9. augustil 2020 (kohtutäituri kirjavahetus puudutatud isikuga I, II kd, lk 52-55). Maakohus rahuldas avalduse
10. veebruaril
12. Ringkonnakohus leiab, et pärast maakohtu määruse tegemist on avalduse rahuldamise aluseks olevad asjaolud ära langenud. 9 Asja materjalide kohaselt ehitas Põhja-Sakala vald pärast maakohtu otsuse tegemist märtsis 2021 oma kuludega XXXXXXXX kinnistule puurkaevu, mille kaudu varustatakse XXXXXXX kinnistut veetrassi kaudu, mis asub XX tee ääres teemaa sees veega. Puurkaevu kasutusteatis anti välja
13. märtsil 2021 (III kd lk 6-7). Vald on selgitanud, et vald oli nõus ehitama kaevu juba
14. a lõpus, kuid külm tuli peale ja töid ei saanud teostada. Kuna pumbajaamas toimus külmumine ja kuu aega ei olnud vett, siis otsustas vald kaevu ära teha (II kd lk 42 p).
15. septembril 2021 teatas Põhja-Sakala vald, et veetrass (XXXXXXXX kinnistult XXXXXXX kinnistule) on kantud ehitusregistrisse koodiga 221374305 ja see asub riigitee kruusakatte all.
16. juunil 2021 ringkonnakohtu istungil avaldas puudutatud isik M. Suigusaar, et XXXXXXXX kinnistul on nüüd kaev olemas ja sealt saab vett ka XXXXXXX kinnistu omanik. Avaldaja märkis, et vesi ei ole enam probleem, vaidluse all on menetluskulud. Avaldaja taotles
17. septembrini 2021 tähtaega avalduse täpsustamiseks ja oli nõus esialgse õiguskaitse määruse tühistamisega. Ringkonnakohus tühistas esialgse õiguskaitse
18. juuni 2021 määrusega.
19. oktoobril 2021 teatas avaldaja ringkonnakohtule, et ei soovi avaldust muuta ja palub kohtul lahendada tsiviilasi seniesitatud menetlusdokumentide alusel. 14.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et avaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Ringkonnakohus leiab, et alates valla poolt kaevu ehitamisest XXXXXXXX kinnistule, mille kaudu on tagatud ka XXXXXXX kinnistu veevarustus läbi riigi maal asuva veetrassi, puudub avaldajal avalduses taotletud õiguskaitse vajadus. Avaldaja on seda ise kinnitanud

1. juunil 2021 ringkonnakohtu istungil. Avaldaja ei soovi avaldusest loobuda, sest peab kohtusse pöördumist põhjendatuks, samuti on tal tekkinud menetluskulud, mille väljamõistmist puudutatud isikult I ta taotleb.
2. Ringkonnakohus märgib, et kohus peab omal algatusel kontrollima, kas menetluses oleval avaldusel on perspektiivi. Perspektiivikuse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid on sätestatud

§ 423lg-s 2.

See kehtib ka hagita menetluses. Avaldust saab jätta läbi vaatamata igas menetluse etapis (

§ 425lg 3).

Olukorras, kus avaldaja ise kinnitas kohtule, et ta ei vaja enam veevarustustust avalduses nõutud viisil puudutatud isikule I kuuluva kinnistu kaudu, sest talle on veevarustus tagatud muul viisil, puudub avaldajal jätkuv õiguskaitsevajadus. Avaldus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 teise alternatiivi alusel sisulist otsust tegemata.

Seetõttu ei võta ringkonnakohus ka seisukohta avaldaja nõude ning puudutatud isiku I vastuväidete ja nende põhjendatuse osas. 16. Hagi läbi vaatamata jätmisel tagastatakse

§ 150lg 1 p 3 alusel üldjuhul tasutud riigilõiv.

Sama kehtib tulenevalt

§ 477

lg-st 1 ka hagita menetluses avalduse läbi vaatamata jätmise korral.

§ 150

lg 3 kohaselt ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Määruskaebuse esitajad on tasunud ringkonnakohtus riigilõivu kumbki 50 eurot, mille tagastamist saavad nad ringkonnakohtult nõuda. 17. Koos maakohtu määruse tühistamisega muudab ringkonnakohus

§ 173

lg 3 alusel vastavalt menetluskulude jaotust maakohtus ja otsustab menetluskulude jaotuse ringkonnakohtus.

§ 168

lg 2 ja § 477 lg 1 järgi avalduse läbi vaatamata jätmisel kannab avaldaja menetluskulud. Eriregulatsioon kehtib riigilõivu kohta (vt määruse p 16). Kulude jaotamine hagita menetluses saab

§ 172

lg 1 järgi reeglina tulla kõne alla vaid juhul, kui seal osaleb mitu menetlusosalist. 10 Viidatud säte näeb ette võimaluse, et kohus võib otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotuse määramisel avalduse läbivaatamata jätmisel tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult ja kas ta vastutab avalduse läbi vaatamata jätmise eest ning kas ta sai enda tegevusega avalduse läbivaatamata jätmist mõjutada. Kohtul on siin lai kaalutlusõigus ja õigus lähtuda õigluse põhimõttest (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-16, p 27). Kui kohus leiab, et sellises olukorras on kõigi menetluskulude panemine avaldaja kanda äärmiselt ebaõiglane, saab kohus otsustada menetluskulude teistsuguse jaotuse. Samuti tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada puudutatud isikute osaluse ulatust menetluses.

1. Hagita menetlust lõpetavas lahendis otsustatav menetluskulude jaotus hõlmab ka esialgse õiguskaitse ja selle vaidlustamisega seotud menetluskulusid (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-14-11, p-d 8 ja 10). Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise ja selle vaidlustamisega seotud menetluskulud peab kandma puudutatud isik I, sest ilma kohtule avaldust esitamata ja kohtu poolt esialgset õiguskaitset kohaldamata oleks avaldaja kinnistu jäänud ilma veevarustusest viisil, mis oli toiminud alates
2. aastast. Asjas kogutud tõenditega, sh sõnumivahetusega (II kd lk 140jj) on tõendatud, et enne veevarustuse katkestamist puudutatud isik I avaldajaga läbirääkimisi pidada ei soovinud. Avaldaja kinnistu veevarustus taastus üksnes kohtu määruse alusel ja sedagi mitte viivitamatult, vaid alles kohtumääruse jõustumisel ringkonnakohtu määrusega. Ülejäänud osas kannavad avaldaja ja puudutatud isikud oma menetluskulud ise. Kuigi tehnorajatise talumise asja iseloomustab sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel, ei pea ringkonnakohus avaldajat vastutavaks selle eest, et avaldus jääb lõppkokkuvõttes läbi vaatamata. Kohtumenetluse käigus tagati avaldaja kinnistu veega varustamine senisest erineval viisil üksnes valla tegevuse tulemusena ning seetõttu ei ole põhjendatud ega õiglane jätta menetluskulusid ühe vaidleva menetlusosalise kanda.
3. Asja materjalide kohaselt kaasas maakohus menetlusse valla
4. oktoobri 2020 määrusega puudutatud isiku I taotlusel (II kd lk 91). Puudutatud isik I väitis taotluses, et vald tegeleb samuti vaidluse küsimusega (st kaevu rajamisega avaldaja kinnistule).
5. novembri 2020 menetlusdokumendis avaldas vald, et asjaolu, kas vald on tegelenud kohtuväliselt XXXXXXX kinnistu veesüsteemi küsimusega, ei ole AÕSRS § 152 kohaldamisel oluline ja asjakohane (II kd lk 118). Informatsiooni XXXXXXXX kinnistule ehitatud kaevu ja avaldaja kasutajaõiguste osas edastas vald kohtule esmakordselt
6. mail 2021 vastuses ringkonnakohtu päringule (III kd lk 6). Menetlusosaliste ärakuulamisel maakohtus
7. oktoobril 2020 valla esindaja ei osalenud. Ringkonnakohtule esitatud tõenditest (III kd lk 9-14) nähtub, et vald tegeles puurkaevu rajamisega XXXXXXX ja XXXXXXXX kinnistute huvides vähemalt alates septembrist
8. Asja materjalide kohaselt ei olnud maakohus sellest asjaolust teadlik, mistõttu ei arutanud kohus menetlusosalistega ka avalduses taotletuga võrreldes alternatiivseid lahendusi ja veevarustuse jätkamise võimalikku tähtaega XXXXX kinnistu kaudu.

§ 6182

lg 2 kohaselt on tehnorajatise talumise asjades just vallavalitsuse ülesandeks koguda ja esitada kohtule asja lahendamiseks vajalikke andmeid, sõltumata sellest, kas ta on kaasatud asja lahendamisse menetlusosalisena. Käesoleval juhul on vald jätnud selle kohustuse täitmata, mistõttu jäi maakohtu menetluses välja selgitamata asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud. Sellises olukorras on põhjendamatu jätta valla menetluskulusid puudutatud isiku I kanda, nagu määras maakohus. Vald pidi käesolevas menetluses täitma talle seadusega pandud kohustusi, mistõttu ei ole valla õigusabikulude väljamõistmine avaldajalt või puudutatud isikult I kuidagi põhjendatud. Valla kaasamine pidi aitama kaasa asja lahendamisele, mitte aga suurendama menetlusosaliste menetluskulusid. 11 20. Avaldaja menetluskulude nimekirja (II kd lk 126-127) kohaselt on tema kulutused õigusabile esialgse õiguskaitse kohaldamiseks perioodil 8. juuli – 25. august 2020 kahes kohtuastmes kokku 48 h hinnaga 150 eurot/h (lisandub km), kokku 8640 eurot. Avaldaja on

§ 174

lg 10 ja § 176 lg 5 alusel kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ringkonnakohus peab esialgse õiguskaitse kohaldamisel vajalikuks ja põhjendatud kuluks

§ 175

lg 1 tähenduses mõlemas kohtuastmes kokku 3000 eurot (koos käibemaksuga 3600 eurot), mis tuleb välja mõista puudutatud isikult I. Põhjendatud kulu määramisel arvestab ringkonnakohus, et puudutatud isik I keeldus kohtumääruse vabatahtlikust täitmisest, millega suurendas avaldaja vajadust kasutada õigusabi. Samas ei ole maakohus avaldaja kõiki taotlusi seoses esialgse õiguskaitsega ka rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku I seisukohaga, et 8. juuli 2020 menetlusdokumendi (avaldus koos esialgse õiguskaitse taotlusega) koostamiseks ei kulu õigusteadmistega esindajal 9 h tööaega ning määruskaebusele vastuse koostamiseks ei kulu 11h, vaid ajakulu on arvestades menetlusdokumentide pikkust ja sisu, väiksem. Hinnates avaldaja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust kogumis, ei pea ringkonnakohus vajalikuks rahuldada puudutatud isiku I taotlust välja nõuda avaldajalt menetluskulusid tõendavad dokumendid (

§ 176lg 6).

Puudutatud isikult I tuleb avaldaja kasuks välja mõista ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja kohtutäituri ettemaks (

§ 144p 5 alusel) 110, 40 eurot.

Kokku mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja menetluskuluna 3760,40 eurot, millele lisandub viivis. 21. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda (

§ 172lg 1 teine lause).

22. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isiku I vastumääruskaebus on maakohtu poolt ebaõigesti menetlusse võetud ja tuleb jätta läbi vaatamata (

§ 664lg 2).

Vastumääruskaebuses on puudutatud isik I vaidlustanud temalt avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulu suuruse, mida ta määruskaebusega ei olnud vaidlustanud. Puudutatud isik I on kinnitanud (II kd lk 159p), et ta sai maakohtu

1. veebruari 2021 määruskaebuse kätte
2. veebruaril 2021 ja esitas määruskaebuse
3. veebruaril
4. Seega on puudutatud isiku I poolt
5. märtsil 2021 esitatud vastumääruskaebus esitatud

§ 661lg 2 sätestatud tähtaega rikkudes.

Esitades määruskaebuse on puudutatud isik I kasutanud oma õigust lahend vaidlustada ja ta pidi seda tegema ammendavalt.

§ 329

lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised oma avaldused, taotlused ja vastuväited esitama nii varakult kui menetluse seisund seda võimaldab ning see põhimõte kohaldub ka määruskaebemenetluses. Tegemist ei ole ka

§ 635lg-s 3 reguleeritud olukorraga.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks 12